Kui palju on palju?Meil neid pisut üle 50ne,arvestades tänavust talve(ei pääse ligi) ,siis töös neist umbes 40,see-eest saab iga jahimees aastaringselt piiramatult seajahti pidada,pean tunnistama,et 28st nimekirjas olevast mehest ei kurda keegi selle võimaluse üle,pealegi pole sellepärast küll ükski ühisjaht pidamata jäänud ,et kellegi seasööt lähedal on.
Ja mida see ühine söötmine üldse tähendab,kas seda ,et paar meest veavad igapäev vilja metsa ja nädalavahetusel tulevad niisugused mehed jahile ,kes lillegi ei liiguta,aga jahis on kõik võrdsed,sel juhul ju tegu päris kolhoosiga.

Tea nüüd,kuidas muudel radadel asjad toimivad,kuid meil see kolhoosikord lausa reegliks kujunenud.Ja proovi sa midagi lausuda,välja naertakse,et kade oled ja pole ju sinu sead,kuigi see söötmine mõnelgi mehel aint enda rahakoti ja hoole peal toimub.Mõte selles,et kui suvine pukijaht lahti läheb,siis oleks midagi peale looduse nautimise ka jahimehele(suvel metssiga eriti lisasööta ei tahagi,käib rohkem nagu harjumusest kohal).

Teil on üle 50 sea söögikoha! Kas te keegi tööd ka teete või veate ainult loomadele jahu metsa

Meil on see asi nii korraldatud et vilja ostavad kõik aga pukis käib max 3-4 meest.Toitu tassivad need ette kes pukis passivad.Pukid pole nagu otseselt ära jagatud,aga aja jooksul on igal mehel nagu oma kindel passimiskoht välja kujunenud.

Seda nüüd küll,et igal mehel oma kindel passimiskoht,kuid ega need passimispukid ise kohale tekki,selleks on nati tööd ja materjali ka vaja.Kui nüüd passimas käid,siis ikka endal tuleb pukk või vähemalt redel aegsasti valmis teha,kuid praegu need iseronivad istmed saadaval ja paned sellega kas või mööda elektriposti üles.Tegelikult on need iseronivad paremadki,saad viljapõllus olevale postile ronida ja sealt siis laskekoht,mis parem kui söödal olev pukk.Eriti kui nisu piimal ja sead viljapõllu kätte leidnud.

Maassa maan tavalla- ütlevad soomlased. Eks igas seltsis nii nagu väljakujunenud tava on. Meil individuaalsed pukid. Kellel päris isiklik, kellel pundi peale. Söötmine kah enda mure. Ja kui sinu puki all sead pikemat aega ei käi, saad alati mõne jahikaaslase käest, kellega paremad suhted, küsida loa tema pukki minna, kui tal endal aega või tahtmist parasjagu ei ole. Tavaõiguse rikkumine on loata teise mehe pukki ronimine. Rääkimata mõnest muust Moosesele antud käsus rikkumisest. Uue puki rajamine ikka juhatuse teadmisel ja maaomaniku nõusolekul.
Meie pukil 4- meheline punt. Laseme teistel käia ja oleme ise teiste pukis käinud. Ja mis võib südant rohkem soojendada kui jahikaaslane helistab ja pakub- mul sead käivad aga endal aega passima minna ei ole.

Eks me kõik teeme mingit tööd pere ju vaja toita ,aga jahu tuleb ikka igapäev metsa tirida ,tegelt vahest jääb vahele ka,arvestades talve oli mul töös kaks söödakohta,normaalse talvega oleks neid neli olnud.

No maamehel asi nati lihtsam aga ise olen linnavurle ja ega iga päev aega(laiskus) ole sööta vedada.Tänavusel soojal talvel pole nagu eriti vajadustki,seepärast harjutasin loomad söödal käima aint ühel-kahel päeval nädalas(kui uut sööta viin).Kõik sööt(ka lakupasta ja soolakivi) olen ise muretsenud(ka söödakoht ja pukk enda töö) seaload muidugi ühised ja ega ei rõõmusta eriti,kui koeraaju puki ümbrusest karja minema kihutab.Jahijuhataja arvab,et seltsi jahimaa ja anname pihta,kah jahikaaslane.

mees kes kurdab seltsikaaslase puki lähedust kurdab selle üle et tema paugud on üle loetud...irw

Kulla inimene, ega pukid metsas pole üksnes linnuvaatluste teostamiseks.

Nii nagu kalamehed panevad sööda konksu otsa, teevad seda ka jahimehed.

Eemaltvaatajale võib tunduda pukist laskmine julm, kuid seda ta kindlasti ei ole. Esiteks saab pukist lastes teha nn. valiklaskmist. Kuna on hea vaateväli, siis ei lasta pukist juht emist kogemata, mistõttu karjajuht säilib.

Teiseks on pukist laskmine jahieetika kohalt parim, loom tabatakse loomale minimaalsete piinadega. Metsas lastes, kui tuleb sageli ilma toeta lasta võib juhtuda, et loom ei sure silmapilkselt, vaid peab saama halastuslasu või halvemal juhul saab surmavalt haavata, kuid ei suudeta tabada.

Kolmandaks, pukist küll lastakse loomi, kuid ega jahimees alati kohal ei ole, kui loomad käivad või sead käivad lauspimedas, kus lasta pole võimalik ja saavad sealt toitvat: maisi, kartulit, vilja. Ilma, et oleks põhjustatud kahjustusi põllumeestele.

Ma arvan, et sul tuleks kokku rääkida kohalike jahimeestega, et järsku võid seal passida kedagi, aga ülevalt alla pildid ei ole ka nii head, kui ikka sirge maa pealt.

Jah,pukk ikka ulukile jahi pidamiseks tehtud,mitte fotohuvilisele,kuigi saab ka mingeid pilte sealt teha.Nagu mulle tundub,et oled alles noor fotomees(naine) ja kohalikku metsa,kus pildistada tahad, ei tunnegi.Siin aitaks kindlasti ka see,nagu Olgert ütles,et otsi mõni kohalik jahimees üles ja räägi temaga.Üldiselt võiks teada seda,et loomadel on oma rajad kus liiguvad ja ka oma aeg selleks,et üldse silma hakata.Kui sa just põlluvilja ei talla ja maaomaniku tegemisi ei häiri,siis ei sega sind pildistamisel ka maa peremees,kuigi võib huvi tunda,et mis sa seal hiilid,ning päikese tõusust loojanguni,võid tegutseda.Päeval metsloom tavaliselt magab ja liikumas näed neid loomi,kes on üles aetud(hirmutatud).Ja seda jahipukist pildistamist,kui sa ei tea kohalike jahimeeste tegemisi,sulle üldse ei soovita.Esiteks härid sa oma pildistamissooviga metsloomi,eriti söödakohal passides,ja hoitku Jumalad,kui lähed mõne puki juurte,kui mehed jahti peavad.Sa rikud ju jahi ära,sest metsloom tunneb sinu lõhna tavaliselt alati enne kui sina teda näed,ning vaevalt sa siis midagi pildistad,ka ei tule loom sinna siis üldse sööma.Fotojaht(nn.vereta jaht ),et metsloomast pilti (head pilti)saada,on põnev jaht küll, aga tahab ikka tublisti teadmisi ja oskusi,ehk rohkemgi kui püssijaht.Tarvis on tunda maastikku,arvestada tuulesuunta,teda loomade liikumisteid ja olla kursis kohalike jahimeeste tegemistega.Kui need nõuded täidetud,siis alles võid midagi pildile saada,aga kõik on õpitav ja edu sulle siis.