Jüri ja Tiit, muide inimesele sai antud teave, et alustasin teemat foorumis. Eeldatavasti laskis ta olemaolevate tśokkide ja olemasoleva ühe kuuliga, siis jooksis poodi, et jama ... Nagu X-failides kunagi öeldi, et tõde on seal kusagil, nii ka meil. Kõik mis ei tapa, teeb targemaks. Äge!

Minul on olnud Jyri poolt mainitud testleht kaasas olnud nii Brno kombil kui ka Mannlicher Classicul. Mannlicheri testlehel oli täpselt välja toodud moona tootja, kuuli mark, raskus ning laskemoona partii number.

Neid kaasasolevaid märklehti ei maksaks väga tõsiselt võtta. Relvatootjatel spets mehed palgal kes pliiatsiga märklehti mulgustavad.

minu kogemuse järgi jookseb 28 g monolit täpsemini ja sinna kuhu sihid täistšokist, pooltšokist hajub rohkem (jutt fikstšokkide tuulast) ...

minu Brno kombil oli testleht kuuli andmetega ainult vintraua kohta, tegelikud tulemused olid tsipa paremad ... tikkal sellist asja üldse polnud, aga laseb küll, minust paremini

Kalurile - need augud rohkem augurauaga tehtute kui pliiatsiga tehtute moodi.

Vahetatavate tšokkide puhul on olnud juhust, kus üks tšokk viskab kuuli kuni 30 sm kõrvale. Tšokki suurenemisega kaasneb suurem kuuli deformeerumine tšokkis, mis omakorda toob kaasa suurema tagasilöögi ja suurendab püssi ülesviske nurka. Tulemuseks kuul lendab rohkem üles. Nagu ma eelmises postituses märkisin on kuuliga laskmiseks ikka silinderraud. Kes tahtis endale "kuulipüssi" reibis tšokid välja, või saagis tšokide jagu püssirauad lühemaks. Püssidele, mille raua läbimõõt oli18,5-18,6 mm (kal 12puhul) tuli tellida treialitelt oma kuulivorm, kuna poest saadavad kuulid olid liiga peened.
Aga ostes poest püssi ja juhuslikud kuulid ei saa loota, et need omavahel kohe sobivad. See on täpselt nagu naisevõtmine, et ennem pead proovima, mõõtma , uurima ja mida veel, aga kokkuvõttes saad ikka tillist tõmmatud. Hea haavlipüss ei saa kunagi olla ka hea kuulipüss. Parimal juhul võib saada rahuldava haavli- ja kuulipüssi.

Monolit'i karbi peal on kirjas, et parim täpsus saadakse täis tšokiga. Kusjuures mõlema(32 ja 28) puhul on täpselt sama tekst. Ma pole ise julend proovida ja lasen silindri ja järgmisega.
Üks teema on, et peaks vaatama, kas tšokk korralikult kinni on. Omal avastasin, juhuslikult, puhastuse käigus, et annab pool ringi peale veel keerata. Ei teagi kuidas lahti tuli. Kas põrus või vms.

Monoliidil on ju see plast võru seal ümber ja mehed kes kasutavad slug rauda on öelnud,et monoliit asendab mingil määral isegi seda kallist moona mis tegelikult on selleks ette nähtud.

Olen monoliti edukalt läbi täistsoki lasknud, see plastrõngas deformeerub seal ja tsokki ei tohiks lõhkuda.

Teen siis enda esimese postituse siia foorumisse,kuigi külastanud olen seda juba üheksa aastat.Mina olengi see püssi ostja.Hannoga olen suhelnud ainult kaupluse müüjate kaudu.Kahel korral kinnitati,et minuga võetakse ühendust.Täna leidsin selle teema foorumist.Väga vilets kett suhtlemiseks so.klient-telefon-müüja-telefon-omanik ja vastupidi. Pärnumaal on 5 lasketiiru mis on EJS lepingupartnerid so.õigusega läbi viia laskekatset.Üks neist on Pärnu linnas u.5km Jahipauna kauplusest,2 tk.umbes 25km.kaugusel.Talvel küll on searada suletud,kuid seisva märgi pihta saab paugud ära teha ikka ehk.Nüüd siis asjalikumalt.Esimesed lasud tegin leedu sportmoonaga Zalaarms 28 gr.kuul.pean seda väga heaks sportmoonaks kuuli täpsuse ja stabiilsuse tõttu.All 0,25 üleval 0,5 tšokk.laske tegin vist 6 Pärast vahetasin ülemise-alumise ära omavahel.hiljem sama 0,0 ja0,25 kokku u20 lasku.Sama kordasin S&B 32 gr.jahilaenguga,ostetud jahipaunast u. aasta tagasi(6 lasku,rohkem polnud) ja lõpuks veel vene ajast pärit viltsabaga Brenneke,viimased lasksin ära oli ka vist seitse või kaheksa,enda laetud Rex 2,3 gr.(sarnane sokoliga). Nimetatud 25 cm erinevust oli väikseim vahe raudade kokkujooksul.kumbki raud eraldi võttes oli tihedus ju väga hea u.10cm,arvesse võttes erinevaid tšokke,moona ja subjektiivset viga .Lastud istudes laua ja toe pealt.S&Bmoonal jooksis paar kuuli risti märki,seda olen ka vana püssiga lastes (toz-34)tähele pannud.Nüüd veel püssist .Raudadest läbi vaadates(läikerõngad) võib märgata ülemise raua kooldumist üles vähe kuid alumise raua kõverus alla on veidi suurem.Kokkujootmisel tekkinud?Haavlitega laskmisel haavlivihud katavad teineteist u. 60-70% ulatuses.Haavlijahiks ehk piisav.Lisan veel,et tegu on minu subjektiivse arvamusega mis ei ole jumalik tõde.Täna käisin Tartus teist relva vaatamas kuid tegin panuse vene püssile mis jättis väga hea mulje.Kui Pärnusse saadetakse siis näeb mis edasi saab.Ei pea vähimatki vimma müüjate ega omaniku peale.

