Nõus, lihtsalt täiendaks x teooriat - kui püss on peale lastud 150 m peale, siis 300 peal on kuul uuesti vintraua suudme kõrgusel... Joonistada saab aga elus tegelikult nii ei ole...

Viimane näide oli väär, kuna energiakadu ei luba sellel juhtuda, ja 150 meetri peale sisse laskmiseks on 0 punkt eelnevalt juba korra ületatud. Eelnev jutt oli siiski horisontaalraudade kuulide ristumise kohta.

Peale laskmine on vast õige termin, sisselaskmine on midagi muud.

Njaa.Minu arvates alahinnatakse sileraudset kui arvatakse et on kuni 35m jaoks hea.Igal aastal on lastud meie seltsis siledaga mitu põtra ja vahemaad on olnud raudselt üle 50 m juhul kui polnud ajus lastud.Pole ükski veel jooksu pand.Ise lasin siledaga(toz 34)u.70m(sammude ja silmaga mõõdetud) pealt rebase ning kuul oli seal kuhu sihtisin moonaks oli S&B 32g slug brenneke tüüpi.
Eelmisel hooajal sai lastud ajus kult laika eest ca 25m ning peale esimest oli nina maas ja siis sai teise veel lõpetuseks.Kaalu oli loomal 140 kg kanti.Pole veel alusele jõudnud kui neid nägi hr.Sõitja ning vastuseks sain, et on medali hõngu.
http://www.upload.ee/image/2859423/001.jpg
See millel raudade jooksu proovisin oli IZH-26.
Olen paadunud sileraudse fänn ning kui võimalik toimetan siledaga.

Siin käib ikka vaidlus rohkem horisontaalsete raudade kokkujooksu olemasolu üle. Minu esimene põder oli ka sileda kuuliga, relvaks IZ 94 kombi ja distantsiks 70 sammu. Siledal on kindlasti oma koht nii kapis kui jahis (mul neid hetkel 3 erinevate jahtide jaoks).

Teema alguse juurde tagasi tulles -muhk sileda raual-siis sel nädalavahetusel sattus minu kätte vana jahimehe pärandist 2 vidinat,mis lähemal uurimisel osutusid 16 ja12 kal sileraudsete raudadel muhkude-lohkude tasaseks pressimisel(löösel,trugimisel) matriitsideks.Tegemist metall silindritega, mis keeratakse puhastusharja vardale.Teiseks tööriistaks olevat olnud puust haamer.Ons keegi taolise tehnoloogiaga mujal ka kokku puutunud ?

raske uskuda et relva raual saab muhku välja peksta ja veel puuhaamriga. Olen kunagi ühe lõhkist toru raudhaamriga kolkinud - nagu vedru peksad ja minul ta küll uut kuju ei tahtnud võtta.

Teema igate pidi laialdaseks läinud ning hea lugeda mis kogemusi kellel ja millega.On millest õppida ja oma vigu näha läbi teiste kogemuste ning neid parandada osata.
Teema alguse poole vihjati ka et minu kandis mees, kes oskab selle muhuga miskit ette võtta.Sai siis huvipärast natuke uuritud ning tulemus oli null,ehk keegi ei osanud midagi öelda kes võiks olla ning ma ei ole ainus kel siin kandis muhuga raud on.
Ilmselt küll ei hakkaks seda muhku välja võtma aga lihtsalt jällegi huvipärast sai otsitud veidi.

Õhemaks ja väljaveninud muhuosa peab tagasilöömisel ju jällegi paksemaks minema, muidu ei mahu endise kujuga venimata raua vahele ära. Esimene mõte oleks küll pisut paikset propaani+hapnikku.... vanasõna ju ütleb- tao rauda, kuni ta kuum on...

Ja selle soojaga lõõmutad raua puhta pehmeks ning peale joodetud juhtlatt tuleb ka tõenäoliselt lahti.

V.a tingimusel, et tegemist väga vanade relvade jaoks mõeldud abivahendiga. Kui rauasein on piisavalt õhuke, siis võib arvata, et toimib. Tänapäevastel siledaraudsetel rauapaksus oluliselt suurem ja ega tänapäeval keegi ei eelda kah, et kodustes tingimustes peaks omanik ise suutma relva sellisel moel taastada.

BM

Ja kui pitsiga kallale lähed, saad sõiduauto ka tunni ajaga ristipidi pooleks...