näituseks võtab ajus vastupidise suuna, teisi mitte kuuldes hakkab lõpus vaikselt hulkuma ja jõuab lõpuks "tagasilöögile" pandud küti toru ette, see muidugi ei oska aimatagi, et seal keegi jahimeestest liikuda võiks ja jälgib/laseb vaid ulukeid...

Ja kõigele, mis tagasi tuleb, antakse tuld, sest eeldatakse, et ajajad ju ometi sinna ei tule
See näitab ikka kütiliini mehe nõdrameelsust, mitte ajaja poolt tekitatud ohtliku olukorda.

Sellises olukorras ei saa vist ainult ka kütti süüdistada.KUi ikka ajaja luusib jahi ajal hääletult tagasi ja endast märku ei anna siis on ikka suht raske aimata tema kohal olekut järgmise põõsa taga.

Antakse tuld ulukile, aga teades, et teisi jahimehi ümberringi ei ole, ei hakka kütiliini mees uurima kõiki ümbruskaudseid põõsa-aluseid enne lasku, jälgib liikuvat looma ja nii võibki see õnnetu ajaja sattuda kusagile uluki taha tulejoonele...

Meil kehtib ikka kindel reegel, et aju suunas ei lasta. Loom lastakse üle sihi/kraavi/tee ja seejärel sooritatakse lask. Olenemata sellest, kas ollakse siis aju liikumise suunas küljepeal, ees või taga. Minul on alati koerad kaasas ja liigun sinna, kuhu koerad loomaga lähevad. Alati tuleb arvestada sellega, et ajaja võib välja tulla kust iganes. Kui ka ajajad liiguvad sirgjoones otse välja, siis on alati võimalus, et koer läheb tagasi ja sellisel juhul aju suunas metsa lastes on oht koera ikkagi vigastada

Kui meil ajusse ei lastaks siis vist võiks ajujahi üldse ära jätta ja keskenduda üksnes pukijahile, hiilimisjahile jne. Pakun, et üle poolte loomade kukub ajusse lastes ja väga sageli ongi nii, et tiirutavad kütiliini ees ja välja ei tule. Siis ongi variant, kas paki püss kotti või lase ajusse ära.

Kui nagunii lastakse ajusse, siis pole ju vahet, kust see aju välja tuleb. Igast asendist väljumine on vene rulett
Ja see, et ajajad hääletult kuskilt välja ilmuvad... Meil ei tehta juba ammu häälega aju. See aasta oli vist paar suuremat tükki, kus sai häält ka tehtud. Aga oma ohutuse huvites metsas röökida...

Juba püssi kapist võtmine on rulett, rääkimata siis jahti sellega minemisest.

Ajus sees olemine on suht ohutu mõnedes olukordades liinil seismisega võrreldes. Kas keegi on nõus 100 m tiirus ca 3 m märgi kõrval seisma, kui sõbrad püssi peale lasevad? Ausalt ma ei tahaks (mitte et ei julgeks), ei seista ega lasta sellises olukorras. Liinil tihtipeale selline situatsioon aga on.
Kui vähegi kahtled siis paugu tegemata jätmine on ainuke mõistlik otsus.

Juhtub ikka,et aju sassi läheb ja mõni ajaja ära eksib ning tuldud teed pidi tagasi läheb.Tagaliinil seisev kütt peab ikkagi sellise varjandiga ka arvestama.

Igal juhul saab. Peale ajajate võib metsas luusida ka seenelisi ja igatsugu muid korilasi ja loodusvaatlejaid. Ja need tegelase võivad täiseti vabalt ilmuda kütiliinile parasjagu selle põõsa tagant, mis neile omale sobib. Ja punase vesti osas ei ole neile mingeid kohustusi pandud, võivad vabalt karvases kasukas ringi tallata. Et enne kui paugu paned pead ikka täitsa kindel olema, et tegu on ikka parasjagu jahitava ulukuga.

Järelikult oli s... aju kui seenelisi välja ei lööönud.

Aga pidasin rohkem silmas seda,et ole sa kui mitu sada protsenti ohutuses kindel,mingi oht jääb alati.

Loomulikult ja kui hunti kardad, siis metsa ära mine.

Juba püssi kapist võtmine on rulett, rääkimata siis jahti sellega minemisest.
Mind pidas politsei mõned aastad tagasi "pimedas kurvis" kinni ja pani puhuma.Küsimuse peale,et kas see natuke ohtlik koht autode peatamiseks pole vastati,et autoga sõitmine on üldse ohtlik .

Jahimehed, kas te nüüd ise ka endale natuke aru annate, millest räägite. Selline tunne, et pole nagu metsa ennem käinud või....
Kas te tahate väita, et te uluki tulemist kütiliinile või tagasi ajust tulles kuulete, aga ära eksinud kohmaka inimese liikumist metsas ei märka ja kindlasti liiguvad need ajajad metsas hiilides ja vaikselt......vaiksemalt ja hiilivamalat kui ulukid
Me teame kõik, et ennem ei või ulukit lasta,kui on tehtud kindlaks uluki sugu, vanus ja liik nagu säädus nõuab. Oht reeglina on selles, kui kütiliin on pandud kõverdi ja arvestamata looduse iseärasusi ja siia juurde juhuste kokkulangevus- ongi õnnetus käes. Mõeldes, kui palju me tegelikuses metsas käime, siis õnnetusi on ikka väga vähe. Tähendab, et kõik meil väikeses Eestis selle kohapealt OK.