sina ju väitsid et 308 jääb väheks, eeldusel siis et liialt palju praaki on tekkind, miks mudu väheks, aga minu jutu mõte oli selles et paljud mehed ei lase teps mitte 9,3 sama täpseid laske kui seda teha suudaksid 308-ga. kes tahab saab aru ehk mida ma silmas pidasin

Ära eelda liiga palju
Mis kasu on su "ülitäpsest"lasust kui üks paju oks suudab su kuuli krt teab kuhu viia.Ja erinevalt mõningatest ma ennem mõtlen kui päästikut vajutan.

Rümbakaalu ei tea aga vorstiks tehes on ikka lihakaal teada ja meie mõistes suur siga on 50-70 kg puhast liha ehk siis 3X rohkem eluskaalus. Neid on ikka mõned lastud, see aasta lastud suure kuldi kaalu ei oska öelda, rammus oli aga olematute kihvadega. Sai mult kingiks .308win neli ideaalselt seenestunud Lapua Mega kuuli ja jooksus polnud mingit muutust kuni põllult metsa alla jõudes mõne meetri järel hinge heitis
Meie pundi hooaja viimane siga oli ca 60 kg liha ehk siis oletuslikult 180 kg eluskaalu, lisaks 8,7 cm väljasolevad kihvad. Ammu-ammu, vene ajal lasti meie pundi rekordsiga eluskaaluga 240 kg.
Põrsa puhul ju võiks ka väiksema kaliibriga tegutseda, aga ikka jääb risk - seletage mulle kuidas on põrsal võimalik joosta maksapauguga veel terve km ja siis ka mitte ühe pauguga maha jääda?

Maksapauguga jooksmisest saan ma veel aru, aga kui ikka kuldipruss ideaalse südamelasuga püsti kargab ja oma 100-150 m jookseb, vat sellest mina aru ei saa.

Pole see südamepauk ka see, mis kohe maha võtab. Ise lasin kunagi põdral ära 1/3 südamest (alumise osa, nii et vatsakesed alt avatud) ja see elajas jooksis peale pauku veel ca 150 m ja siis alles kukkus jalapealt.

tsiteerin: Ei oskagi nagu midagi nii lolli jutu peale kosta enam.See,et kui ma muretsen omale 9,3 siis hakkan nagu hoogsalt loomi p...e kaudu tapma??

Ise ka 9,3-e omanik kuid ei ole veel nii "täpse" käega, et suudaksin pärakusse tabada
Eks ta notsule valus võib olla, kuid selleks otstarbeks ma seda kaliibrit endale küll ei soetanud.

Mis seal aru saada - visjoloogia. Kesknärvisüsteem on õrnake, aga perifeersed närvid suudavad päris pikalt ilma vereringeta signaali edasi kanda (ja lihaseid tööle sundida, lihased ise peavad ilma hapnikuta veel kauem vastu). Pealegi on närv nagu internetijuhegi piiratud läbilaskevõimega - kui ühte signaali väga palju saab, siis teised blokeeritakse - ja nii see siga jooksebki, sest aju pole kehale öelnud, et tuleks pikali visata ja ära surra.
Sellest tulebki, et söödalt lastes võib priske kesik end momentaanselt peale 222 pauku kokku pakkida, aga ajujahis tuleb ette, et isegi 9,3x74 jääb pisikese põrsakonna jaoks liiglahjaks.

OT: täpselt p...... lastes kukkus kesik jalapealt, muuseas.

Siis on 2 võimalust :
- kas tabasid selgroogu
- suri naerukrampidesse peene kuuli pärast...

Igatahes üks vanem küla seatapja "seletas" kuidas ilma noata saab emissea ära tappa. Nimelt tuleb näpp emisele ..... pista ja viimane pidavat naeru kätte ära surema (et näpp na väike on)

See ju vana tuntud tõde, et olenemata kaliibrist südamepauk loomale, nagu mootorrattale gaasi põhjakeeramine ja järsk siduri päästmine mõjub. Üks viimasemaid juhuseid oli soku laskmine otse eest rinnakusse eesmärgiga mitte trofeed rikkuda. Laskmine toimus pimeda hakul ja loom oli juba kahtlasest liikumisest vägagi närviline, tähendab sisetunne ütles, et viimane aeg ja külje keeramist ei tasu oodata. Kuul kaaluga 12,7 gr.70 meetri pealt lihtsalt virutas looma üle selja maha, kuid sokk tõusis uuesti jalule ja jooksis 30 m küürus seljaga lähimatesse põõsastesse ja suri. Kõik see toimus hoolimata sellest, et süda maks ja magu olid täiesti purustatud ja kuul kildudena looma sisikonda kadunud. Sellega tahaks öelda, et see kui loom südame lasuga veel 150m veel hullunud sööstuga jookseb on minu jaoks täiesti tavaline ja tõenäoliselt ei mängi ka kuuli kaliiber ja kaal niivõrd rolli kui mees tabamistunnuseid lugeda oskab. Seadus on võetud vast keskmise statistika järgi, kus 22 kaliibriga vahest enam praaki tekkinud ja eks ta ole enamvähem sama mis autosõidul kiirustega, et mõne jaoks oleks maanteel 120-130 paras, aga teisele jälle 90 palju.

Kui nüüd oma laskmiseid meenutada möödunud aasta vältel, siis 30-06-ga 12,7g kuuliga pole mul ükski loom, tabava lasu korral, läinud üle 50 m.
6,5-se 10g kuuli tabatud loomi on aga tulnud pikemalt jällitada.

Siit moraal : tuleb muretseda 300 win magnum!

Miks mitte siis juba 375 HH vb isegi .700 Nitro Express... või T-REX . Siis pole vahet kuhu tabad, ainult tabamine muutub küll raskeks

+ koertele kõrvaklapid/tropid

olen näinud ka 300wm südame pauguga kulti kes sai jooksu pealt pihta korra uperkuuti ja siis sadakond meetrit metsa jooksu

Aga see 300wm jõudis sihitud punkti,mitte ei läinud suvalisest takistusest uitama.