Täna sai siis lahendatud kah ühe "surmale määratud" Canvasback-i müsteerium.

"Tehase seades" püss lasi alumisest rauast 40cm alla ja vasakule ülemine sujuvalt mööda lehte laiali.

Esimese asjana läks peale selline sihik..
http://www.lpasights.com/en/products?pa ... gory_id=35

Teiseks alla 0 tsokk ja ülesse 0,25. Moonaks Brenneke classik,sihik alumise raua järgi paika ja tulemuseks on alumisest 5-6cm hajuring ja ülemine sama väärse hajuga 10-15cm "kella 2-s".Nats võib veel tulevikus kuulidega ja tsokkidega mängida kui huvi asja paremaks saada.

Omanik õnnelik ja rahul.

Hanno, kui oled kindel et müüsid talle korraliku kauba siis minge koos tiiru ja proovi järgi. Lihtne ju. Aga kui toetatud püssiga ikkagi üks raud pool meetrit teisest erineb siis ei ole ju millest rääkida-korraliku vastu vahetada.

Vahelduseks ka vähe lõbusamat- lugu laskurite seas juba tuntust kogunud laskurist.
Võistlustele tulles oli tal kaasas kohver mitme erineva partii kuulipadrunitega. Võistlustel jälgis nii tuule kui päikese suunda, siluetti liikumiskiirust ja enesetunnet. Selle jargi valis padrunid. Ükskord laadis uue partii padruneid mida trennis katsetas. Kõigepealt lasi toelt. Kuulid olid mööda märklehte laiali. Märklehte vaadates komenteeris, et kuulidel tropid viltu taga, kuulid ebaühtlased, püssiraual on roosteplekid sees ja sealt pääsevad gaasid kuuli ette ning mõjutavad kuuli lendu. Ühesõnaga,et sellest püssist ei saagi paremini lasta.
Siis palus anda pidevalt eheltpoolt jooksu, et saaks ettevõtmist testida. Kõik kuulid olid peopesa suurusel alal. Kuna ta ise komenteerida ei osanud , tegin seda mina. Liikuva siluetti laskmiseks laetud padrunid ei saagi hästi jooksta seisvasse siluetti laskmisel. See komentar sobis kogu seltskonnale ja trenn jätkus heas tujus.

See oli tore lugu jah ja hea, et peale pauku ei hakanud kuuli lennutrajektooril veel temperatuuri mõõtma ning kohapeal uute idiootsustega tegelema nagu näiteks kodus padruneid laadides Sokoli püssirohulehekest pooleks lõigates.Aga sileraudse kokkujooksu teooriat koos joonistega tuleks ehk 50lk. küll täis.

Mina tegin asja korda palju lihtsamalt Ostsin kunagi kasutaud Krighoff'i drillingu saksamaalt...üks kõik millist padrunikombinatsiooni kasutasin, kõik kolm rauada jooksid oma teed
Ei jäänud muud üle, kui vendade Nurkade juurde oma muret kurtma. Alguses ei tahtnud asja ette võtta, kuna pidavat suuremat sorti mängimine olema...aga lõpuks siiski hakkas asi neid huvitama ja sai kokku lepitud tingimus...kõik kolm rauda kilukarpi 50'lt sammult...leppisime kokku ka moona millega selline tulemus tuleks saavutada...rauad võeti lahti ja joodeti uuesti kokku (vist 3-4x) enne kui saavutati soovitud tulemus.
täna on mul drilling, mis laseb kõik kolm rauda kilukarpi 50 sammult ja mina olen rahul
Sileraudsest püssidesse, mis lasevad kuul-kuuli mõlemast rauast 50m igasuguse moonaga eriti ei usu, aga imesi võib olla .