Veelkord jahieetikast

Kui miskit tahab väljaütlemist , siis siin on koht, kus seda teha.
Kasutaja avatar
aadu kadakas
Postitusi: 1469
Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm

Re: Veelkord jahieetikast

Postitus Postitas aadu kadakas »

ennt kirjutas:Lugesin ka seda jahieetika artiklit ja magava jänese laskmise ebaeetilisus oli esimesel kohal.Aga paar lehekülge edasi oli pikem kirjutis hülgejahist,kus just soovitati lasta magavat looma.Saa nüüd siis aru, mis on eetiline ja mis mitte.Või on iga looma juures oma eetika?

Peamiseks põhjuseks, miks pesas magavat jänest pole eetiline lasta, pean ikkagi seda, et tegemist seltskonnajahiga ning ka koerajahiga (traditsiooniliselt). Ja loomal peab olema võimalus pääseteeks nagu Jyri vist mainis. Hülge puhul ilmselt olulisim kõigest see, et ta sul jää alla putku ei pane (siit siis pähelaskmise vajadus, mida saab täpselt teha liikumatule loomale).
Kasutaja avatar
Feen
Postitusi: 3079
Liitunud: T Veebr 03, 2004 4:58 pm

Re: Veelkord jahieetikast

Postitus Postitas Feen »

Jyri arvamusele, et loomal hingel tuleb lasta välja minna, see kaua aega ei võta. Kohe hakkas huvitama, et kui kaua see hing välja siis läheb. Äkki on juba siis välja läinud kui jahimees kohale jõuab? Äkki isegi varem? Hing läheb välja siis kui loom sureb? Või on mingi viive? Või on jälle siis mingi iga ühe isiklik piir kui kaua seal oodata tuleb enne kui see hing ikka väljas on? Ja kui jahimehi on mitu, kas siis seistakse ümber looma ja oodatakse kuna esimene ebaeetiline julgeb tegutsema asuda (kui keegi arvab, et nüüd peaks hing väljas olema küll aga teiste meelest on hinge saba veel ikka looma keres). Vat, selliseid asju ma ise nüüd küll eetika alla ei liigitaks, rohkem nagu igal ühel oma asi kui pikalt seal leinaseisakut teeb. Tore on ju tunda head meelt, et oled teistest usklikum...
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
andrus
Postitusi: 2800
Liitunud: R Veebr 27, 2004 8:45 pm

Re: Veelkord jahieetikast

Postitus Postitas andrus »

Ja sellel samal põhjusel ei olegi võimalik kõike seda seada kuskile piiridesse,kirja panna ja loota,et kõik seda järgivad.
See asi tuleb lihtsalt loomulikust inteligentsist. :M :lol: :lol:
Ja kui seda ei ole, siis polegi midagi muud teha kui sellist puupead kõõrdi vaadata, valju häälega noomida ja üritada teda suunata õigele teele(milline see õige tee on,seda vist üritataksegi siin piiritleda).
jahismurf
jyri

Re: Veelkord jahieetikast

Postitus Postitas jyri »

Feenile
andrus kirjutas:See asi tuleb lihtsalt loomulikust inteligentsist. :M :lol: :lol:

Mul rohkemat või täpsemat midagi lisada polegi.
Kasutaja avatar
honkomees
Postitusi: 2969
Liitunud: P Mär 14, 2004 4:13 pm

Re: Veelkord jahieetikast

Postitus Postitas honkomees »

andrus kirjutas:See asi tuleb lihtsalt loomulikust inteligentsist. :M :lol: :lol: ...

meil vanasti öeldi selle kohta et loomulikust lollusest
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Kasutaja avatar
Feen
Postitusi: 3079
Liitunud: T Veebr 03, 2004 4:58 pm

Re: Veelkord jahieetikast

Postitus Postitas Feen »

Ja alati on neid, kellel seda loomuliku inteligentsi palju rohkem ning teistest paremad, kuna nemad teevad nii nagu nende meelest õige ning teised mühakad ei tee (nendel ju inteligents puudub, mitte pole õigem eetika).
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Re: Veelkord jahieetikast

Postitus Postitas kakuke »

Feen kirjutas:Ja alati on neid, kellel seda loomuliku inteligentsi palju rohkem ning teistest paremad, kuna nemad teevad nii nagu nende meelest õige ning teised mühakad ei tee (nendel ju inteligents puudub, mitte pole õigem eetika).

