Mida arvate kõikvõimalikest tehnilistest abilistest?
Midaarvate kõikvõimalikest tehnilistest abilistest
Olen mitme mehega väga nõus, kohe näha ,et jahimehed vaidlevad. Ise arvan, et kui mehel on võimalus kaasaegne tehnika muretseda ja tunneb, et ta metsas ilma toime ei lule, las ostab. Kogenud kütt muidugi muigab veidi tema üle, et alles noor ja ilma tehnikata akkama ei saa. Küll tulevad ka noortel kogemused ja tehnikat kasutades kindlasti kiiremini kui 50 aastaga. Mina ei näe siin mingit erilist uhkeldamist, kui mees muidu hakkama ei saa. Kuigi meie seltsis on mees kes vene ajal, kui osa mehi olid teistest võrdsemad, ostis siis omale vindi.Käis ta sellega rohkem põdrajahis püssi näitamas. Õiget laskjat temast polnud. Isegi 40aastaga pole tema nimel ühtki põtra,seast rääkimata ja kütiliini sokutati ta ikka laskja mehe ligidale, et mitte häbi teha. Muidu tore mees viina võtab ja kõigiga saab hästi läbi. Vene ajal muidugi ametiposti järgi testest veidi võrdsem.Püss veel praegugi hästi korras, sest pole temast ju palju lastud ja kuulda, et kavatseb maha müüa. On kaliibriga 7,62 vene "Bars" optikat ei tea, aga mingi vene oma on .
noorus on ilus aeg
-
Ahto Kattai
- Postitusi: 2418
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
Mida arvata kõikvõimalikest tehnilistest abilistest
Eksisin nimega tõesti on Los. Tänan tähelepaneku eest.
noorus on ilus aeg
mõned mõtted selle teaduse ja tehnoloogia kandi pealt:
poolautomaatidest: püss on püss, ega püss üksi ei lase, mees ja mõistus peab ka taga olema. Endal muude kõrval MZ 21-12 ja Browning 30-06 poolautomaadid, enne seda oli ka OPCKC 7,62-39, kõik väga head püssid. Kui keegi arvab, et poolautomaadist põrutatakse pimesi salv tühjaks, siis see on suur eksiarvamus. Lihtsalt laadimisviis on teistsugune. Küll aga tuleb MZ kohta öelda seda, et kuna toru nõksa pikem, siis ka kuuliga laseb täpsemalt ja tapab kaugemalt, vähemalt minul on see nii olnud, oli nooremast peast(kui karabiine veel ei olnud) paar olukorda, kus pidin laskma üle naabrimehe põtra ca 90 m pealt. 3juhust, kõik paugust maas.Ei ole nendega kunagi järjest üle kahe paugu pidanud tegema.
Aga muidu, oleks noorem, küll trambiks veel metsas ajajana, kahjuks põlved.
Seda mõtet pooldaksin küll 100%, et ajujahis kitsa või kinnikasvanud sihi/tee peale karabiiniga minna ei tohi.Vint on muude olukordade jaoks.
Optika(d) on isejutt. Kui eriti norima hakata, siis ei tohiks ju autoga ka jahile minna-tulla.
poolautomaatidest: püss on püss, ega püss üksi ei lase, mees ja mõistus peab ka taga olema. Endal muude kõrval MZ 21-12 ja Browning 30-06 poolautomaadid, enne seda oli ka OPCKC 7,62-39, kõik väga head püssid. Kui keegi arvab, et poolautomaadist põrutatakse pimesi salv tühjaks, siis see on suur eksiarvamus. Lihtsalt laadimisviis on teistsugune. Küll aga tuleb MZ kohta öelda seda, et kuna toru nõksa pikem, siis ka kuuliga laseb täpsemalt ja tapab kaugemalt, vähemalt minul on see nii olnud, oli nooremast peast(kui karabiine veel ei olnud) paar olukorda, kus pidin laskma üle naabrimehe põtra ca 90 m pealt. 3juhust, kõik paugust maas.Ei ole nendega kunagi järjest üle kahe paugu pidanud tegema.
