Mehed ,kuidas teie puntides kasutatakse seda aega mis on enne ajujahti...kas selleks et võimalikult suur trofee lasta...või lihtsalt selleks et individuaalselt hiilata ...kõmmutades maha kõik põdrad ,kes metsas ette jäävad ,sest laskenorm tahab ju täitmist

Pigem on see aeg ikka trofee otsimiseks

Vasikad on väiksed,neid veel ei puutu.Lehmaga on ka aega.Käib pulli peibutamine ja ühe-kaheharulist ei lase.See ju põdrajahi kõige põnevam aeg.Hiilgavad need mehed(individuaalselt),kes kõige suuremad sarved oma toru ette oeh-itavad või möö-tavad.

see esimene pool ju õige ka meil, aga ülevalt soovitus=käsk mitte lasta 3-5 harulisi elujõulisi pulle, nii et ühe-kaheharulistele tuld ja kui see ime peaks sündima, et meil keegi üle 5+5 näeb, siis ...

Arvn tõesti,et neid 3-5 hrulisi ei puutuks aga ülevalt nõue,et peale kahearulise, tuld.Üldises plaanis aga põtra vähevõitu meil.Mõmmik saatnas.

Vabandust, Jorr, aga mida see mõmmik nende pullidega praegu , septembris, või enne seda tegi? Aru ei saanud.

Põder ilmutab ennast hetkel lihtsalt vähe. Meil ka ainult mööda minnes mingid pisikesed (needki lehmad või noored pullid). Varitsus-peibutusjahi eesmärk on leida mõni pirakas pull. Aga üldiselt, hommikul on kena looduses olla, ja sealubasid on ka (et lisaks suht lootusetule võimalusele tabada mõni pirakas pull, oleks natuke boonust kohale tulemiseks). Igal aastal on neid pulle lastud, ajust siiski nii, et väga ei üllata, et pullid on noorema poolsed, või siis liiguvad ringi lehmad ja vasikad.

no meie seltsis üritatakse kah ikka alguses trofeed lasta ...aga mõnes naaber sektsioonis on selline probleem et mõned mehed lasevad tõesti maha kõik põdrad keda nähakse ..olgu siis pooliku sarvega pull või kahe vasikaga lehm...ja kui pärast ajujahiks läheb siis käiakse paar korda kui sedagi ja siis hädaldatakse ,et külm ja kodus tööd pooleni ja loomi kah ei osata ette ajada...et hulga mugavam autoga õhtul või hommikul metsas tiirutata ja paugutada

No ma annan siis ise selle vihje oma küsimuse põhjustamise kohta. Sügisel enamuses karu suurt lihajahti ei pea.
Üles leidsin näiteks üldlugemiseks selle: http://jogu.pri.ee/karu.html

Kuigi pikki aastaid käib mu elu õlg-õla kõrval ottidega, hakkasin alles 3 aastat tagasi põhjusega neid tõsisemalt kõõritama. Väheseid loomi hundile lisaks, kelle junni ma saapaninaga ikka uurin. Ja aina põnevamaks asi läheb!

Suht kuiva suve tõttu on põder veel ikka paika loksumata. Ei olnud kevadistki öökülma (mis tammed ikka 7-8 m kõrguselt mustaks võtab) ega pole nüüdki õiget olnud (mis see 0 C kuni -1 C ikka kohati on?), ja see mu arust see paarumise eelmängki pooleli jäi.
Eelmise nädala viimased nisu-kaerapõllud panid menüü tal marja ja raibete peale.
Ja see raibe, ka jahipraagi raibe, on nii-iii magus talle, et ei hakka ta suure pulliga jändama! Ega pull ole seasöötmise koha peal olev ettevaatlik väikeste nunnudega emis!
Ja kas seal Tartumail siis neid karumetsi tõesti niipalju on? Mujal Eestis on nii palju raiesmikke juba, et äkki vahetabki massiliselt asukohta.

