kustutatud

Kui jahijuhataja ei sobi,pole aastaid sobinud ,siis valige uus.Vaevalt et teilainuke paberitega mees.Jahijuhataja on ju võimalik valida igal hommikul uus.Kui aga jahte juhatab aastaid üks mees,siis järelikult enamusele sobib.Mina saan asjast nii aru.

Varitsusjahis laskis mees põdrapulli, pull kukkus tõusis ja läks, tõin kodust koerad ja sättisin teised mehed arvatava ülemineku kohale ette. Esimese lasu tegija läks koos koertega. Koerad tulidki pulliga sinna kuhu mehed sättisin. Tehti teine pauk ja pull käes. Esimene pauk oli kaela pauk (põder kukkus) aga ei olnud surmav pauk, kuid seda me ei teadnud, koeri järgi pannes. Kellele kuuluvad sarved?

Teemas püsides: Olegi jahiseltsile

Annaks selle kes lasi teisena , ehk siis see esimene laskja teine kord püüab paremini sihtida enne kui laseb. Kahjuks esineb selliseid jahimehi liiga tihti,kes oma võimeid üle hindavad, eriti veel siis kui mõni eriti ilus isend nähtavale ilmub aga kõik sõltub siiski kokkulepetest.

Aivart`iga taas nõus.
Lugedes seda teemat, hakkasin hoopis mõtlema selle üle, kust ikkagi jooksevad individaaljahi ning ühisjahi piirid. Ühisjahi "soolod" mitmes variandis lõpevad jagelustega. Mõningase ideaalina tooksin esile sellise pundijahi, kus üks põhireegel: kui saab üks, siis saab kogu punt. Sellise loogika järgi olen kinkinud nii mõnedki trofeed jahikaaslastele ja on ka vastupidi juhtunud.
Kui liiga OT, siis vabandan ette.

meil on sarved esimese laskja käes ja kui jahimaja saab valmis, siis lähevad sinna seinale

Meie seltsis maksab jahijuhataja sõna, mis ei kuulu edasikaebamisele. Jahijuhataja selgitab ja kuulutab välja lasknud looma küti kusjuures otsuse tegemisse võib vajadusel kaasata laskespetside arvamust. Küllaga on olnud selliseid juhuseid, kus lastud on looma korraga kahelt poolt ja loom kukub, kuid küti au saab parema lasu sooritaja

Loomulikult kuuluvad sarved teise paugu tegijale. Ja esma laskja saadaks lasketiiru instruktori juurde põdra laskmist õppima

-

_

Oot, mul tekkis küsimus, et kas sa lasid siis kuuliga? Mingist postitusest jäi mulje, et kõik lasud tehti kartetshiga. Kartetshe võis esimesel laskjal ka sattuda kõikidesse nimetatud tabamiskohtadesse? Järelikult pidi olema erinev haavli suurus või on teil seal kõik nummerdatud? Mul siin mõni haavlitabamusega rebane oleks nagu paugukartuses ära surnud, ei ole näha verd ega midagi, lippab ka oma pool kilomeetrit ja kui rahu anda, siis sureb maha, kui järgi minna, lippab veel kilomeetri edasi. Kui laskenurka arvestada, siis ehk annab küll miskit oletada, aga kui sa said kerge tabamusega hundile nii ligidale, et ülevalt alla lasta, oli selle hundiga miskit väga jamasti juba. Kui kaugelt need teised lasud sul olid? Millest järeldad, et sa kõiki kahte lasku mööda ei teinud ja kõik tabamused esimese mehe lasust ei tulnud?

Ps. mõnes mõttes saan sinust aru ka, kunagi oli siin teemas omal ka mure lahata, eriti kui mõnda aega hiljem leidsin esimese laskja kuuli oma portsust, oli põdral selgroogu pidama jäänud ning elulisi kahjusid ei teinud. Teise kuuli osas aga pole siiani selgust, kaliibrit keegi üle ei mõõtnud (aga siis oli selleks võimalus). Seega, natuke nagu jäi kripeldama, teisest küljest jällegi rahul sellega, kellele sarved läksid (on selline tore vana tegelikult).

_

_

No kui sa lasid hüppavat looma ja surmasid ta siis loom sinu.Kütiliinil käitumise eest nahk jahimaja seinale sinu nimega.Kui lahkamistulemus ütleb tõesti,et esimene kütt tabas ainult taga jalga siis sellekohta kuidas õnnestus tabada jälitades selle haavaga loom pakuks sellise oletuse;
juhul kui loom ei saanud sellest lasust shokki mis esialgu välistab valutundmise siis pidi ta tundma ikka põrguvalu ja see aitaski viia tema tabamiseni jälitades aga see on vaid minu arvamus.