Aga muidu, oleks noorem, küll trambiks veel metsas ajajana, kahjuks põlved.
Seda mõtet pooldaksin küll 100%, et ajujahis kitsa või kinnikasvanud sihi/tee peale karabiiniga minna ei tohi.Vint on muude olukordade jaoks.
Optika(d) on isejutt. Kui eriti norima hakata, siis ei tohiks ju autoga ka jahile minna-tulla.
oli nooremast peast(kui karabiine veel ei olnud) paar olukorda, kus pidin laskma üle naabrimehe põtra ca 90 m pealt. 3juhust,
eee, äkki selgitad täpsemalt ? Praegu kui aus olla tekitab selline lause väga vastakaid mõtteid, ise näiteks ei jugleks eal siukse kõrval seista kes üle sinu põtra laseb. Sry.
Riistad ei näita veel midagi. Suhtumine loodusesse, kaasinimestesse näitab küll. Loomulikult ka see, mida nende riistadega teha osatakse. Mul on kaugusmäärajaga sihikud ja plaanin kindlalt ka laserkaugusmõõdiku otsmist. On ka GPS, tuulemõõtja, kuulamis/laskmisklapid, toed, kompassid, kaardid jms. Ei tee kogu see koluhunnik oma arust mind veel mitte kellekski, sest mu oma sektsioonis on paar minust mõnikümmend aastat vanemat härrasmeest, kes mulle mõneski asjas kättesaamatus kauguses on. Füüsiliselt vormilt näiteks, metsatundmiselt ja muude praktiliste tarkuste poolest. Riistad võivad elu oluliselt kergendada, nagu eelpool juba märgiti, kuid tööd nad sinu eest ei tee. Neid tuleb ka kasutada osata. Mingi laiamine, stiilis "mul on ja sul pole, ja kuna minu varustus koos jeebiga on nii ja nii kallis, siis mina olen mees ja sina mittekeegi" näitab ainult inimese matslust ja alaväärsuskompleksi. Selline tuleb kohe paika panna - ära ülbitse oma rahaga. Seegi võib tulla ja minna, ole õnnelik et täna on. Ole parem ise midagi. Pean nõustuma ka Kuldiga, et kolu olemasolu ei tee ka kedagi halvaks, ka halvaks jahimeheks mitte. Tean hästivarustatud matse ja hästivarustatud suurepäraseid inimesi. Määrav on ikka inimene. Minu jaoks on kõva sõna see, kui võimalikult vähesega suudetakse hakkama saada. Ise õpin alles, ja kohati olen vist kõva peaga, mõne tarkuse omandamine ei tule kergelt. Kolu on seljakotis kaasas selleks puhuks, kui hätta jään. Siis on, millele toetuda. Olen kord tuuletu pilves veebruari-ilmaga soo peal niimoodi ära eksinud, et asi pärsi tõsiseks kiskus. Kaasas oli vaid püss. Ei nuga, mobiili, tikke, kompassi, kaarti (rääkimata GPS-st või raadiosaatjast). Kui lõpuks pooleldi ime läbi välja sain tuldud, taipasin, et olin väga napilt päris ebameeldivast saatusest pääsenud. Sealtpeale ilma vältimatute tarveteta enam metsa ei lähe. Pidasin ennast kõvaks orienteerujaks, kuid see on reaalses elus müüdiks osutunud. Selgub, et mu meeli saab kergelt eksiteele viia. Päike ja tähed loomulikult aitavad hästi - kui neid on. Seega, vajan abivahendeid. Kaugusmõõtur on hea selleks, et oma meeli täpne harjutada olema. Kui distants pikaks kisub, ja laskevõimalus väga hea, on ikkagi üsna soodne looma kaugust täpselt teada, mitte umbes arvata. Kuskil 350meetrist edasi on 50m-ne eksitus lihtne tulema, eriti lauslageda peal. Kui uluk on väike, siis on väikegi viga kriitiline. Loom tuleb tappa, mitte vigastada. Pooldan ka lähemale hiilimist, see on üks jahi suuri võlusid. Seega, ma ei arva, et tehnika progress oleks halb. Aga ei arva ka, et keegi kel kolurida järel ei lohise pole mingi jahimees. Loomal on ikka oma shanss. Olen tähedanud, et neil on vaist, tunnetus, mis neile ütleb, kui miski on mäda. Mõned ignoreerivad seda, mõned mitte. Vana isahirv tihedas alusmetsas üles leida on tõeline ülesanne, siin ei aita palju mingid jubinad, vaid loomaradade ja kohalike loomade harjumuste tundmine. Ja kapaga õnne. Nii et päikest kõigile. Pangem matsid paika - nii rikkad kui vaesed - ja aidakem üksteist, kuidas saame.
