ja-jah, ilmselge (liiklus)eeskirja rikkumine ... nii rikutakse mingeid eeskirju pidevalt, kas alati peab igast tähest kinni pidama (nt kui vaja ühe autoga rohkem mehi kähku ette saada), ka muudel juhtudel ja eeskirjade puhul

No see pilt oli lihtsalt illustratiivne teema käigu kohta , tegelikult võis sealt pildilt lugeda hoopis seda, et autol üks lähituli ei põlenud.

Keskkonna teenistuse teemal seda, et neil ka pahad päevad nagu politseil, et olenevalt tujust teevad ära ning kui väga halb tuju, siis norivad iga väiksema asja teemal. Aga jah ise ka ei vaata viltu selle teemal, et autokatusele relva toetada teisalt vaatan viltu sellele, kui keegi arvab, et kui tema sai või tema tuttav sai, siis peavad teised ka saama. Elu on vahest lihtsalt ebaõiglane! Ärge näkku lööge, aga nii arvan mina!

No jah ega me keegi ju kiirust ka ei ületa!

Huvitav kas mõni tundis juba oma tegevuse ära?

Kui tahate toelt lasta ja ei viitsi metsast parajat keppi otsida, siis http://www.cabelas.com/cabelas/en/templ ... d=cat20712

Aga mõne "jahimehe" aju on sellise mõtlemise jaoks natuke väike ning ühe mõtlematu tegevusega kirutakse tervet organisatsiooni taga.

Nii provokatsiooni mõttes küsiks siis, et miks autokatuselt laskmine on taunitav, aga silorullilt tulistamine mitte? Kui laskmisel oleks toe kasutamine täiesti keelatud, siis oleks asi arusaadav. Aga teha vahet silorullil, kivihunnikul, alpikepil või autokatusel? Mis aspektist on autokatus ebaeetilisem kui silorull või millise ebaõiglase eelise see annab jahimehele looma ees?

Ei saa ühtegi situatsiooni alati vaadata ühe malli järgi. Palju asju seadustes on ajast ja arust. Tõenäoliselt oli seadusandja eesmärk et ei kihutataks autoga mööda külavahet ringi ja ei paugutataks. See, et sa istud autos ja lased looma- see on küll taunitav, kuid teatud oludes jälle õigustatud (minu arvamuse järgi). Sama ka siis silorulli või mõne muu toe kasutamine.
Kui ma istun viljapõllu ääres auto kasti pandud toolil või pukil- siis olen valesti jahti pidanud. Kui ronin aga silorulli otsa koos oma tooliga, siis ei ole. Arvan, et sellise asja eest karistamine on ikka karistaja mõistuses kinni.
Aga see asjaolu, et mõni mees sai karistada- kuniks mina oma silmaga ei ole asjasse puutuvaid materjale näinud ei hakka kommenteerima. Küllalt neid juhuseid olnud- mees räägib- näe teda karistati lahtise ohurihma eest 10 000.- trahviga. Materjale läbi vaadates selgub, et mehel olid lisaks lahtisele ohurihmale ka lõhnad juures...
Aga oodata, et kellegi "karvane käsi" tuleb ja teeb asjad paika- iga mees võib tulla ja juhtida tähelepanu -et nii ei tehta. See iga inimese kohus. Või olen ma millestki valesti aru saanud

Minu arusaam, miks mootorsõidukilt laskmine on keelatud. Esiteks loom ei karda praegu autot, kui tekib piisav hulk loomi, keda on autokatuselt mõõda lastud, siis hakkava ka nad autot kartma. See tähendab, et loom võib üsna kergelt sattuda paanikasse autot nähes.
Teiseks silorull ja auto on võrreldamatud asjad. Jahis on lubatud tuge üldjuhul ju kasutada, olgu selleks silorull, kivivare, puu või alpikepp. Kuid need on juhuslikult kuidas jumal juhatab ja enamasti sa neilt ju tuge ei leia. Autot saab aga parkida just sinna, kuhu ise juhatad.
Taunin igasugust foorumi suhtumist, et kehv seadus, seda ei pea järgima. Aivari näide: "Kui ma istun viljapõllu ääres auto kasti pandud toolil või pukil- siis olen valesti jahti pidanud. Kui ronin aga silorulli otsa koos oma tooliga, siis ei ole." Selliseid mehi on ikka üsna vähe, kes oma pargitud UAZis jahti peavad. Pigem ikka sõidetakse maasturiga mõõda põlluääri ja kui sobilik loom põllus, siis kõrvalistuja sätib püssi katusele ja jaht tehtud. Äärmuslikke näiteid pole mõtet tuua!

