Muljetasime siis Feeniga (eks oleme igasuguseid panne elus proovinud ja läbi kõrvetanud, minema visanud...) ja jõudsime järeldusele, et tuleks üks korralik panniteema üles tõmmata! Küsimus selles, et missugune praepann on kõige parema tulemuse andnud, kirjutage!

Minu kogemus:

Teraspannid: võtavad põhja nagu särtsub, metsiku rasvainega saab midagi pruunistada aga kinni jääb kõvasti!

Tefal õhuke alumiinium-teflon pann: eluiga 1 aasta, teflon koordus ja viskas tükkide kaupa katte pealt, pann kõverdus ümmarguseks-saast!

Ronneby Bruk (toor) 26 cm malmpann: madalal kuumusel saab muna praadida, keskmisel kuumusel juurvilja ja kõrgemal kuumusel lihalõike. Võtab kergelt kinni kui kuumus pole õige. Kriimustamist ei karda, ka teraslusikaga ja mistahes pannilabidaga võid segada!

Hacmanni Panny seeria "kõrge" 28 cm (Titan kattega): madalal ja keskmisel kuumusel saab kõike praadida, absoluutselt põhja ei võta, kõrget kuumust kasutada ei tohi (teflon-titan ei pea vastu), pruunistamiseks ei sobi! NB! Pannilabidas plastik või puit ainult, kardab kriimustamist!

Le Creuset (punane) emaileeritud, malmi pinnatöötlusega "kõrge" 28 cm: minu lemmik, saab kõike teha alates pannkookidest ja liha pruunistamisest (keskmisel kuumusel) kuni hautamiseni ja kasvõi suppe! Ei roosteta ja ei võta põhja kinni. Klaaskaanega hautab ka hästi. Võtab elektripliidil energiat 2X vähem kui teflonpann, sest soojusjuhtivus on parem (ei ole takistavat roostevaba või alumiiniumkihti sees) Kõrget kuumust kastutada ei tohi (töödeldud pinnakiht hävib). Kuumeneb (mass on suur, pann on paksu põhjaga ja raske) aeglaselt, 7-10 min aga kui juba kuum on võid pannkooke ka kuumusel 1 praadida, mida teised pannid ei suuda! Lihalõigu praadimisel kleepub liha algul panni külge, aga laseb kohe "lahti" kui kuldpruun kiht on tekkinud, pannilabidaga (plastik või puit ainult, kardab kriimustamist!) saab kergelt tõugata kui soovid teada saada millal on pruunistunud ja liha "lahti"! Puudus: kõrge hind.

Mina kasutan tavalist malmpanni ja olen väga rahul. Pruunistamiseks siis. Kui on tarvis pikemalt midagi hautada ka pannil siis on asja ära ajanud kõrgemate servadega roostevabast terasest pann.

Jah, malmpann siiani ikka see õige tundunud aga ka suur teraspann(või raudpann) mitte roosekindel,on asja ära ajanud, kuigi põhja võtab kinni küll.A pead sa siis praadimise ajal õlut libistama, jälgi panni.Kõik need moodsad deflonid rohkem rikkurite lõbu, kolm korda teen ja siis ostan uue.

Mulgi siuke hea 4kg kaaluv paksupõhjaga malmpann. Väga hea liha praadimiseks ja kõigeks. Elektri peal oli paras piin, aga nüüd kui gaasituld kasutan palju parem. Et kui liha praadida siis olen vaatand et kui algul kõva kuuma anda siis kinni ei jää ja pärast keerad pisut maha, et nigu siis hautab pehmeks edasi.

sellest panni temaatikast: mina kindlalt malmi pooldan, oma Hackmanni panniga kõik lihaasjad ühele poole saanud, sama jutt haudepotiga. Ei ole soetanud seda wok-panni sel lihtsal põhjusel, et seni gaasituld köögis veel kasutada ei saa. Ja veel üks veidrus, kuidas keegi võtab: mul liha ja kala ühel pannil ei prae.

