Nägin telekast( või võrgust), kuidas Blaseri ( kui ei eksi) tehases sileraudade kokkujooksu sätitakse. Võeti valmis püss. Asetati kruustangide vahele ja lasti mõlemast rauast. Kuna hajumine oli liiga suur, siis fikseeriti rakisega konkreetne raudade asetus teineteise suhtes, võeti "tavaline" leeklamp ja sulatati raudade vaheline jootetina üles, vabastades seal oleva klotsi. Seejärel kruviti rakise kruvisid vajalikus suunas, asetati teises mõõdus klots, tina sulatati uuesti ja lasti jälle tarduda. Siis tehti järgmised 2 litakat. Kuna hajuvus oli ikka mitterahuldav, korrati mainitud protseduuri jälle niikaua, kuis saadi rahuldav tulemus. Alles seejärel võeti rakised maha ja püssirauad saadeti viimistlusse( mustamine).
Teoreetikud väidavad, et fikseeritud raudade kokkujooksu reguleerimine maksvat kuni pool relva hinnast!

Paar aastat tagasi sai soetatud endale selline jahipüss nagu iž 43 KH. Relv köitis mind eelkõige oma originaalsusega, lühikesed rauad-51cm ja kuked! Samas olin üsna skeptiline, lühikesed horisontaalrauad ikkagi, mine tea... Pikka aega ei julenud isegi proovima minna, sest silme ees terendas kogu see kadalipp,mis on seotud relva soetuse või müügiga, kuid kõik kahtlused hajusid pärast proovilaskmist. Relv on SUPER!!!! Mõlemad rauad jooksevad nii kuuli (jookseb nagu niiti mööda) kui haavlitega! Lisaks vahetatavad tšokid! Olen kuulnud seisukohta, et sileraudne on mõeldud haavlitega laskmiseks ja ei peagi kuuliga jooksma.Vaidlen vastu! Hea püss laseb nii kuuli kui haavliga. Kui kuul ei jookse, siis ei jookse ka haavel. Üldiselt tundubki nii, et mõni sileraudne on mõeldud rohkem rakettide laskmiseks vana-aasta õhtul, õnneasi!

Mis hinnaklassi raudade kokkuajamine jääb muidu? Mul vaja päästa üks relv politseisse viimise eest, naise onul saab relvaluba otsa ja ta enam pikendada ei viitsi. Tegu aga 16cal vene IZ58-iga, mis kingitud tema kindralist isale, kaba peale pühendus ka kirjutatud. Proovisin mõned paugud nii 50 pealt kuuliga, vasak raud läks ca 25cm sihtmärgist paremale ja parem samapalju vasakule. Ei ajaks enda süüks ka - proovisin nii õlast kui toe pealt, mõlemale poole sisuliselt tikutopsi. Seega rauad lihtsalt risti.

Enda valdusesse võtan relva igal juhul naise pere reliikvia säilitamiseks kasvõi, kuid kas on mõtet sellest jahipüss ka teha, tahaks töö hinna suurusjärku teada - kas 100, 200, 500, 1000?

Ikka ja jälle jõuame selleni........katseta alustuseks erinevaid moonasid ja tulemused võivad olla üllatavad.Ja lase ikka toelt,need õlast nii umbes 50ne pealt tikutopsi jutud tunduvad müstilised.

Esimesed paugud tegin mõlemad õlast, ülejäänud toelt. Eks proovin muid moonasid ka, peale seda kui olen relva oma nimele kirjutanud ja moona osta saan, ei hakka vana piinama, et mine osta paukusi juurde...

saab ka ju relva laenata ja ise pauke osta

Kas Sulle on kuskil sedasi moona müüdud?
Mul seni see pole sedasi õnnestunud.

Kui üleandmis paberid on korralikult vormistatud siis ei tohiks probleeme olla. Tegin vastavalt seaduse nõudele endale sellise blanketi. Kuigi moona ei pidanud sellel korral ostama käisin poes küsimas, kas nad aktsepteerivad sellist dokumenti (täidetud lahtrite, allkirjastatud ning koos minu enda relvaloaga) vastava moona ostmisel. Vähemalt sel hetkel ei näinud müüja mingit probleemi moona müümisel.

Mina ............................ (isikukood) annan ....................’le (isikukood) kasutusse jahirelva IŽ-94.Express *12* nr .....................