gunnar kirjutas:oli nooremast peast(kui karabiine veel ei olnud) paar olukorda, kus pidin laskma üle naabrimehe põtra ca 90 m pealt. 3juhust,
eee, äkki selgitad täpsemalt ? Praegu kui aus olla tekitab selline lause väga vastakaid mõtteid, ise näiteks ei jugleks eal siukse kõrval seista kes üle sinu põtra laseb. Sry.
Hääd uut aastat jahiperele!
Egas ma nüüd nii meremõrtsukas kah pole, küllalt kordi, kui näpp sirgeks jäänud. Need juhused olid sellised, et kütiliini taga oli kas raiesmik või lage maa ja loom oli mehest ikka tükk maaqd juba eemal. Oli ju vaja haavatud looma kuidagi veel katsuda peatada.
Kuna sain moderaator Kakukese käest võtta "pudramise" eest vales rubriigis, siis tunnisatn süüd ja ...."pudran" paar mõtet selles õiges rubriigis.
Eks iga tehniline vidin - leiutis ole ju välja mõeldud inmese elu lihtsamaks tegemiseks. (ka see seakell) Järelikult mida tehniliselt täiuslikum on jahimehe varustus, seda väiksem on tal vajadus omada ja arendada teadmisi-oskusi jahisaagi tabamiskes. (no see ju ikka jahilkäigu eesmärk) Minul on olnud ÕNN alustada oma jahimeheteed sellel ajal, kui neid vidinaid peaaegu ei olnudki. Isegi vintraudne püss 4x20 optikaga oli haruldus. Ja ei olnudki see jahimehetee algus minul ei tea mis kaua aega tagasi - ainult 31 aastat (1975) ÕNN sellel põhjusel, et tänu kaasaegsete tehniliste vahendite ja kaasaegsete relvade - optikate puudumisele olen saanud tohutult palju jahielamusi. Alles hiljaaegu revideerisin pojaga jahitrofeesid ja märkasin, et kunagi sileraudsega lastud sokkude laskmislood kõik meeles....hilisemad vindiga lastud trofeede kohta nagu polnudki tihtipeale midagi erilist meenutada. Ehk...mida raskema vaevaga saadud trofee, seda eredam elamus.
KINDLASTI EI OLE TAHTNUD KEDAGI HALVUSTADA, kes tänapäeva tehnikasaavutusi jahil kasutavad. Sellesk nad ju mõeldudki....ja kõik kes neid ostavad-kasutavad teevad kindlasti headmeelt nende vidinate müüjatele.
Meie jahtkonnas on 72 aastane mees, kes siledaga laseb igal aastal pea 20 rebast. Vaatan, et vana muigab vaikselt, kui nooremad kurdavad, et ei saa enam rebast vindiga kätte, kuna kurask ei kannata autoga ligisõitu....tema laseb oma rebased vilega peibutades. Ei mäleta ka, et ta oleks kunagi sealoa kasutamata tagasi toonud...ja "seakellast" pole ta kuulnudki. Vot selline mees ja tema oskused teevad siiralt kadedaks!
Või võtame siin foorumis oleva ja selles "seakella" rubriigiski sõna võtnud GC - ma arvan, et on vähe mehi, kes suudavad temaga võistelda hundijahi tundmises...