Need on minu tähelepanekud. Äkki oskab keegi spetsialist veel miskit täpsemat arvata-öelda.

No meil pidevalt 4-5karu jahimaal liikvel,ei ütleks küll et see kuidagi põtru eriliselt häiriks,sealt ,kus äsja mõmmik läbi läinud või tegutseb, no liiguvad põdrad natuke kaugemale,paari päeva pärast on tagasi.

Tundub,et kõik ei tea,et karu ja põder koos ei ela.Lihtsalt,et sealt kus karu tegutseb,kaob põder kaugemle.Isegi siga ei jää paikseks aint liigub läbi.See ei tähenda mitte seda,et karu nad(põdrad) kõik maha murraks,vaid põder ise väldib seda ala kus karu liigub.
Tulin just metsast ja (vihm,pimedik) looma pole.
Et siis üks joru,oli omal kolm päeva tagasi juhus pullile päris külje alla sattuda.Tegin enne üles pukki ronimist seda pullijorinat ja kohe vastas,kaugus ehk sada m aga kuna olin pealetuule siis kaks vastust ja sai vist lõhna ninna ning kadus.Isegi näha ei sanud,oli pajupõõsid täiskasvanud kraavide vahel.
Jahe,teil ju suuremat metsa ka ja ega seal vist tõesti nad üksteist eriti ei häiri aga meil üks soomsiiv ja sinna nad koos elama ei mahu.

Sellel aastal meil istus karu rõõmsalt koos sigadega samas kaera põllus.

Aga tundub, et põdra ikkagi peletab eemale. Oma soolak on iga aasta aastaringselt kasutuses olnud. See aasta aga lõppes käimine praktiliselt samal ajal, kui läheduses kaera põld valmis sai ja mõmmik seal teerulli mängima hakkas.
Aga ootame korralikumad öökülmad ära. Siis on pilt vähe selgem. Ehk ilmuvad kuskilt välja, sest siiani ikka väga soe veel olnud

On olnud juhus,et ka marjanaised korjavad koos karuga marju ühe põõsa küljest,üks ühelt ja teine teiselt poolt.Aga teineteist märgates võtab millegipärast mõlemal kõhu lahti.
Kuid koht, kus karu elab,läheb põdrast tühjaks küll.Põder ja sigagi võivad sealt läbi jalutada aga paikseks ei jää ja see on fakt,kuigi igamees räägib oma tähelepanekust ja need on erinevad nagu elu ikka,kõike võib metsas juhtuda.Põder üldiselt raske loom ja tema jälje leiab praegu metsas üles,karujälje aga aint pehmel pinnasel.Huvitav ehk see,et metskitsele eriti ei mõju karu kohalolek.
Muideks,praegu,vaatamata pea igapäev sadavale vihmale,oli soo veel kuivavõitu ja ka madala kummikuga läbitav,küllap annab tunda kuum suvi.

Sattusin 21.ommikul Sinu soolakut esmakordselt nägema ja väga-väga ilusad pulli jäljed olid seal maas. Väheke kõrgemal võiks see kiwa vaid olla

Jah, nii see on, et põder on seal ennast vahepeal ilmutanud. Üle kuu aja oli pausi. Nüüd siis käis, ilus suur jälg. Aga tundub, et see oli ka ainuke kord, kui viimase aja jooksul soolakut külastas. peale seda pole jälle käidud.
Kivi aga on täpselt õigel kõrgusel. Kui vaatasid lohkusid kivil, siis põder on nosinud kivi alumisse osasse lohud. Nii et ulatub kivini ilusti. Need korvpalli korvi kõrgused soolakud mulle ei meeldi ja siiani on oma kogemus olnud selline, et põder eelistab seda soolakut, kus ikka kivi ulatub limpsima, mitte ei pea pinde keele sisse kraapima. Aga see puhtalt minu vaatevinkel ja kuna ma tean, et siin foorumis on teisiti mõtlejaid , siis ärge võtke seda kui jumala kuulutust Pärast jälle teema lukus