No põtradel pole sellest talvest küll sooja ega külma.Aga sellega olen nõus, et eelmine talv oli hullem,aga ärme unusta et talv alles poole peal...

Eelmine aasta algas korralik talv alles sellel ajal. Näis mis sel aastal veel tuleb. Looma ja inimest lumi juba kannab, varsti täielikult. Jooksev kits, igas asedis põder ja kohati ka inimene, vajuvad hetkel Tartu kandis läbi. Toitumise osas ma ei usu, et hullu midagi on. Kuulsin ise eile ka, et auto alla jäänud loom oli päris rasvane olnud. Sigu nägin isegi mitmes kohas, ka päeval tuhnisid põllus ja polnud häda misit. Põhiprobleem polegi ehk jaht, pigem kiskjad ja autodele ette jäävad loomad. Ps, meil ka hetkel seajaht kinni. Nädalavahetusel jahiti rebast ja jänest, nii mets- kui koduloomad liikusid mööda lund, jaht oli korralik ning ei ütleks, et kellegi poolt kuidagi raskem või keerulisem kui "normaalse" talve juures.

Pidin just soovitama Feen-i 02.01.2011 postitust uuesti läbi lugema, kui mees ise siin .
Ega välja ei sure ei üks ega teine metselukas selliste talvedega. On neid talvesid varem olnud ja tuleb veelgi. Küll aga pole mõtet Taaw-i maapõhja taguda, kui arvamust avaldab. Ju tal siis on sellised halvemad emotsioonid. Alles kuulsin, kuidas ilvese- ja hundijahi asemel ikka sigajahti hakatakse tegema siin-seal ning seis ikka selline: suured jooksevad välja, need saavad tina, väiksed passivad metsas kuuskede all. Osa lastakse sinna maha, osa murravad koerad. Kari paneb mööda kraave, suurematest truupidest ka läbi. Otse loomulikult on asi teine, kui söödaplatsil tehakse valiklaskmist, kuid mis põrgu päralt on vaja seda "ajukat jahti" ikka veel praegu teha. Kuna see teema just jahieetika kohalt ellu kutsutud, siis küsimus pole niivõrd talvises jahipidamises kui sellises, vaid mismoodi me selle loomadele raske talvega jahti peame. Ikka hambad ristis ja vägisi.

Kui enne polnud põtradel häda midagi, siis nüüd juba ikkagi keerulisem. Lumel koorik peal, põtra see aga ei kanna. Ja nii just põder ongi see, kes praegu selle lumega oma jalad ära lõhub.

Räägivad need kes pole metsa saand, vaid liiguvad, autodega mööda teid . Andruse jutt täitsa õige, kevadel hakkame neid maid veel siluma ja kahjusid kompenseerima . Ma ei ole nii suuri segamini põõratud maid enne näinud ,ja just millegipärast seal rohkem, kus lisasöötmist tehakse

Ja-jah ,kui söötmine ära jätta vot siis alles näeb õieti segi pööratuid maid.

Kuidas on tähelepanekud kitsede asjus? Minu juures Suurupis peatub üks viieliikmeline kari, mis koosneb neljast sokust ja ühest kitsest. Kui eelmisest raskest talvest on mujalgi nii vähe emaseid järel, siis on asi kriitiline, sest pealegi on emased sellisel juhul kõik veel ka tiined. Kui hulkurkoerte läbi kaotame veelgi emaseid, siis nendega koos läheb lisaks 1-2 talle looma kohta. Kuidas karjade soolis-vanuseline struktuur mujal paistab?

Kaevasin karja peatumiskohta sõime juurde lumme maani auke ja loomad heameelega magavad neis. Seegi veidi abiks ja koht on selline, kus hulkurkoerad ja inimesed tavaliselt ei liigu. Hea koht. Aga mustikapealseid nad enam ise metsast välja kaevata ei suuda. Kott kaeru läheb kahe nädalaga.

Eks võib ju mõelda, et loomad peavad ise hakkama saama, aga kui inimmõju on selline, et rebaste arv on laes (suudavad kitse lihtsalt surnuks väsitada), hulkurpenid liiguvad ringi jne., siis tuleb inimesel oma liigi õigustamiseks ka kuidagi miskit ette võtta. Põdrad ja sead Suurupi kandis saavad veel üsna hästi hakkama.

Kitsedega nii ja naa, enne sula polnud metsas mitte ühte jälge, aga see eest suurte lagedate põldude peal istusid 10-15 liikmelised pundid üle 2 nädala "kaevikutes" ja lasid orasel/talirapsil hea maitsta. Nüüd, peale sula, on metsas kah jälle kitsejäljed olemas - tundub, et elu läks hõlpsamaks. Või muutus põllu peal lumi nii tihedaks, et ei jaksa enam rohelist välja kaevata.

Sõber, kes ise jahimees pole, näitas mulle oma aiast tehtud pilte:

Nüüd siis liitus mu majataguse karjaga veel üks sokk, nii et seis on 5:1 isaste kasuks. Kas keegi on proovinud kuskil seda suhet üle lugeda? Fotod ja puha olemas.

Terv. Val

Peaks minema ja tegema ühe vaatluse. Viimati vaadeldud situatsioonis oli 25 tk põllus, lisaks liigub kümmekond metsas. Silma ei jäänud sokkude ülekaalu (see jääks kindlasti silma). Peaks mõnikord selle tiiru ette võtma koos binokliga ning olukorra üle vaatama. Saaks ehk kevade poole mingeid järeldusi ka teha.

Hakkasin uurima, et kas saaks talvise loenduse käigus jahiseltsidel paluda sellist soolis-vanuselise struktuuri hinnangut jõudumööda teha. Oleks vist abiks. Tiluliste ja piluliste lugemiseks jõudu!
Val

Rajakaameras käib söödal 7 pealine kari, millest 2 on sokud, ülejäänud kitsed. Kaamerapildid olemas ja suht pikk periood arvutisse tõmmatud .

Siis vähemalt Tartumaal + Ida-Virumaal (nagu asukohast lugeda) on pilt parem. Täna nägin Suurupi ülemise tuletorni lähistel veel kolme, kellest kaks olid sokud. Seis siin siis nelja salga peale kokkuvõttes sokkude kasuks 14:3.

Reedel sai suuskadel ringi kooserdatud ja kohtasin ühte 5st punti,seal 2 sokku,üks 3ne seal 1 ja kaks 2st, nendes siis ühes sokk ja teises mõlemad kitsed.Pilte pole aga kui hakatakse mingit teaduslikumat materjaaali koguma,siis ehk vaevun ka pildistama ja muuga tegelema.

No ja siis veel üks murtud sokk.Kellest 3-400m eemal oli see sokuta punt.Võimalik,et murtu oli nende "klemm".