Räägiksin emotsioonide mõttes natuke teisest seigast:
õnnestus reisul olla 1990 aasta novembris Hispaanias, pikalt, selle temaatikaga haakuvalt siis Baskimaal. Seal ühes täiesti tavalises külakõrtsis meile tõeline panniroog pakuti, panni läbimõõt oli ca 1,5 meetrit, roostevaba. Seal podises igasugu asju, kõik olid söödavad, ikka põhimõtteliselt liharoog. Selle pannitäiega toideti nii külalised kui kohalikud ära ja jäi järgigi, inimesi oli julgelt sada. Ja mis nipiga nad seda kupatust põhja ei kõrvetanud? Uskuge, see oli elamus, sinna juurde veel kohalik muusika, joogid, koloriit. Unustamatu elamus!

Korralikult soojendatud malmpann ja sujuvalt reguleeritava tulega kolle, millel ees lõuags, kus Jorri mainitud õlu allapoole libiseb...OOHHHH

Kui neppi lasta ei saa , siis sobib "mis oleks, kui oleks" heietamisteemaks selline praepann, millel ikka õlikihiga vahepõhi.
Pane sinna peale siis pannkooki, kalaollust või kuldimune, ei ta kõrveta!
Aga selle tefloni kohalt millegipärast põrkuvad tarbijamaailma tervisehoidjad hirmuga tagasi. Küll need kriipsukesed sinna põhja peale tulevad kähku!
Hale on aga vaadata perenaist, kes sellise teflonpanniga veel pliidi ääres toimetab, millel teflonist kübetki järel pole ja millel hapuks läinud soust juba õnarused sisse söövitanud (varsti kõlbab juba sõelaks!). Maitseained saab kõvasti kokku hoida kohe.
Maksa võtmiseks olgu pann siis ikke tulel! Head isu!
BH

Üks mõte veel, tekkis pärast peas oleva muhu sügamist, õige pann on ikka selline mis naise käes olles mulle muhku pähe ei tekita.Praevad aga kõik midagi ja pannkooke saab ka plekitükil praadida.

Malmpanni ei pesta, seda puhastatakse seest paberiga, lõpuks töötab kui teflonkattega, ei võta külge ega miskit. Mugavusest kasutan siiski Hackmanni.

üldjuhul ei pesta, aga korra aastas või vajadusel (kui korbakiht tekib) siiski ...

Egas pann põle kallis püss, mida päevas paar korda lapiga üle libistad...

Kus sa, kus sa, ära sa naiste kuultes nii ütle muidu võib sulle ka mõni pannimuhk kuhugi tekkida.

Targad jutud need viimased postitused. Kellel on pann kodus eidele abivahendiks muhu tekitamiseks , kellele söögi valmistamiseks Selge see, et "spetsialist" teeb ka s....t saia, kuid mis see sai ka väärt on? Lapsepõlvest mäletan, et vanaema kasutas kahte panni. Üks oli äravõetava käepidemega (käepide oli nagu kullinokk, et said pannil suvalisest kohast haarata). See oli malmpann ning sellega puupliidil tehti alates kotletist lõpetades praelihaga. Teine pann oli aga tavalisest õhukesest plekist pann, millega siis valmistati nii kastet kui ka kooki ja praeti silku. Puupliidil raud suur ja seal peal temperatuuri "timmimine" suht mugav. Ise elektripliidil tehes (naine halab siiani, et puupliiti ei teinud) kasutan liha tegemiseks malmpotti, milline on väljast glasuuritud (mingi prantslane oli). Sellega on maru hea liha teha. Kõigepealt pruunistad vajalikud asjad pliidil ära, seejärel lisandid juurde ja ahju hauduma. Pannidest kasutan ühte "nõuka" aegset panni, mis ei ole päris malm vaid sarnane, kuid kaalult kergem. On paksu põhja ja seinaga, kuid kriipimis-kraapimist talub hästi (kasutusel 20 aastat). See pann kõrvetab alles siis kinni, kui ikka asi päris "kuiv" on või näiteks märja lihatüki kuumale pannile paned. Muidu liigkuumuses lihtsalt kärsatab ära, kuid kunni ei põleta. Nüüd aga naine ostis 2 nädalat tagasi ühe roostevaba panni topelt põhjaga. Minul nimi jälle ei ole meeles, kuid pidi olema soomlane (Hackmann mitte). Sellega on täpselt nii nagu Kaupo kirjutas, et väikesel ja keskmisel kuumusel hea, kuid suurel kuumusel kipub kõrbema. Proovisin temaga liha praadida, kuid ei tulnud kõige paremini välja. Asi nimelt selles, et alguses tahtsin suurema kuumaga "mahlad" kahelt poolt kinni saada ja siis madalama soojaga lõpuni lasta, kuid pliidi temperatuuri vähendamisest olenemata ikkagi kippus järelküpsemise ajal kärsatama kuni järsku avastasin, et enam ei küpseta vaid kuivatab. Siis jälle lisasin kuumust ja nii tuli praeliha asemel "tallanahk". Kõi kasutusel olevad "abinõud on ilma "teflonita", kuid siiski austusest pannide vastu ma neid noaotsaga ei narri vaid katsun ikka puulabidatega asja ajada. Kala ja pannkoogi tegemiseks see roostevaba "plekkliisu" küll hea.