Ehk eneseimetlejad ja sündinud targad. :D
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Teder
Postitusi: 417
Liitunud: N Okt 07, 2004 3:17 pm

Re: Veelkord jahieetikast

Postitus Postitas Teder »

Need eetilised normid, mida siin on mitmeid kordi rõhutatud, on olnud juba aastakümneid kasutusel. Ise arvan, et teatud põhimõtteid tuleb kaasa anda noorjahimeestele. Et nad üldse mõtlema hakkaksid, enne kui tegutseksid. Aga neid norme ei tohi võtta nagu dogmasid. Kõik on suhteline ja kõik muutub ajas ja ruumis.
Mulle meeldis arvamus venekeelsest jahikirjandusest, kus anti noorele jahimehele soovitus (tegemist oli jänesejahiga hagijatega): "kui sa liitud mõne seltskonnaga, siis pead sa arvestama selle seltskonna tõekspidamistega. Vastasel juhul sind teinekord enam jahti ei kutsuta. Eri seltskondade tõekspidamised on ka seltskonniti erinevad, lausa vastukäivad. Siiski tuleb neid tõekspidamisi täita kui oled uustulnuk. Muidu võid üksi jahti pidada. On kasulik enne jahi algust mõned põhimõtted üle küsida, et mitte rängalt eksida - nt. kas magavat jänest lastakse, kas esimene jänes läheb koeraomanikule jne...."
Seega ei küsi meie enda sisemist eetikat esialgu keegi, huntidega tuleb koos ulguda. Kui sa ikka oma mingi eetilise siseprobleemi pärast jätad looma laskmata, siis võid seltskonna käest kõvasti piki pead saada. Tihti on ka nii, et otsustatakse mingit looma või sugupoolt mitte lasta, aga kui laskmata jätad, on seltskond sinuga rahulolematu (loe siis ridade vahelt?). Aga võib ka vastupidi minna. Sõrme sirgeks jätmisega on nii, et enamasti kehitatakse õlgu (et mees, omaette olles tee mis tahad, aga siin on seltskond päev otsa tööd teinud ja kui sa end kord kütiliinile sättisid, siis tee oma töö ära). Riskantse (kauge või keerulistes tingimustes) lasu puhul on kõik korras kui looma maha said, vastasel juhul kuulad pikalt epistlit.
Kõik see on rohkem olupoliitika kui eetika.
Ka mul on omad eetilised tõekspidamised - mida ma tohin teha ja mida mitte. Enamasti neid tõekspidamisi seadustena ega isegi eetika normidena vormistatud pole, peale ma neid kellelegi suruda ei saa (pole võimalustki). Jõuan järeldusele, et eetilised käitumisnormid kujunevad välja mingis konkreetses kohas konkreetsel ajaetapil konkreetse seltskonna poolt. Mingis teises piirkonnas ja seltskonnas ei pruugi need olla sobivad ja aktsepteeritavad. Seega suhtun negatiivselt sellistesse tegelastesse, kes siin foorumis valjuhäälselt oma "õiget" eetikat teistele peale suruvad. Kes need pealesurujad on:
1. variserid, kes katsuvad end kõige õigemate ja printsipiaalsetena näidata
2. korraarmastajad inimesed, kes vajavad igas asjas ettekirjutusi ja reegleid ja katsuvad ka teisi neile reeglitele allutada, neid ajab närvi, et äkki mingis valdkonnas ehk polegi veel kõike reglementeeritud
3. usklikud, kes on kord midagi ära õppinud nagu religiooni ja katsuvad nüüd teisi samasse usku pöörata, iseloomulik on ka ususallimatus teist usku inimeste vastu
Nii et lai ja mitmetahuline teema.
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Re: Veelkord jahieetikast

Postitus Postitas kakuke »

Tedre jutu võiks lühidalt kokku võtta, et küll elu õpetab ja asjad paika loksutab. :)
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Kasutaja avatar
aadu kadakas
Postitusi: 1469
Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm

Re: Veelkord jahieetikast

Postitus Postitas aadu kadakas »

