Olen mõneks kuuks komandeeritud Lätti, ja seal võeti minu meelest tubli otsus vastu.
Täielik keeld uluki küttimisele, välja arvatud kiskjalised.
Praeguse lumega tõuseks tõesti relv ainult repsi või kähriku poole.

Maalehes päris asjalik üleskutse, aga enamus kommentaare on http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodu ... d=37081883

Olen ise kelguga tallanud radasid oma küla ümbruses, loomad võtavad need kohe omaks. Ikkagi pisut kergem liikuda. Kelguga kiirem ja odavam ka võrreldes suure sahaga lükkamisega. Sahaga lükatud vallid ju head tuisupüüdjad, veavad veel suuremad hange kokku.

Selline otsus oleks ka meil ainuõige kiirelt vastu võtta. Vastasel korral jääb järgmiseks aastaks tõesti ainult kähriku jaht. Talv on veel ees ja kevad oma sula ja koorikuga ka.
Ajad muutuvad kiiresti, alles paar aastat tagasi oli tõeline kitseuputus aga järgmiseks kevadeks muutub kits päris harulduseks.
Lumekaardil on juba täna väga hirmuäratavad numbrid http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,253
Lund tuleb juba lähiajal tublisti juurde.

Raplamaal tõsiselt palju lund ikka. Ja ega mujal parem seis pole

Selle keelu võttis vastu loodus ise nendes piirkondades kus paksult lund. Seal kus aga lund vähem- vaadates kaarti, siis osades paikades täiesti normaalne olukord-jahikeeld täiesti mõttetu. Tahan öelda, et igal mehel peab ka endal midagi kõrvade vahel olema mitte ei pea kuskilt kaugelt kellegi karvane käsi mingeid käske-keelde jagama
Igatahes head vana aasta lõppu ning paremat uut aastat!

Ei poolda ka liialt käske keeldusid. Vahel on keelamine aga põhjendatud.
Lumekaarti ei maksaks sulatõena võtta. Hetkel mulle tundub on eestimaal lumepaksuse seis päris sarnane. Käidud nii seal kus kaart näitab paksu ja ka seal kus õhukest. Seis tundub aga suht sama.

Head vana aasta lõppu ning paremat uut aastat! Teile jahimehed ning loomulikud loomadele kah, kuna nad hetkel niigi raskes seisundis

Sööda viimine on kujunenud igapäeavaseks tavaks ja kitsedki on pidevad söödaplatsi külalised, ainus küsimus on silopallide kohale toimetamine söödaplatsi ligidusse, et metskitsedele ennekõike ka vajalik anda...
Aga küll me välja mõtleme selles kaenlaaukudeni lumes ...
Loomi enam kiusamas pole, söödalt veel mõned tapvad kuldid ehk uuel aastal, kuid ainult lisa - vili ja mais-hernes ning kartul - silo, sool ja hein - viimane kasvõi laotatult ...

Edu kõigile ja parimat uuel aastal ...

meil siin paari jahikaaslasega pea sama menüü..no igapäev just ei käi, kuid nädalas korra paar saab seda kindlasti teha...tänagi tegime metsaelanikele natuke elu kergemaks

Lume sügavus on jube petlik.Põllul traktori jäljest mõõtes oli 55 cm.Üleeile kui käisin soolakut koeraga vaatamas, siis ehmusin ikka täiega.Sööda kohast soolakuni viiva kitsede tallatud rajale oli langenud mingi pajunäss ja sealt rajalt kõrvale astudes ulatus lumi munadeni
Pärast mõõtsin mitmest kohast ja peab tõdema, et alla 70 cm metsas ei saanud, pigem 75 cm.
Mõtlesin milles asi, et metsas peaks ju vähem lund olema.Järeldus on minu arust see, et metsas on lumi kohevam, vajumata.
See on nüüd konkreetselt Järvamaal.