Luban, et edaspidi enam ei "pudra" nooremate meeste pahameeleks tehniliste vidinate küsimuses. Aga eks ole selle 31 aastaga ka minul välja kujunenud omad põhimõtted jahi osas ja vast ei panda väga pahaks ka nedne väljaütlemist.
Eks iga tehniline vidin - leiutis ole ju välja mõeldud inmese elu lihtsamaks tegemiseks. (ka see seakell) Järelikult mida tehniliselt täiuslikum on jahimehe varustus, seda väiksem on tal vajadus omada ja arendada teadmisi-oskusi jahisaagi tabamiskes. (no see ju ikka jahilkäigu eesmärk) Minul on olnud ÕNN alustada oma jahimeheteed sellel ajal, kui neid vidinaid peaaegu ei olnudki. Isegi vintraudne püss 4x20 optikaga oli haruldus. Ja ei olnudki see jahimehetee algus minul ei tea mis kaua aega tagasi - ainult 31 aastat (1975) ÕNN sellel põhjusel, et tänu kaasaegsete tehniliste vahendite ja kaasaegsete relvade - optikate puudumisele olen saanud tohutult palju jahielamusi. Alles hiljaaegu revideerisin pojaga jahitrofeesid ja märkasin, et kunagi sileraudsega lastud sokkude laskmislood kõik meeles....hilisemad vindiga lastud trofeede kohta nagu polnudki tihtipeale midagi erilist meenutada. Ehk...mida raskema vaevaga saadud trofee, seda eredam elamus.
KINDLASTI EI OLE TAHTNUD KEDAGI HALVUSTADA, kes tänapäeva tehnikasaavutusi jahil kasutavad. Sellesk nad ju mõeldudki....ja kõik kes neid ostavad-kasutavad teevad kindlasti headmeelt nende vidinate müüjatele.
Meie jahtkonnas on 72 aastane mees, kes siledaga laseb igal aastal pea 20 rebast. Vaatan, et vana muigab vaikselt, kui nooremad kurdavad, et ei saa enam rebast vindiga kätte, kuna kurask ei kannata autoga ligisõitu....tema laseb oma rebased vilega peibutades. Ei mäleta ka, et ta oleks kunagi sealoa kasutamata tagasi toonud...ja "seakellast" pole ta kuulnudki. Vot selline mees ja tema oskused teevad siiralt kadedaks!
Või võtame siin foorumis oleva ja selles "seakella" rubriigiski sõna võtnud GC - ma arvan, et on vähe mehi, kes suudavad temaga võistelda hundijahi tundmises...
Luban, et edaspidi enam ei "pudra" nooremate meeste pahameeleks tehniliste vidinate küsimuses. Aga eks ole selle 31 aastaga ka minul välja kujunenud omad põhimõtted jahi osas ja vast ei panda väga pahaks ka nedne väljaütlemist.
