Soov on osta jahiks 0.22 kaliibriga relva,mida oskate soovitada?

Kui võimalusi on, võta kohe see : http://en.my7475.com/498.html kui mitte, sisesta otsingusse kal 223 või cal 223 või 222 või 22-250 või 22 lr või 22 wmr või mida eales tahad.

Välek, tänan vastuse eest ,just esimese .Aga ma mõtlesin .22 väikesekaliibrilise.Mis maa oma ,mis marki?

Vaata, üleval paremal pool on aknake, kuhu kirjutatud "otsi". Sinna kirjutad "väiksekaliibriline" ja saad ka kõik info, milleks antud kaliibrit on lubatud kasutada. Ma paremini ei oska seletada

Tänan

Välek,viimasel ajal parim nali.

Mul küsimus laskmisasjatundjatele padruni vanuse ja säilivuse kohta...aasta poolteist tagasi sain sõbra käest vana 0.22 väikekaliibri spordika...varmint raud ja puha . Polnud üle aasta aega sellega tegeleda...nüüd nädalavahetusel võtsin kapist välja ja otsisin muud "kasuliku kola" seast ülesse oma spordi aegsed 0.22 padrunid...tõenäoline vanus üle 30 aasta...oli mul seal lapua omi karbike ja mingeid Jaapani omi karbike ja siis ka vene omi sellises mustas kestas...
Lasin kokku 50-60 pauku, kuid ilusat tihedust ühegi padruniga kätte ei saanud...kaks kolm jooksid ilusti "ühte auku" ja siis jälle kuskile piima järgi...ka paugu häälest oli tunda, kuis osa padruneid teist laulu laulsid...kõik padrunid vaatamata päritolule jooksid ca 5-7cm ringi sisse. Lastud sai 50-60m küünarnukkidele toetudes, mitte fix toel, seega väike käekõikumine võimalik aga 5-7cm ikkagi palju. Seetõttu tahtsin laskmise asjatundjatelt küsida, palju siis mõjutab vanus padruni kvaliteeti...

Kui padruneid hoida hermeetiliselt, siis püssirohi ei " hinga " ja säilitab pikki aastaid oma väe . Lahtiselt hoides kaotab püssirohi (ja logiseva, ebatiheda kuuliga padrun) kuni 30 % oma energiast. Sai seda tarkusetera ühest 1937 aasta raamatust loetud. Ise kah seda vana musta vene moona lastud ja sul veel isegi hea tulemus. Nii vana punasest vasest kestaga, mil viisnurk taga ja vast ikka 4-50 aasta vanused padrunid. Proovitud ka vana lapua moon ja see oli hirmvanast vene mustast veel lahjem. Võtke sporta padrun ja keerake kuuli sõrmede vahel. No kui käib ringi, järelikult pole hermeetiline. Seal rohtu ju nii imevähe, et iga asi loeb. Ka vana teise ilmasõjaaegne moon annab ette arvamata tulemuse. Seega värske padrun ikka etem.

Sain isegi kunagi tuttava käest ca 1000 nõuka spordika padrunit. Miski väike kogus oli noid musta värvi "jahipadruneid". Ülejäänud nn. täpsusmoon kollase hülsiga. Mustadest oli tõrge ca igal 6-7-l. Kollastest igal 10-l. Huvitav asjaolu, et tõrkega kollase uuesti laadimisel nn. lööknõela jälje vastasküljega enamus toimis. Ja tihedus kah ca 20 cm ringis 50-lt meetrilt lastes. Igatahes "käe harjutuseks" ajasid asja ära.

Loodetavasti ikka vähem, kui 20 CM , kuskil peab kirjaviga olema

Oleneb kui vana moonaga tegu. Sain kaks karpi cccp moona aastast 1985 ja 1987. Üks oli täpsuslaskmise moon ja teine extra, ilmselt siis jahipidamiseks. Kollased kestad ja kesta taga oli V täht. Alloleval pildil täpsuslaskmise moon, lastud toelt (mitte pingilt) 50m. Peale 10 lasku oli lehel vaid üks auk ja nii korduvalt. Extra moonaga 1-1,5 cm sisse. Vaid üks tõrge.
NB! Pildil on 1 sent mitte 1 Euro.

Just need samad olidki. Täpsuse osas jah - , jäi panemata . Minu TOZ 78 sööb seni proovitust hästi Lapuat. Toda ka soodsam 500 tk. kaupa purgis osta.

Arvamusse rohu nõrgenemisse vananemisel peab ettevaatlikult suhtuma. Seda põhjusel, et teatud juhtudel on täheldatud hoopis teisipidist muutust - seisnud rohi muutub väga palju tugevamaks (kuni detonatsioonini). Ma arvan, et ka kõigil neil kirjeldatud juhtudel ei ole tegelikult teada kas nõrgenes rohi või hoopis süütesegu ääretulepadruni õnaruses. Ise kaldun arvama just viimast, millele viitavad lahtimineku probleemid vanadel spordika padrunitel. Kui ei ole õiget süütamist, ei tule ka õiget pauku. Vanade spordika paukudega peab olema tõesti ettevaatlik (kogu aeg!). Olen näinud kuidas pauk on muutunud nii nõrgaks, et tinakuul jääb torru kinni. Kuna spordikal see heli nagunii vaiksevõitu ja vanal padrunil muutunud, siis ei pruugi heli järgi vahet teha ja lased järgmise kuuliga toru lõhki. Seega on tervise (enda ja püssi) huvides kasulik vana moona lastes torru sisse piiluda.

vanasti laskesuusatajatel oli reegliks võistlustel lasta kinnijäänud kuul järgmisega välja, et saaks edasi võistelda ja midagi ei juhtunud. tegelikult, kui mõelda selle könni energiale ja vähemalt vene püsside rauajämedusele, siis ei jätku spordikapadrunil mingi valemiga jõudu rauda lõhkuda.

Nood vanad venelased teevad tüki maad kõvema plärtsu kui Lapua. Märklehte tabades suled lendavad kah üsna hästi .