Peenega suuri loomi laskma ???!!

Kui miskit tahab väljaütlemist , siis siin on koht, kus seda teha.
Teder
Postitusi: 417
Liitunud: N Okt 07, 2004 3:17 pm

Postitus Postitas Teder »

Sigu on ka erineva suurusega. Ma ei oska ise kommenteerida, aga mulle seletati jahipoes, et 223 -ga saab kesikuid ka lasta, suurele seale jääb väheks kui 100%-liselt täpselt ei lase. 222 pidavat jälle kesikule juba lahjaks jääma. Loogiliselt võttes pole ju eriti vahet, kas suur sokk või kesik. Arvan, et praktikas tapab see 223 ja 222 kesikuid küll. Tagumikku laskude puhul on jah siis juba kahurit vaja, et loom maha jääks. Vene ajal olid meestel Barsid käes ja põtru lasti palju. Aga selge see, et suur kaliiber parem, võib endale ka väikest eksimust lasketäpsuses lubada.
Kui suur vint olemas, milleks suure looma jahis 222-ga jamada? Igale ulukile ikka oma kaliibri- ja padrunivalik.
sergo
Postitusi: 435
Liitunud: N Dets 15, 2005 1:21 am

Postitus Postitas sergo »

oma kogemustest võin kommenteerida kahte n.ö. vaidlusi tekitavat :

7,62x39, OP SKS- sisuliselt kalasnikov, poolautomaat, kaheksakümnendatel hakati venes ka spetsiaalselt suuruluki jaoks poolmantelkuulidega moona tegema, kuuli kaal oli vist midagi üle 9 gr. Sai sellega palju põtru ja sigudikke lastud, ka üks hirv. 150-200 m oli normaalne maa. Vahe relvadel oli selles mõttes, et hea oli vene raud, Hiina ja muud kloonid olid viletsamad. Nii et püssi oli seal küll ja see õige padrun töötas ka väga hästi, ole ainult ise mees.
6,5x55, Karl Gustav, 12cm lühendatud raud. Ei ole siiani veel ükski loom ära läinud, jookseb ülihästi. Kitsele kergem, põdrale-seale 11g kuul. Ma küll ei näe põhjust, miks teda ära keelama peaks.

Siia otsa üks ilmselt laiades jahimeeste hulkades ebapopulaarne mõte: oleks minu teha, ma viiksin seadusena sisse kohustuse igaastase laskekatsena min. 20 pauku tiirus igast arvelolevast relvast, muidu püssiga jahimees ei ole.
Kasutaja avatar
honkomees
Postitusi: 2969
Liitunud: P Mär 14, 2004 4:13 pm

Postitus Postitas honkomees »

sergo kirjutas:7,62x39, OP SKS- sisuliselt kalasnikov, poolautomaat, kaheksakümnendatel hakati venes ka spetsiaalselt suuruluki jaoks poolmantelkuulidega moona tegema, kuuli kaal oli vist midagi üle 9 gr. ....

1. sks ei ole sisuliselt kalašnikov, vaid simonovi iselaadiv karabiin, mis konstrueeritud varem, juba sõjaajal ja selle jaoks see padrun 7,62x39 ehk "patron obrastsa 1943. goda" konstrueeritigi. Ja erinevad need relvad ka tööpõhimõttelt
2. vene poolmantlid olid 8,0 ja 8,6 grammi, alles mõni aasta tagasi hakkasid tegema 10,0 poolmantlit, millega meil ka võiks seaduse järgi lasta suurulukit... ehkki tegelikult kuuli suuremat kiirust ja energiat arvestades peaks 8 grammine olema mõjusam. võib-olla mingil aal ka tehti venes 9 g kuuliga moona, aga ei tea... Ka soomlane teeb seda moona 10 g kuuliga
3. võrreldes neid .223-ga on .223-l suurem algkiirus ja energia ning 100 m peal rohkem energiat alles rääkimata sirgemast lennutrajektoorist, järelikult peaks tõesti kõlbama
Viimati muutis honkomees, P Juul 30, 2006 9:54 am, muudetud 1 kord kokku.
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Hunter30-06
Postitusi: 102
Liitunud: L Dets 11, 2004 5:45 pm

Postitus Postitas Hunter30-06 »

kust seda 11g kuuli gustavile saab?
AH MINGE METSA!!!
gunnar
Postitusi: 882
Liitunud: P Aug 22, 2004 4:18 pm

Postitus Postitas gunnar »

Vast siis mitte Gustavile vaid 6.5x55, sel kaliibril paistab jah et 10.1g on kõige raskem kuul saada. Samas kas sellest siis ei piisa ? Mul omal .308 ja kasutan 9.7g kuule, peaks nigu kõige jaoks piisama mis eestis ringi jookseb :)
Hunter30-06
Postitusi: 102
Liitunud: L Dets 11, 2004 5:45 pm

Postitus Postitas Hunter30-06 »

andke andeks,aga lihtsalt lambi numbrite kirjutamine on ju mõttetu või mis?
AH MINGE METSA!!!
Vasta