Ma siis putran ka. Igaühel on õigus oma arvamusele ja tore kui seda tehakse õige koha all (teemat pean silmas). See millega keegi jahti peab on tõesti suuresti tema enda isiklik asi, nii kaua kui ei rikuta seadusi. Enamus oma loomi olen lasknud vintraudsest relvast ja mõned sekka ka siledast, aga millegipärast meenuvad just vintrelvast lastud loomad enam. See jutt, et vintrelv teeb elu kergeks on nii ja naa asi. Ühest küljest pole just naljaasi rebane pika maa tagant ära lasta ja samas ei keela keegi ka ligidale hiilida, sama maa peale mis siledaga. Näide mis on toodud selle vana ja väärika küti kohta on pigem erand, kui reegel. Reegel kipub olema pigem see, et kellel vähegi majanduslik olukord lubab, soetab omale vintrelva. Reegel on ka see, et jahimehed saavad võtta, et kütivad üheülbaliselt. Lastakse enam suurulukit ja väikekiskjad vohavad. Mida profesionaalsemaks minnakse, seda profesionaalsemaid riistu ka elu hakkab nõudma. Ei sõideta ju rallit profi tasemel tänavasõiduautodega vaid ikka WRC`dega. Ka tekkis näiteks siberi küttidel vajadus just konkreetse kaliibri/relva järgi just sooblit/nugist küttides. Teisest küljest rääkides nüüd näiteks sellest seakellast mida ise olen kasutanud kobraste liikumisest aimu saamiseks. Olen ise väljas olnud teises kohas kobrast passimas ja kell on teises kohas väljas olnud. Kirjutasin, et ise pole selle järgi ühtegi looma lasknud, küll aga on andnud mulle teadmised selle looma liikumisest milleks kuluks mul mitu korda enam aega kui ilma kellata. Noorelt enam teadmisi pole ju paha? Elu on imelik, soetasin omale just hiljuti varminti, et profesionaalsemalt tegeleda väikeulukitega kaasa arvatud metskits, samas aga on tekkinud kiusatus panna peale oma 28 kal. väike optiline sihik, et polevo kuuliga sellega sokku küttida. Need siis minu mõtted kaasaegsematest vidinatest.
Ps. et paremini aru saada sellest millest seakella teema all rääkisin, tooks näite, kui oleks antud teema all hakanud rääkima hoopis kombi püssidest, et milline kuul ja millisele loomale, oleks ju tobe. (ei haaku ju teemaga).
PPs. kui ma räägin foorumis juttu olen ennekõike jahimees kakuke mitte moderaator.
PPPs. Rääkides tegelikult vintrelvast ja sileraudsest, räägime liialt erinevatest asjadest. Keegi on siin kunagi väga tabavalt öelnud, et vintrelvast laskmine on teadus, sileraudsest aga kunst. Seega ei saa ju võrrelda omavahel teadust ja kunsti.
Ps. et paremini aru saada sellest millest seakella teema all rääkisin, tooks näite, kui oleks antud teema all hakanud rääkima hoopis kombi püssidest, et milline kuul ja millisele loomale, oleks ju tobe. (ei haaku ju teemaga).
PPs. kui ma räägin foorumis juttu olen ennekõike jahimees kakuke mitte moderaator.
PPPs. Rääkides tegelikult vintrelvast ja sileraudsest, räägime liialt erinevatest asjadest. Keegi on siin kunagi väga tabavalt öelnud, et vintrelvast laskmine on teadus, sileraudsest aga kunst. Seega ei saa ju võrrelda omavahel teadust ja kunsti.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
ma siin mõtlesin,et kuna paljudel seakella pole(ma ise kaasaarvatud),et paneks kuudekaupa kellaajad kirja,mil sead söödale tulevad
jaanuar- kella 5ks paras torni minna,kui kindel tahtmine lasta peaks pauk käima umbes kella 7-6 vahel,kell 20.00 pole sigu näha,paras kodu minna,külm ka juba
veebruar-hea kuu kulti lasta,jooksuaeg möödas,kuldil toru tühi,kõht ka,käib teine üsna järjepidevalt nuumamas,vanamees näitab ennast üsna varakult,aga kahjuks teab ta üsna hästi millal püssimees tornis on,pärast tuleb ta muidugi tagasi,aga sel ajal oled sina juba kodus,kari peaks tulema20.00
märts-enne 19.00 ei juhtu midagi,umbes 20.30 on hästi kuulda kuidas lumi krabisema hakkab ja platsis nad ongi
aprill-20.30 torni,siis hakkab ka nepp lendama,21.15 jäävad linnud juba vaiksemaks,parjalt hämar,ega enam pea kaua ootama,ennem kui sööma tulevad songivad kuskil söötis põllul ja juba varakult
mai - segane aeg,emised hulguvad ka päeval oma triibulistega ringi,kesikud on omaette pundis,haruldus pole ka kult nende hulgas,kes tahab seda vanainimeste asja teha,tornis paras istuda kella21.00-23.00
juuni -päeval käi söödakohas loobi hernest või maisi rohu sisse nii ,et ikka jagub,õhtul mine sokujahti,kell01.00 mine vaata söödakohta,loomi näed igasuguseid
juuli-august-sead viljas 24h ööpäevas
september-võivad tulla väga vara või siis hilja,üsna tüütu teisi passida, lihtsam kuuvalgel sobiva tuulega ligi hiilida kell23,30 peaks nad söödal olema,ennem saad muidugi hanejahis ära käia
otoober-november-kell19.00 torni maximum passida kellaa22.00ni,tegelt novembris peaks vähe varem torni minema
detsember-jooksuaeg
mu meelest lihtne lugu,milleks veel kell,tavaliselt üle kahe tunni tornis ei passi ja hetkel ei tulegi meelde, millal sai nii pukis käidud,et sigu ei näinud.