A millal enne seda viimati käisid muidu? ..praegu seis ikka selline, et paar päeva vahet ja üllatus iga kord jälle missugune - oma 10..15cm. juurde sadanud

"Jaht Eesti-stiilis" või "Hunting Estonian-style", autor Rein Hanson. Paljudele ilmselt tuttav film. Lihtne, kuid tänasel päeval vaadates sobivalt asjakohane. Erinevatele ulukitele jahipidamine vaheldub ulukihooldetöödega. Mõeldes kasvõi sellele, et kui palju enam söödavihtasid tehakse, mida täna sobivasse kohta metsa viia? Mõned kohad on, kuid jahikasutusega tasakaalus eriti pole. Ega totaalsetel käskudel-keeldudel ilma asjaliku järelvalveta suurt efekti pole, pigem ikka tuleks muuta inimeste kõrvade vahel olevat. See filmike on igati sobiv materjal, et leida tasakaal metsast saamisel, metsa andmisel ning loodusega kokkuelamisel üldse. Tean, et koolides seda on õppematerjalina kasutatud, kuid kui suures ulatuses, ei tea. Seda võiks kuskilt netist iga huvitunu kätte saada, sedavõrd klassikaliseks loen seda materjali.

Huvitav on muidugi lugeda selliseid äärmuslikke arvamusi, et kevadel enam kitsi ei näe, kevadel enam sigu ei näe. Veame kihla, et ei sure need liigid ka selle talvega välja? Loomulikult on loomadel äärmuslikult raske, aga loodetavasti on jahimehed eelmisest talvest natukene tarkuseterasid kogunud ning mõni kits ikka kevadeni välja veab. Vaadates seakaamerat ning öiseid teeolusid, siis kährikuid on igal pool liikvel. Hetkel liikuv kährik sarnaneb ellujäämisvõimaluste osas seaga. Kuidas on võimalik, et käghrikud muudkui vohavad aga sead surevad kõik välja? Arvamus, et rebaseid ikka jahitakse, kährikuid keegi ei jahi.. mõni mees lihtsalt ei viitsi mainida, et põdrajahis laika nii 50-100 tk maha murdis, mõni kaevab välja ka mõnikümmend, mõni laseb sellisel hulgal söödalt, mõnel kastlõksud. Ikka jahitakse. Rebasest lihtsalt räägitakse rohkem kuna see on natukene põnevam jaht. Kährikuga käib lihtsalt, priuks ja valmis.

Loomade liikumisteede osas võiks veel katsetada mootorsaanidega radade sisse sõitmist. Kui loomad omaks ei võta, siis endal on lihtsam söötasid külastada (söötadel ikka loomad käivad).

PS. eelmine aasta tekkis tunne, et eelmine talv võttis enamuse oma sööda kandi kitsedest, muidu ikka nii 20-30 tk seal liikus, nüüd aga 4-5. Lume tulekul oli pilt juba 10 looma kanti, täna oli põllus (raps) 26 tk olnud. Ega nad talvel ei paljune. Vähemaks jääb neid ka tuleval aastal aga liigu kadumist päris ennustama ei hakkaks.

Sigade osas, no, vaadake kui palju halatakse, et sigu palju ja sigu palju. Rohelised ja jahimehed võiks sellest aru saada, et mingites kohtades on siga nii ülekülluses, et kui 2/3 sigadest ära sureks, ei sureks need sead ka välja. Kuna sigu toidetakse päris korralikult, siis jääb enamuse piirkondade arvukus endiselt tugevalt üle lubatu, suremus minimaalne (kuna tegelikult on ulukihoole mõnes kohas ikka nii kena, et mõned kutsuvad seda farmimiseks), kas tõesti peab keelama sellistes kohtades mingisugunegi regulatsioon (tene võimalus oleks keelata jaht ja söötmine, aga parem las olla sigadel kõht täis ja jahimeestel ka midagi lauale panna kui nälginud raiped nii nagu eelmine aasta mõnes piirkonnas oli).

Järgi proovitud ja toimib väga hästi. Loomad võtavad omaks iga vähegi kõvema raja, millel pisutki kergem liikuda on.
Praeguste lumeolude juures on tõsisem probleem see, et rebased, kährikud ja ilvesed silkavad rõõmsalt hange peal, siga ja kits aga kõrvadeni hanges endale suure vaevaga teed rajavad. Kui vaadata kasvõi lähipäevade ilmaprognoosi, võib olukord veel hullemaks minna http://www.ilmajaam.ee/v%C3%B5rumaa/merem%C3%A4e/
Oma jahipiirkonnas tundub, et sead on suure lume tulekul kuhugi soose pidama jäänud ja erilise vajaduseta sügavas lumes müttamisele energiat kulutada ei taha. Paaril söödakohal päris vaikne, kuigi vili ilusti ootamas.

Kui prognoos paika peab, siis on päris tugev lumelisa tulemas, koos sulaga, mis võrdub lõpuks koos koorikuga meeter lund