Mis vaja see vaja, kui saab ilma siis ilma ja kui on vaja kasutada abivahendeid tuleb kasutada (nende olemas olul).

Vaatan metsas neid kompassimehi ja mitte ei saa aru. Päike on.. ja kui ta eioska selle 3-4 kilomeetrise jalutuskäiguga kütiliinile väljatulla on midagi tõesti viltu. Karjugu siis vähem ja kuulaku kõrvalajajat. Metsas peab ajama ikka lähtudes metsast mitte mingit oletatavat teoreetilist sirgjoont. Kompassi panen tasku kui merele või peipsile asja. Meil "sigines" neid karjujaid juba liialt palju. Viimati olid metsas ainult koeramehed ja loomad muudkui tulid. Ajamiseks peab peas midagi enamat olema kui ainult püssi õlgatõstuks.

Lugesin Eeru juttu ja sügasin kohe kukalt. Kas tõesti seda kirjutab mees kes ajab ise kogu aeg perfektselt ja seda teistelt ka eeldab või on tegu paadunud kütiliini mehega (ja juurde loe eeru viimast lauset). Ise sellist juttu metsas küll ei salli. Jaht on hobi ja tegijal juhtub nii mõndagi. Meil on jahtkonnas paar paadunud kütiliini meest kes ka esinevad aegajalt sellise teemaga, aga siis on tegemist juba viimaste ajudega ja mehed on ära väsinud. Ise olen nii kütiliinis kui ka vajadusel (ajajate nappuse korral) ajus ja juhtub, et siis panen ka puusse kui on rasked tingimused. Mis siis, järgmise aju üritan paremini teha. Nimelt ei aja ju keegi kehvalt. Rohkem sallivust.

Mina juba ajama ei lähe! Mul on ATW, jeep, blaseri püss (8x68s), optika(Z), need riidevärgid deerhunterist, kaugusemõõtja, GPS, mobla on
liugklapiga tegelikult on mul selline jahimehest sõber olemas. Kui püss oli remondis siis jahti ta ei tulnud sest oleks olnud ajajajaja ja telefuunil kaoks metsas levi. Aga kade on raip sest millegist jääb tal puudu mis minul ajajana on. Ykskord ma olin terve päeva kütiliinil ja aru sain miks looma ikka ajaja laseb. Vehklesin seal pikapüss, jahivest ja viigipüksid. Krt mulavad moblaga ja suitsu teevad. Nüüd mul plaanis otsida selline kaaslane kes hoopis minu koerast ja kaheradsest lugu peab

Ei ole jällegi Beretta-ga nõus! See on sama, mis koolis korrutustabeli õppimine, kus kalkulaatorit juntsudel kasutada ei lubata. Ja ühel kindlal põhjusel - hiljem ei õpigi ilma arvutama. Liialt lootes abivahenditele, kaotame usu endasse, oleme tähelepanematumad jne ja millegi omandamine on pärsitud. Fakt. Olen kõikide muude ametite kõrvalt ka õpetaja olnud ja õpetamise-õppimise metoodikaga kursis. Kompassi ja GPS-i võiks ju kasutada, kui ainult suund sealt vaadates paika panna, aga pahatihti üksnes osutit, või punktikest displeil põrnitsedes edasi liigutaksegi ja see pole küll metsa tundma õppimine

Olen ikka ka üle paarikümne aasta oma jahimaid tallanud .Ei oska arvata mis "ime loom" see GPS on ja palju tast abi on,aga kompass on alati taskus .On ju tore kui kellegil sellised võimed on ,et ilma läbi saab,aga olen näinud ,et sellised vennad jalutavad mööda sihtiv, põllu v jõeäärt ja on kõvad poisid.Kui juba kompassi eetika vastaseks peetakse ,siis lähevad minu arvamused küll kõvasti lahku.Tahaks neid kõvasi vendi panna pilves ilmaga kähra jälgedele ,tea mis laulu siis lauldakse HONKOMEES kirjutab ,et valus kohe pensijonääre vaadata ,mis nendega siis lahti on .Meie omadel pole küll häda midagi --ajama ei pea ,maksu ei maksa,põdra veetakse noortemeeste rammu v atv -ga välja ja keegi neile midagi ette ka ei heida,ole mees ja ilmu ainult kohale.Mehed olge sallivamad(nagu juba keegi ütles) ja näidake nende üksikute "sitakottidele" koht kätte ja rahu majas.Kui kellelgi meeldib primitiivsemalt jahti pidada ,kui kaasajal ,siis antke aga minna Ärge nõutke ,aga seda ,et kõik peaksid nii tegema! Kivi kotti!