jaanuar- kella 5ks paras torni minna,kui kindel tahtmine lasta peaks pauk käima umbes kella 7-6 vahel,kell 20.00 pole sigu näha,paras kodu minna,külm ka juba
veebruar-hea kuu kulti lasta,jooksuaeg möödas,kuldil toru tühi,kõht ka,käib teine üsna järjepidevalt nuumamas,vanamees näitab ennast üsna varakult,aga kahjuks teab ta üsna hästi millal püssimees tornis on,pärast tuleb ta muidugi tagasi,aga sel ajal oled sina juba kodus,kari peaks tulema20.00
märts-enne 19.00 ei juhtu midagi,umbes 20.30 on hästi kuulda kuidas lumi krabisema hakkab ja platsis nad ongi
aprill-20.30 torni,siis hakkab ka nepp lendama,21.15 jäävad linnud juba vaiksemaks,parjalt hämar,ega enam pea kaua ootama,ennem kui sööma tulevad songivad kuskil söötis põllul ja juba varakult
mai - segane aeg,emised hulguvad ka päeval oma triibulistega ringi,kesikud on omaette pundis,haruldus pole ka kult nende hulgas,kes tahab seda vanainimeste asja teha,tornis paras istuda kella21.00-23.00
juuni -päeval käi söödakohas loobi hernest või maisi rohu sisse nii ,et ikka jagub,õhtul mine sokujahti,kell01.00 mine vaata söödakohta,loomi näed igasuguseid
juuli-august-sead viljas 24h ööpäevas
september-võivad tulla väga vara või siis hilja,üsna tüütu teisi passida, lihtsam kuuvalgel sobiva tuulega ligi hiilida kell23,30 peaks nad söödal olema,ennem saad muidugi hanejahis ära käia
otoober-november-kell19.00 torni maximum passida kellaa22.00ni,tegelt novembris peaks vähe varem torni minema
detsember-jooksuaeg
mu meelest lihtne lugu,milleks veel kell,tavaliselt üle kahe tunni tornis ei passi ja hetkel ei tulegi meelde, millal sai nii pukis käidud,et sigu ei näinud.
243win
mida arvate tehnilistest abilistest
Kuule Jahemees, pead sa nüüd terve aasta nii täpselt siia kirja panema?Jäta sinu pärast veel see kõige uuem seakell ostmata. 
noorus on ilus aeg
Teemakohast arvamust....
Tehnilistel abivahenditel on paratamatult koht tänapäeva elus ja ka jahinduses. Kui tuua näiteks raadiosaatjad - isiklikult olen lugenud ja kuulnud arvamusi, et "oh, küll see kõrgtehnoloogiline jahimees ikka muudab enda ja kütitava uluki olukorra järjest ebavõrdsemaks". Kuid kui pidada silmas, et - näiteks - kui kõik jahiseltskonna liikmed on varustatud raadiosaatjaga, siis hoitakse kokku kütust põhjusetu edasi-tagasi liiklemise pealt (nt seajaht kui "kari on lendu läinud"), mobiiltelefoni arve pealt ning lisaks on jahiosalistel pidevalt eetris olevate kommentaaride tõttu jooksev ülevaade jahipäeva käigust (kes mida laskis, mitu looma käes on jms). Eetilisest küljest oleks väär arvata, et raadiosaatja või ka mõni muu abivahend on iseenesest paha või hea - ta muutub selleks ikka läbi oma kasutuse ja läbi oma kasutaja. Seesamune seakell säästab samuti sealoa realiseerimisel asjata kulutatud kütust edututel varitsema sõitmistel -teinekord asjaks seegi. Laserkaugusemõõtja ütleb rebasekütile, kas on mõtet üritama hakata (ja tegelikkuses üliohtlikku vintrelvakuuli jäätanud põllu suunas lendu lasta) või mitte.
