minu arvates püss, nuga ja binokkel on ainukesed asjad mida jahil vaja läheb. kui mängu tulevad igasugused vidinad mis kogu töö sinu eest ära teevad siis kaob jahil käimise mõte ära

Aivar oo kirjutas :
"Vaidleks sulle kakuke selle "surve" osas vastu. Nagu teda siis ulukite populatsioon kord tõuseb korg langeb nagu sinusoid. See, et 15 aastat tagasi ei olnud survet on ikka vale küll. Siis oli igal "külamehel" kuskil kartulapõld (olgu siis era või tol ajal veel riigi maalapil). Lisaks veel majandite viljapõllud milles "sigade" möllu pärast käidi ka kolhoosi "sakste" poolt kobisemas. ...... "

Aivariga nõus. Surve üpuudumise üle küll kurta ei saanud. Meenub 80 ndate aastate algus, kus saarlased ähvardasid mitte minna Eesti NSV ülemnõukogu valimistele, juhul kui sigade probleemi ei lahendata. Ühe mu tuttava saarlase kartulimaal oli siis plankaed ümber, põllu keskel laevakell ja sealt nöör läbi akna magamistuppa...iga öösel kolistas siis kella...sead aga lõhkusid aia ja sonkisid ikka maa segamini. Eks saarlased mäleta neid aegu paremini.

Vaatasin oma märgetest, et ka 80 ndatel lasime jahtkonnas ca 30-40 siga aastas. Osa nn. riigile suurem osa ikka oma jahtkonna tarbeks. Ja ennast paneb ka takkajärgi imestama, et kuidas need sead küll ilma vintraua, punatäpp optika ja soojustusega kanstlita kätte saadi....Viimaks olid siis "mehed rauast ja laevad puust".

to pastak : kle, aga mix siis sa veel seda binoklit ja püssi vajad...kuidagi palju ikkagi neid abvahendeid, irw .....kõva mees läheb vaid nuga käes (ja kui tõsiselt edasi mõelda siis mix nuga?, megairw) karuga rinda pistma....

härrased!!! ärge tegelege tänamatu tööga püüdes defineerida mitmest puust algab mets.....see joon on olemas aga ta jookseb läbi iga indiviidi individuaalselt....võib lõpmatuseni targutada näiteks kas binokliga vaatamine on üleüldse eetiline....see annab kütile juba tohutu (seega lubamatu???) eelise looma ees....jne....näit. kas autoga on üleüldse jahialal liikumine eetiline jne. jne. ...irw

Ja seda, siis ilma tuleta,tänapäeva vahendite ja võimaluste juures sigade arvukus alla viia ei tohiks küll mingi probleem olla,milleks veel tuli,kui asi hull
võimaldab seadus metsseale aasta läbi jahti pidada,millegipärast tehakse seda väga vähestes jahtkondades

Jah, seadus võimaldab metsseale aasta läbi jahti pidada aga meil loal kirjas,et kehtib aint veebruari lõpuni.Ilma loata jahti ei tee, kuigi seaduslik jahiaeg kestab.

Vt see on küll selline probleem, millest ei saa mitte kuidagi muud moodi üle, kui et tuleb loa väljaandjale öelda - tahame pidada seajahti aastaringselt. Ega kui ta ei tea, siis kirjutabki load veebruarikuuga lõppema

BM

eks veebruari kuu lõpuni kirjutatakse paljud load välja ja seda vist siis selle mõttega, et lubadega peetakse ajujahti ja ajujaht on lubatud veebruari lõpuni. meie loadki on veebruari lõpuni. pole isegi uurinud, miks nad nii on. aga on ka suviseid lube. igatahes niipalju kui ma olen aru saanud, siis lube ei taheta aastase kehtivusega lihtsalt välja anda(kapp ju soovis 1 kuu kestvusega lube). Aga samas ju veebruaris lõppenud ja laskmata jäänud lube pärast ei pikendata vist. et varitsusest lasta
ah ei tea, pole uurinud nii täpselt

Ega luba pikendada ei saagi ju. Kuid kui soovitakse kevadist seajahti pidada, nt seal kus arvukust vaja alla viia, siis emiste puutumatajätmise korral on see täiesti mõeldav, lihtsalt jahipiirkonna kasutaja kirjutab loa välja ja läks!. Lihtsalt pole traditisiooniline.

BM

Täpselt nii ongi nagu BM kirjutab. See, et jahipiirkonda haldava seltsi esimees luba ei kirjuta nn.poegimise ajaks siis selleks võib olla mitu põhjust:
1. ei tea, et võib küttida aastaringselt (kuigi kahtlen selles)
2. sigade asurkond on normi piires (kütitud etteantud norm ning rohkem küttida ei ole otstarbekas).
3. On võetud seltsi poolt seisukoht, et poegimise ajal ei häiri (kui aga min. limiit ei ole täis lastud, siis saab selts ise sugeda ja on oma süü).

Meie seltsis on "miinimum norm" täis kütitud kuid keegi ei keela luba võtmast, sest "lubade ülempiir" oli seale nagu ka kitsele sellel hooajal prii. Iseküsimus nende kättesaamises, kuid see igamehe enda asi. Kui lund tuleb, siis ühisjahti teeme nagunii, sest sigudikke liigub RMK maadelt ikka meile(meil põllud ja söödad ning RMK haldusesse jäävate maade talunikud on sigadega hädas). Samas meie selts annab poegimisajal sigudikele rahu juba pikki aastaid. Vajadusel muidugi kütiks ka aga seni ei ole olnud vajadust.

To Sarvik:
kui oled nii kõva mees et tapad karu noaga ära siis tapa. mina ei julgeks...

.....m.o.t.t. ehk mida oligi tarvis tõestada.....kui sa nüüd veel MÕTLEMA ka hakkad.....siis sul head eeldused ka pärisjahimeheks saada

to Sarvik:
Loodan et ühel heal päeval saabki minust hea jahimees.

mul oleks mõte: kaotada jahimeeste sõnapruugist sõna"limiit". See on laensõna mis meie keelde jõudnud "õndsal, olgu muld talle kerge" nõukaajal. Ja ehk on sääraseid laensõnu-väljendeid veel mille kaotamine jahimeeste igapäevasest keelepruugist (ei pea silmas ainult vene päritolu laene) oleks kohane?

Ise olen arvamusel et mida vähem seda parem.

Sest mida rohkem ma oma enese loodusest antud oskusi karu (või üksta puha mis eluka) vasta kasutan ja temast jagu saan seda uhkem tunne on.

Ja seda magusamalt ta maitseb.
Ja / või ilusamalt ripub seinal.

Keegi tahtis juba odaga karu vastu minna. Kuulsin kusagilt, et Venemaal pidavat teenust pakutama (jaht "rogatina"-ga). Vanades Ohotades on ka jahi kirjeldusi ja nõuandeid, olevat veel odadega jahti peetud eelmise sajandi neljakümnendatel. Ise arvan, et selleks peab aastaid valmistuma ja ilma korraliku juhendajata on asi liialt ohtlik. Peensusteni peab teadma karu käitumist, psühholoogiat ja rünnakut. Ka jahikaaslased peavad olema kindlad. Aga tahtmine proovida tekkis ca 17 a. tagasi- kui siis oleks pakutud võimalust ja kogenud kaaslasi, mine tea. Nüüd olen juba veidi jahenenud ja mugavamaks muutunud. Aga las nooremad proovivad, ehk pakutaksegi võimalusi (ma ei tea küll, kelle käest infot peaks küsima...... või on siiski kuulujutud?)