Tedre postitusest ajendatuna...
Eetika ja moraal praktilises elus on aseained kõrgematele väärtustele. Viimaseid tegelikult ideaalselt ei suuda ükski hing siin ilmas ligilähedaseltki täita ja seetõttu on loodud eetika- ja moraalinormid, et kiiresti muutuvat maailma ja inimest otstarbekohaselt ning nobedalt määratleda ja uusi olukordi hinnata. Kõrgemate väärtuste korral on küsimus püüdlemises parima võimaliku suunas sõltumata ajahetkest ja selle raskusastmest.
Oletame, et on üks nivoo, mille ülaosas on ideaalsus ja allotsas... mitte midagi. Eeldame, et see on enam-vähem etalonlik õige-vale telg. Ning see olupoliitika (copy Tedrelt) lihtsalt asetub kuhugi sellel teljel. Näiteks "huntide ulgumine karjas".
Niisiis võib küll hetkel kokkulepitud normid sõltumata tasandist (pere, seltskod, rahvas) nimetada primaarseks, kuid see ei tee kuidagi olematuks etaloni. Ja etalon ei raamista, vaid on vabastav paraku (on dogmavaba).
Et liialt filosoofiasse ära ei vajuks, pisut argisemalt. Ma olen täheldanud, et olgu need (antud juhul) jahieetilised normid millised kokkulepitult tahes, on hoopis olulisem panna tähele, mis üks või teine käitumine looduses meie enestega korda saadab. Teisisõnu meie käitumine looduses ja sealt võtmine on meie intellektuaalse taseme ehe peegeldus.
Kasutaja avatar
Sarvik
Postitusi: 576
Liitunud: E Jaan 08, 2007 3:09 pm

Re: Veelkord jahieetikast

Postitus Postitas Sarvik »

tõest räägib iga mees...igal mehel oma tõde (a.h.t :lol: )
kui ca poolte meeste tõde on sarnane saab sellest (jahi)tava....ja väidetakse et just nii toimida on eetiline
kui jahitava ühtib ka mittejahimeeste enamiku arvamusega saab sellest seadus... :lol:

tavad ei teki iseenesest..... tavad kestavad, arenevad, muutuvad aga ka tekivad ajas....tavad pärandatatke ja omandatakse põlvkondade vähetusel.....kusjuures teisitimõtleja/tegutseja tembeldatakse alati ebaeetiliseks

ma ei oska ratsionaalset põhjendust leida miks on vaja lastud looma juures pudelt avades esimene tilk talle kõrva valada....no respekt ehk...aga olen selle kombega oma jahiaegade algusest kokku puutunud ja täna näen et noored jätkavad mind jäljendades samuti....kusjuures jahil olles pole üleüldse arukas pudelit pruukida.... :lol:.... no ma ei tea miks ma nii teen aga teisiti ka ei oska/taha.... :)

sama siis nii magava jänese või ujuva pardiga....

millegipärast arvan et see nn. jahieetika on pigem pärand/sõnum meie esivanematelt ja see on nagu paljude eelmiste jahimeeste tõdede ühisosa ....... aga see mis ajaproovile vastu pidanud...on väärt ka järgimist....
kärbes kirbule!
kirp
Postitusi: 597
Liitunud: K Jaan 02, 2008 12:12 am

Re: Veelkord jahieetikast

Postitus Postitas kirp »

Mina ei vala langenud ulukile midagi kõrva, rohelise oksa panen küll ja mütsi võtan korraks maha. Ehk siis tavad võivad väheke erineda, aga eetika järgi mõtleme ühtemoodi - austusest lastud looma vastu, ehk ka tänuks Jahijumalannale. Tavasid võib lihtsalt järele ahvida (teed mida teised ennemini on teinud). Aga vajalik oleks nende taga olevat (s.h. eetikat) näha ja ka nooremale põlvkonnale edasi anda. Ja just eeskujuga nagu aegade hämarusest meie esivanemad toimetasid (kaugelt enne veel kui seadusi hakati kirja panema). Eks ole siin ja seal püütud neid eetika ja moraalinorme kirjasõnasse raiuda küll jahimehe moraalikoodeksina või suisa riigikogu poolt hääletatuna (kuuli kaalu paned küll seadusse, aga üpris koomiline oleks lugeda sealt seadusest seda viina kõrva valamise juttu :lol: ). Säherduse tegevuse vastu ei võiks midagi olla kui vaid sellele ei loodeta. Kõige tugevamini määrab ikka jahimehe käitumise ära, millises moraalinormide ja tavade keskkonnas ta on kasvanud ja millist teised kinni peavad. Ja siin on vaja pidevat selgitustööd (nagu nõukaajal öeldi). Just arutlus selle üle, mis on tava või nõude taga võib viib selle teadliku järgimiseni, aga võimaldab ka selle rahumeelset ja kõigi poolt aktsepteeritud muutumist (näitena kasvõi arutlus poolmantelkuulile lisaks ekspanseeruvate vaskkuulide kasutamine, mis on üleval ühe teise teema all).
Kasutaja avatar
Feen
Postitusi: 3079
Liitunud: T Veebr 03, 2004 4:58 pm