Vaat sellistest "tõelistest" jahimeestest räägin isegi. Veel ütlevad, et mingi vaene pensionär ei tohiks oma püssiloksuga ja vatijopega metsa tullagi, rikkuvat jahipidamise mõnu ära. Õnneks käivad nad jahis nii vähe kordi aastas, et ei jõua igapäevastel käijatel närvi päris mustaks ajada.

No ikka on neid mehi, kelle orienteerumisvõime lausa kadedaks teeb (nt meie esimees kui väga täis pole). Paneb igas metsas, mäletab igat küngast ja kraavi, mille järel aju suunda muuta jne Vot see teeb tõesti kadedaks, mitte see imetehnika.

Päike väga hea asi suuna hoidmiseks. Enne aju algust vaadata päikse asukoht ära ja seda siis ajus olles aeg-ajalt kontrollida. Huvitav on see, et palju selliseid ajus eksijaid on mehed kes nagu monotoonselt kõnnivad seda vahet. Ei märka seda kuhu nad liiguvad ega seda kas nad liiga kiirest või aeglaselt kõnnivad. Jutt ei käi noortest ega vanadest!! Lihtsalt on mõned sellised kah olemas. Tunduks kohati, et nad võtavad seda ajus käiku nagu mingi tüütu tööna mis tuleb hambad ristis läbi teha.

Tsiteerin lehe Pääliku "Õnnestunud jaht on hea eeltöö tulemus , kuidas teha ettevalmistusi ja mida jahil abivahenditena kasutada."
Õnnestunud jaht ühisjahis on eesmärk. Kui sellel päeval ka looma ei tabatud, ei saa veel öelda, et oleks täielik ebaõnnestumine olnud- meil vanemad jahimehed ütlevad ikka: täna oli loomal rohkem õnne. Pea-asi et õhtul laiali minnes ei ole tunnet, et selle kuradi tüübiga/nende tüüpidega ei taha enam jahti minna. Siis on midagi sügavalt korrast ära. Tuletage meelde oma esimest kütiliini minekut- see usaldus kaaslaste poolt ja see vastutus mille endale võtad kaaslaste ohutuse ja hea lasu näol. Aga tundub, et mul on jahikaaslastega vedanud-meil sellised probleeme nagu ei ole

Oma iva on nii ühes kui teises, point aga on selles et liigkiire tehnoajastu oma vidinatega, kiire aja kulg, võimaluste rohkus ja säärane, see paneb vahel mõtlema ja sõna sekka ütlema. Lihtsalt tuleb kasutada seda mida vaja ja milleta on raske, muu aga tuleks jätta kõrvale ja mitte soetada endale lihtsalt seepärast et näe, naabril on ja pidavat vääga hää olema. Lihtsuses peitub võlu! Muus osas vahel pidurid peale ja mitte minna reklaami õnge, kui nii väljenduda.

Ma tõmbaksin mõned paralleelid automaailmast: Nii vormeli- kui ka rallimaailm arenes pidevalt aina tehnoloogilisemaks, kuni ükskord tuldi kokku ja otsustati tehnoloogia osa spordis vähendada.
Miks? Eks ikka selleks, et tehnoloogia hakkas sportlikku vaimu tapma. Ma usun et jahinduses hakkab peagi midagi sarnast toimuma.
Võite mulle vabalt vastu vaielda, mul pole teie aastatepikkusi kogemusi ja ma pole isegi õige jahimees, ainult 5 aastat olen koerapoisiks olnud.