Et kui peatad auto sulle sobivas kohas kinni, astud sellest 2 meetrit eemale ja lased alpikepile toetudes loomast mööda, siis ei hakka nad autot kartma? Sama kehtib ka kasutatava tugipunkti asukoha kohta - miski ei keela sul benchresti lauda (mis on autokatusega võrreldes kordades mugavam tugi) üles seada kohe auto kõrvale ja auto võid parkida samamoodi kuhu aga soovid. Seega leian jätkuvalt, et see seadusesäte on jabur, mis aga ei tähenda, et seda järgima ei peaks. Seadused on täitmiseks kohustuslikud ja kui mõni asi vajab hädasti muutmist, siis saab ministeeriumile või seadusandlikus kogus esindust omavale poliitilisele ühendusele teha vastava seadusmuudatuse ettepaneku Niikaua tuleb kehtivat korda järgida.

Äärmuslik ei ole see näide midagi. Uazikud paraku ajalugu aga olen näinud meest istumas Frontera katusel (teinud luugi lahti), Mazda kastis olevas pukk-aiatoolis, talumees oma nisu põllu ääres Belarussi taga olevas haagises. Seega pole need näited nii äärmuslikud midagi.

Ise plaanisin "viljapõllujahiks" teha kastika kuudile lava peale. Sõidad põllu ääre, ronid tooliga üles ja istud ja ootad kui miki. Plaaniks ta tänavu jäigi. Ei oska ka selles miskit ebaeetilist näha. Kõrgiste aint et ratastega ja 4x4.

Samas krt ei saa aru vendadest kellel vaja mööda põldu ralli et kitse kätte saada ja autoaknast lahmi. Meil muidu päris mõistlikke mehi pundis keda tegevusel nähtud.

Mingi piirang selle autoga seoses siiski peaks olema, kasvõi eetiline meeste endi sees.

Vaatasin mida Soomlaste jahiseadus ütleb. Veel karmim kui meil. Ei tohi tulistada maadmööda kulgevast mootorsõidukist, kasutada sõidukit varjumiseks, ega sõiduki vahetu peatumise järele sellest lähemalt kui 100 meetrit!
Autoga mööda põldu kitsi taga ajada ei ole ilus. Toena kasutada või kastis istudes, miks mitte kui säädus ära muuta.

Ma kuulnud, et see mootorsõiduki teema tuli tänu sellele, et sileraudsetest hakati sõidu pealt kitsi, rebaseid, jäneseid jms laskma. Üldjuhul on suht sama mugav autos hoida alpikeppi ning auto kõrval lask sooritada. Suurt vahet pole, seaduse järgi parem, ainuke vahe on see, et autos on kogu aeg mingi toigas, ning sellelt laskmine tahab natukene harjutamist.

1 asi jäi veel silma, keskkonnateenistus ei tegele kellegi trahvimisega, selleks on keskkonnainspektsioon.

Metslane on asjaloo kenasti lahti seletanud. Soomlased on oma normide loomisel selle auto+tulistamine seose hästi arvesse võtnud, millest võiks ka ehk meil juhinduma hakata. Illustreerimiseks üks lugu metskitsede näitel:
Oktoobri algul tegin endale selgeks põllud, kus kitse rohkem näha, et siis sügisese puhkuse ajal kenasti jahil käia. Kui puhkus juba käes oli, siis põgenesid kitsed juba kaugelt autot märgates. Nagu kolleegide jutust selgus, oli meie kanti tekkinud keegi asjaarmastaja-autosttulistaja, kelle tegevuse tulemusena ka paar kitsekorjust leidsime. Kahjuks ei ole me suutnud veel selle asjaarmastaja isikut kindlaks teha, aga mõned kahtlused juba on tekkinud.
Teine näide metssigadega:
Istusime sõbraga hernepõllul pukkide otsas sigu ootamas. Oli juba üsna pime kui sead tulid põllule, aga jäid laskmiseks pisut kaugevõitu kohale kohaliku tähtsusega kruusatee servas. Ootasime, et seakesed meie jaoks paremale positsioonile jõuaks, kuni lähenes üks sõiduauto. Kui sõiduauto sigadele lähemale jõudis, panid viimased üle tee metsa poole punuma ning autost põrutati tulede valgel sigadele paar pauku. See viimane seletab ka asjaolu, miks sead sealsetel põldudel viibides koledasti möödasõitvaid autosid pelgavad (panevad põllult putku juba 300 m kaugusel oleva auto puhul).

Ei saa nagu probleemist aru. Kui lasta oleks tahtunud siis oleks mõistlik olnud eemal autost väljuda, kus polnud nende nägemisulatuses ja ligi hiilida. Kitsele ikka väga lihtne ligi hiilida. On kohti, kus loomad hullult autot kardavad ja kohti, kus vaat, et sõida otsa, aga teelt ära ei lähe.