Omaniku andmed:
Relvaluba nr .....................
Välja antud Põhja Politseiprefektuuris
Kehtiv kuni 28.09.2015
Relva hoiukoha aadress:
.............................., Harjumaa

Laenaja andmed:
Relvaluba nr .....................
Välja antud Lõuna Politseiprefektuuris
Kehtiv kuni 30.11.15
Relva hoiukoha aadress:
.....................................Tartumaa

Relva üleandmise ja vastuvõtmise aeg:
Alates 09.04.2009.
Kuni 14.04.2009.



allkiri allkiri

……………… …………………

See on HAAVLIpüss ja veel kõrvutiraudne. Haavlitega laskmiseks normaalsel haavlitega laskmise distantsil (mis on alla 50 m kõvasti, pigem vast 25-35 m) on selline 50 m distantsil kuuliga lastes "üleliigne kokkujooks" hoopis normaalne (loe: tehases sellisele relvale ette nähtud) ja võimaldab mõlema raua haavlivihuga tabada ligilähedaselt samasse kohta. Mul on 20 cal Iž-43, mis on märksa uuema aja väljalase ja teeb umbes sama trikki. Kuuliga laskmiseks ei ole need relvad "päriselt" kunagi mõeldud olnud, aga noh, ajastu iseärasuste tõttu neid selleks muidugi kasutati.

BM

Sai vaieldud yhe myyjaga, helistatud relvainspektorile, ja lõpuks oli ka nõus myyma. Aga jh see vormistus peab olema korrektne.

Sellest eespool pikalt vaieldud aga jään ikka oma juurde, lihtne näide, mõõda nihkkaliibriga ära raudade vahe padrunipesa juures ja tsokkide juures, siis näed et mingi hetk peavad kuulid risti minema, siit edasi, mida kaugemale lasud on sooritatud, seda rohkem mõjub keskkond, kuuli lennukiiruse langemine jne. Kokkujooks on tavaliselt 30 kuni 35 m, sõltuvalt relvast ja moonast sealt edasi on lasud risti ja mida kaugemal seda suurema vahega. Mis akti puutub, siis kasutan seda antud näidist siiani, küll aga on IŽ94 ammu maha müüdud

Ei suutnud kiusatusele vastu panna ja kirjutan siis sellest ostetud MP-27(iz).Ei tea keda huvitab,kuid minu pärast see teema algatati.See mul neljas haavlipüss elus ja seekord vedas.Relv ise poest ostes jäik ja tihe,kuid pärast sobitamist lahkem.Tähtsaim,et raudade kokkujooks 5-8cm 35m ja seda fiiberkirbuga mitte halo jm.Tõsi,et sihtimisjoonest 5cm vasakul.Nihutasin kirpu 1mm vasakule ja OK.Juurde ostsin muidugi pikendatud silindertzokid (5cm väljas).Kas need ka tõsiselt aitavad või eputamise pärast? aga hind oli aasta tagasi 19euri tükk ja ostsin.Mul püssi ostmine nagu elugi on 50-50.Esimesel püssil kuulide vahe 35meetrilt -35cm.See aastal1981.Lasksin palju ja harjusin ära,kuid pidi rangelt meeles pidama kuidas kirpu hoida kumbagi rauaga.Teise ostsin toz-34 peale kroonut.Jälle õnnestus.Uue vabariigi algul murti sisse ja varastati ära koos Pirita Jahipaunast ostetud CZ-550-ga.Tozist rohkem kahju,oli juba sõber. Nostalgiast ostsin tuttava käest sama,kuid sellest juba teema alguses kirjutatud.Püssiga tuleb sõbraks saada ja olgu püss või sõber,kumbagi kõverat ei soovi keegi.

Nägin täna Tartus ühes poes vanemat kasutatud horisontaali, millel oli ühe poole toru ots lõigatud nurga alla. Silma järgi umbes pool cm välimisest servast maha käiatud. Arvatavasti siis sellise võttega timmitud jooksu.

olen mõelnud,kuid ei oma nii palju eriteadmisi.Küsimus metallimeestele :kas oleks võimalik muuta haavlipüssi jooksu pikkade tsokkide noolutamisega?Ei tea kas kasutasin õiget sõna,ma pean silmas kui rauast välja ulatuva tsoki ühe külje poolt kuumutamist.Teadaolevalt peale kuumutamist metall tõmbub jahtumisega kokku rohkem kui algselt enne?

Noa tera noolutatakse, püssi keerad "tuksi" ja parem kindlasti ei saa kui oli "enne". Paar meest on oma tsokid "ära noolutanud" vanal aastal raketi tsokki kinni laskmisega ja ongi raud õhtal st rikub raua jooksu ära.