Ei saa neid asju vist küll võrrelda ja ega see tehnika värk jahis nüüd nii hull kah pole. Loomulikult ebaeetlised asjad nagu öösihikud ja valgustite kasutamine elusa ulki otsimisel on keelatud ja nii peabki olema aga et nüüd hakatakse keelama uhket jahirõivast, ulukiotsijat, gps'i, vinte , kõva suurendusega optikaid.....vaevalt. Kõige selle kasutamine langeb ja peakski langema iga mehe enda "hinge peale" st. et kui ta arvab et talle meeldib jaht nii et läheb põlluserva ja laseb 200m pealt looma siis see on tema arvamus ja soov. Kes tahab rohkem põnevust see lähemale hiilib või võtab siledaraudse metsa kaasa. Sama kehtib ka muude asjade kohta.
Negatiiivne on see küll tegelt, et gps'ide jms. kasutamine võib nagu mehi mugavamaks muuta ja ei viitsita ega osata looduses orienteeruda. Suured soojad Jeep'id kah mugavad ja puha-viimati ei viitsita sealtki välja tulla külma kätte ja autoga kütiliini peale sõidetakse .....aga jah....eks see taandub iga mehe omale arvamusele.

Mis siin rääkida põllud suured ajad muutunud: meil 65 a. jahikaaslane lasi metssea 120 m pealt siledarautsega. Tehke järgi, mõnel on läbi optikagi selline tulemus võimatu.
Ei tasuks arvata ka et selline tulemus oli juhus, alles suvel lasti meil siledaraudsest sokk 100 sammu pealt.

nojah, meil kodus viisid rotid kapsaraua ära... aga jutt jutuks. ma ei saa küsimuse tõstatusele väga hästi pihta ja seetõttu arutlen ehk niisama omaette:

inimene on loomu poolest mugav. seadmed, mis teevad elu lihtsamaks (vintraudne relv, optiline sihik, GPS, raadiosaatja jms) võetakse rõõmuhõisetega vastu. ja ikkagi ei saa ma aru, mis selles halba on, kui GPS taskus on? kõik ei orienteeru põdrasambla, kännuseente ja rohukõrte kalde järgi. eriti, kui oled noor jahimees ja metsad veel võõrad. kas on siis õigem pikalt ekselda (päike on tore küll, aga kui pilved ette tulevad, siis pole temast palju abi) ja pärast kaaslaste, elukogenud jahimeeste, mõnitusi kuulata?

olen täiesti nõus mõttega, et metsa tuleb igal juhul tundma õppida. mis jahimees see on, kes metsa ei tunne? aga kompass ja GPS on head abimehed, mis hõlbustavad ka metsa tundma õppimist. ma ei lähe kunagi ilma kompassita metsa ja uskuge, veedan enamik talviseid nädalalõppe seajahil, nii et peaksin oma kandi metsi siiski tundma.

tänapäeva urbaniseerunud (linnastunud) inimene ei ole enam see Tshingatskuk, kellest Cooper oma Nahksuka juttudes kirjutas. Meie haistmine ja kuulmine on tönts, silmanägemine arvutist ja telekast räsitud, paljude arutlusvõime on alkoholist nõrgestatud. ei saagi eeldada, et hiiliksime mööda põlde ja suudaksime vibuga jahti pidada. ehkki vibujaht on mujal maailmas kiiresti leviv harrastus

jahieetika on, vähemalt minu jaoks, siiski teatud tavadest ja reeglitest kinni pidamine, austus loomade ja looduse kui terviku vastu. mingi teatava seadme, mida meie isadel ei olnud, kasutamine, ei tee veel tänapäevast jahti ebaeetilisemaks. kas kaasaegne raamatupidaja on ruuduliselt kaustukult arvutile üle minnes ebaeetiline raamatupidaja? ärgem müstifitseerigem jahimeest üle ja ärme klammerdume eilse päeva külge. teate, mis juhtub nende eluvormidega, kes ajaga kaasas ei käi? nad surevad välja!