Re: Veelkord jahieetikast

Postitus Postitas Feen »

Kaugelt enne kui ma kalandusest jahinduse juurde liikusin (jäädes sõrme otsaga ka kalu taga ajama) oli mul ametiks kiriku kellamees. Vot, sellist ametit olen ma elu jooksul pidanud. Olen külas nii mõnegi tuttava teele saatnud, nii mõnegi sõbra, või sõbra tuttava. Kes pole kirikliku ära saatmisega kursis, siis seal on u 10 minutit kellahelinat ning enne kirikust kalmistu poole suundumist on teine kella löömine. Vahele jääb see aeg, kui kellemees saab mõni aeg pausi pidada. Teatud juhtudel veetsin ma selle aja rõdul, oreli kõrval. Eredalt on meeles ühe hea sõbra, mis sest, et minu vanuse sõbra isaga oli tegemist, kalal käisime koos palju, ära saatmine. Vähk võtab oma. Igatahes, vahepeal oli hetk kus kellad olid helisenud ning ise seisin eeamal, jälgides sugulaste ja tuttavate leina, samal ajal ise leinates. See hetk saab millalgi läbi ning eluga tuleb edasi minna. ui jahis on uluk tabatud, siis tegelikult jääb mingil hetkel ikka keegi, kes seda looma igatseb.... mõnda vähem, mõnda rohkem ning kui tabatud uluk on maas, siis hoolimata sellest, et tegemist on saagiga ning elu läheb edasi nii jahimehel kui nendel, kes seda looma veel leinavad, kusagile jääb ikka kripeldama miskit. Aga kuna elu läheb edasi, nii mul kui nendel loomadel, siis on nö hinge ära saatmine omal kohal alati.

Ja, mulle ei istu mitte see kui keegi tuleb selle juures torkima, et loomale jäi oks suhu panemata, viin kõrva valamata, leinaseisak lühikeseks... ehk siis, kuidas keegi piisavalt ulukit ei austa. Ma olen vaadanud teiste leina pealt niisama ka, nukker, aga kui ikka pole minu lein, siis pole ning keegi ei saa mulle öelda kui palju ma peaksin mingit looma austama või mitte. Minu lein, minu austus... peaasi, et lugupidamatust poleks.

Ps. vana teema, aga kuna jutt läks osa jahimeeste traditsioonidele jälle, siis ei saanud mitte ütlemata jätta.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Kasutaja avatar
aadu kadakas
Postitusi: 1469
Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm

Re: Veelkord jahieetikast

Postitus Postitas aadu kadakas »

Eks paljus määrabki ära inimese tervikusse kuulumise taju. Kui pisutki aru saada, et kuulume looduse hoomamatusse tervikusse ning tehes teistele midagi halvasti, teeme tegelikult endale. Sama ka inimkonna näitel. Lihtsalt keegi on lähedasem ja keegi läheb rohkem korda.
OT! Feeni avameelsuse paralleeliks: olin kunagi kirikus katlakütja.
kirp
Postitusi: 597
Liitunud: K Jaan 02, 2008 12:12 am

Re: Veelkord jahieetikast

Postitus Postitas kirp »

Väga ilus jutt moraali teemadel.(http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=62983156). Küll natuke teisest oopusest, aga selgitab hästi moraali mõistet, ja rõhutab vajadust aru saada, mis on ühe või teise tava taga sügavuti. Tava ei ole tava niisama. Sarnast arutelu tuleb meilgi edendada ja seeläbi ka teadlikku (saame aru miks) eetilist käitumist tugevdada. Eriti nooremas nn. "klicki-põlvkonnas", kes kipub rohkem elama virtuaalses maailmas oma facebookide, rollimängude jms.-ga.
Vasta