Nii et igasugusel tehnilisel progressil on oma põhjus ja oma kasulikkus. Ilma inimliku vahenduseta ei muuda ükski neist uluki elu ei raskemaks ega kergemaks. Kuid seda teadsite te juba ka ilma minu sõnavõtuta ...
BM
Tehnilistel abivahenditel on paratamatult koht tänapäeva elus ja ka jahinduses. Kui tuua näiteks raadiosaatjad - isiklikult olen lugenud ja kuulnud arvamusi, et "oh, küll see kõrgtehnoloogiline jahimees ikka muudab enda ja kütitava uluki olukorra järjest ebavõrdsemaks". Kuid kui pidada silmas, et - näiteks - kui kõik jahiseltskonna liikmed on varustatud raadiosaatjaga, siis hoitakse kokku kütust põhjusetu edasi-tagasi liiklemise pealt (nt seajaht kui "kari on lendu läinud"), mobiiltelefoni arve pealt ning lisaks on jahiosalistel pidevalt eetris olevate kommentaaride tõttu jooksev ülevaade jahipäeva käigust (kes mida laskis, mitu looma käes on jms). Eetilisest küljest oleks väär arvata, et raadiosaatja või ka mõni muu abivahend on iseenesest paha või hea - ta muutub selleks ikka läbi oma kasutuse ja läbi oma kasutaja. Seesamune seakell säästab samuti sealoa realiseerimisel asjata kulutatud kütust edututel varitsema sõitmistel -teinekord asjaks seegi. Laserkaugusemõõtja ütleb rebasekütile, kas on mõtet üritama hakata (ja tegelikkuses üliohtlikku vintrelvakuuli jäätanud põllu suunas lendu lasta) või mitte.
Nii et igasugusel tehnilisel progressil on oma põhjus ja oma kasulikkus. Ilma inimliku vahenduseta ei muuda ükski neist uluki elu ei raskemaks ega kergemaks. Kuid seda teadsite te juba ka ilma minu sõnavõtuta ...
BM
eh, mulle tundub et paljud eelkirjutanud härrasmehed ajavad jätkuvalt segamini eesmärgi ja vahendi....
nii nagu paljud eesti liikluspolitseinikud peavad eesmärgiks kiiruseületajate trahvimist mitte turvalise liikluse tagamist....
nii ka jahil....millise püssiga, koeraga, autoga, gps-ga, raadiojaamaga või misiganes vidinaga jahti peab ei ole mitteüksteps oluline....
oluline on eesmärk: edukas jahipäev
(mu meeli võib edukas jahipäev lõppeda ka ilma pauku tegemata...aga see selleks)
härrased! keskenduge eesmärgile!
(oluline ei ole kasside arv ega värv - oluline on et õhtuks hiired püütud!)
nii nagu paljud eesti liikluspolitseinikud peavad eesmärgiks kiiruseületajate trahvimist mitte turvalise liikluse tagamist....
nii ka jahil....millise püssiga, koeraga, autoga, gps-ga, raadiojaamaga või misiganes vidinaga jahti peab ei ole mitteüksteps oluline....
oluline on eesmärk: edukas jahipäev
(mu meeli võib edukas jahipäev lõppeda ka ilma pauku tegemata...aga see selleks)
härrased! keskenduge eesmärgile!
(oluline ei ole kasside arv ega värv - oluline on et õhtuks hiired püütud!)
kärbes kirbule!