Ma siis võtan ka siin teemal muljetada. Enda tähelepanekud on olnud sellised, et pann tahab tihtilugu natukene tundma õppimist, ja siis saab sellega soovitud tulemuse, enamasti, kätte. Kuigi, kindel on ka see, et kui võtta 2 erinevat panni, kõik samad koostisained ja sama retsept, siis ei ole tulemus enamasti sama. Küll aga on sarnastel pannidel sarnane käitumine.

Seega, juba paljukiidetud malmpann. Ise kasutan ka vahepeal ühte üsna rasket malmpanni, ja puupliit. Võimas. Nagu mainitud, kui kuumaks läheb, siis on väga hea temperatuuridega mängida ning üldjuhul küpsetab hästi, mahlasus säilib. Eriti hea on teha poolitatud linde, kala, aga ka liha. Ja pruunika jume saamiseks on seal ka omad nõksud (siis juba kaanega ja vedelikega mängimine). Kusjuures, see pann on ka Hackmanni oma, arvatavasti otsapidi USAst, meitel pole müügil näinud, aga mine sa hullu tea.

Teisena võtaks tefloni, päris toredaid teflonpanne on ette tulnud (ka igasugused termospotid). Sobivad väga hästi pannkookide tegemiseks, kala praadimiseks, omleti tegemiseks, liha eelpruunistamiseks. Ei meeldi kasutada linnu- ja loomaliha pikemaks töötlemiseks (edasine hautamine mõnes teises anumas). Eks teflonil, ka mainitud, oma eluiga, mis sõltub paljustki õigest kasutamisest.

Tavaline roostevaba pann. See on mul üks kodune asjandus. Suht õnnetu tegelane, kasutan harva. Sobib hakkliha tegemiseks. Ja risotode tegemiseks ka sobilik.

Teine tegelane on mul mingi huvitav tegelane. Pann ise suht kõrge, väga raske pole, kaetud tefloniga. Selle panniga olen üsna rahul, ja kolmandik pannitoitude retsepte on sellise peal teostatud.

Seega, pannisoovitused, kindlasti peab kodus olema 1 suuuuur pann, kas siis malm või teflonkattega, aga suur. Sinna siis hea kasvõi terve linaski peale visata. Ja hea oleks ka 1 pisem pann, selline nö 4 muna praadimise pann. Seda võib vaja minna kastmete valmistamiseks (selleks muidugi ka omaette anumad saadaval), mingi erisegu tegemiseks (kiiresti kusagile soov panna paar pruunistatud sibulat, või küüslaugu, mille iganes kuumutatud segu jne. Ja siis on hea veel 1 madalama põhjaga teflon, millel omletti jms teha. Loomulikult on tore kui võtta on selline kõrgete servadega suur lõkkepann, ajad aga toika traatide alla ja lõkke kohale. Sellisel meil siis maksad-südamed jahijärgselt tehtud.

Tefal'il on sellised sarjad nagu "Privilege" ja "Gastronom", väga head pannid, paksu põhjaga ja külgevõtmatu kattega, kestavad usinal kasutamisel umbes 2-3 aastat ja prügikasti. Hinnaklass, olenevalt suurusest, 400-700.- EEK.

Mul on lõigatud/tasase põhjaga malm-wokk pann. Saab küll vokkida ka elektripliidil, keskmiselt tugev raud tuleb üpris kuumaks panna ja praetavad kogused ei tohi suured olla, 200-250 g max. Enne vokkimist tuleb pann nii kuumaks ajada, et õli kergelt suitseb, maisiõli ja maapähkliõli on kõige paremad selleks.