Tuleb jälle välja vana tõde, et kala mädaneb ikka peast...

Huvitav, mille põhjal väidetakse, et kõige kehvemini suurulukitest läheb just ilvesel?

Eks ikka suuresti nende vaatlusandmete põhjal, mida meie, jahimehed, viitsime või ei viitsi ulukiseire osakonnale edastada.

Aga suurkiskjatele hinnagu andmiseks nagu lume olemasolu oluline pole? See paneb mind imestama, et talve pole olnudki ja juba oletatakse ja väidetakse. Ega neid ikka nagu praegu kitsi talirapsipõllus päise päeva ajal kokku ei loe.

To: kakuke
Ei ole küll kompetentne Osakonna täpseid tõõmeetodeid kirjeldama aga üldistades võiks arvata, et väita võib ka varasemate andmete ja protsesside seaduspärasuste tundmise põhjal. Kui andmeid on hõredalt, ei pruugi tulemus oletusest palju erineda. Kui nii, siis juhindutakse ilmselt Sinu postituste allkirjast.

Eks peab sellega nõustuma, et tark ei torma, aga samas loogika ütleb, et sama kriitiliselt nagu suhtutakse tegelikult igasugustesse jahimeeste poolt edastatavatesse andmetesse, et pole võimalik, et esineb, tõmbame maha, sama kriitiliselt võiks suhtuda ka sellesse, et kogu info laekub. Aga eks see minu viimane postituski ole hüüdja hääl kõrbes.
Lugedes KM poolset kirja EJS´le (esimest kirja pole lugenud), julgen väita, et eks nii mõnelgi konnasilmal talluti ära.

Mitte, et ma ise teaks asjadest üldse midagi, aga kuuldavasti on Harjumaal (osades kohtades) kütitud alla poolte põtradest, ja põtra lihtsalt pole (ja et sellist aastat pole nagu varem olnud), kuulsin mingeid selliseid numbreid nagu 60 vs 20. Mõned jahimehed ise arvanud, et on üle loendatud ning ka üle lastud juba viimastel aastatel. Huvitav oleks teada, kas mujal Eestis on jahimeeste silma läbi põtra endiselt roppu moodi, nagu väidetakse.

Põtra on seal palju kus on tema jaoks head maad. Meil seda aga väga vähe. Minu piirkonnas samuti häda min. limiidi täitmisega - looma füüsiliselt ei ole. Sellist kogust nagu tänavu ei ole meil kunagi ka olnud v.a. aastat 3 või 4 tagasi. Siis oli norm väiksem ja peale täislaskmist sai ka juurde küsitud, kuid ei antud. Eelmine aasta näiteks sai mehed isegi 2 -e gruppi jagatatud ja nädalavahetusega praktiliselt kogu jahimaa läbi trambitud - ja ei ühtegi põtra ega ka jälge... Tulemuseks etteantud normide mittetäitmine - ikka 2-3 looma laskmata.
Naaberpiirkondades kus suuremad metsamassiivid taga on ka looma - nii põtra kui ka siga. Nüüd passimegi peale kui naabrid piiriääres jahti peavad et mõni elajas meie maale juhtuks tulema
Analoogne häda oli ka eelmine aasta tolle soolise vahekorraga - naabritel lehmad, meil pullid. Aga vastastikku nn. lubade vahetust teha ei tohtinud. Tulemuseks 3 laskmata looma...

Eks kõik ikka sõltub järjekordselt piirkonnast, millisest keegi oma teadmisi edasi annab. Mina saan küll väita, et minu ümbruskonnas on ilvest märksa vähem kui kaks-kolm aastat tagasi. Seda näitas ka varakevadine jäljeloendus lumelt. Oli ju lumi sellel aastal üsna pikalt maas. Kui muidu põdra ja seajahtidel igal sügisel/talvel nägi nii mõnigi mees ka ajust ilvest välja tulemas, siis sellel aastal küll enam mitte. Lisaks muidugi veel natuke kogemustele tuginevat loogikat ka - kui ikka söödabaasi (põhiliselt metskits ja jänku) ikka pole, siis kindlasti ei oleks tark väita, et ilvesega kõik korras. Tõsi, metskits on hakanud sellel aastal mingil määral ennast uuesti näitama (tuletan ikka meelde, et räägin piirkonnast mida tean ja tunnen!).
Põtra meil vähe ei olnud ega ka peale jahti väheks ei jää. Tõsi, praegu käib vasikate tagaajamine. Neid lihtsalt pole. Samas - suuri põtru pea igast ajust 2-3 tk ikka välja jookseb. Põdra küttimise suguline vahekord sai seltsil ilusasti parlanksi, aga tundus, et nooramapoolseid pulle oli rohkem kui lehmi. Muide, ka suuremaid pulle tundus olevat rohkem kui tavaliselt põdrajahtides viimastel aastatel nähtud. Nii mõnigi ilus trofee sai ka meeste poolt ära lastud.
Minu meelest on see vasikate tagaajamine suht mõttetu kui neid ikka ei ole. No öelge mulle, miks peab? Las jäävad alles. Nagunii on nende suremus kõige suurem. Varemalt, vene korra ajal, kui kütiti riigi norme, saan aru, et vasikaid tuligi selleks küttida, et loomulik suremus lihtsalt resurssi metsa ei jätaks, et liha ikka ära tarvitataks. Aga täna - no ei ole vaja iga hinna eest neid vasikaid, keda niigi vähe, ju taga ajada. Kui arvukust tahetakse alla viia, siis võiks ju veel mõned suured juurde lasta. Aga seda viimast ma isiklikult küll ei soovi. Aitab. Oli ilus jaht! Ja liiga seekord veel vast ei tehtud (ikka minu piirkonna kohta räägin )