Minu pann on selline ... noh pann. Keskmist suurust (kah sinna 28 cm kanti), mingist terasest (võib isegi roostevaba olla, aga originaalpind ei paista välja), selline soliidne (paks ja minust vanem). Lased auku ja küpsetab, kui puude lisamisega hoogu satud, siis kõrvetab ka. Ainus häda teisel on, et inimpõlved ja kasehalud on põhja kummi ajanud.

koduses majapidamises kasutan tefali panne. Eriti vanad pole, nii et ei oska öelda, kuidas vastupidavusega on, aga katsun ikka suht õrnalt hoida. Liha ja muud saab nii 5-6-7 juures praadida, aga pidevalt tuleb keerata, et ära ei kärsataks, üldiselt õli ei pane, aga kui, siis maksimum supilusika täis. tavaliselt, et kõrbemist vältida kasutan parajas koguses vett. Kui ürte otse pannile pandud, siis aitab see lihale maitset ka lisada. Samas hoiab liha parajalt mahlaka. Kui tahan kuivemat toodet, lasen lõpus veel ära aurustada ja juurde ei lisa.

Siis on veel mingi spets wok-pannid ka soetatud. Üks õhem tefali oma, teine veidike paksem, aga firmat täpselt ei teagi. Mõlemad suurepärased, jällegi väikse tilga õli ja paraja annuse veega saab kõik ära küpsetatud. Eriti hea vürtsikate riisi-linnuliha-juurvilja wokide tegemiseks. samas saab hästi kastmeid ka teha, kuna põhja võtavad üsna raskesti.

Maal on lõkke peale panemiseks improviseeritud wokk-alus. Jällegi üsna hea leiutis. meenutab sellist suure paja kaant, mis pahupidi keeratud(ei välista, et tegelikult ongi kaas), diameeter umbes 50-60cm. Sellega vaja pisut ettevaatlikum olla ja jälgida, kas all söed või tuli, selle järgi siis vaadata, kui palju segada ja kas lisada vett või muud vedelikku. võtab pisut kergemini põhja, aga kui südamega asja juures, siis ei juhtu midagi.

Kui saaks lemmikpanni valida, siis oleks see kindlasti just wokk-pann.

Nagu nähtub, siis ma kasutan praadimisel üsna tihti vett. Sain selle nipi (nähtavasti kõigile teada ja kasutatakse laialt) ühelt lõuna-aafrika kokalt, kui inglismannide juures üürikorteris elasin. Nimelt oli asi selles, et majaperemees, oli kõige odavama/kehvema panni soetanud ja arvestada meetoteid, kuidas pannile nugadega kallale mindi, siis poleks ükski imepanngi vast vastu pidanud. Nii et paar kuud tuli erinevaid nippe proovida, et söök ära ei kärsaks. Ülepanni kooke oli mudiu tolle panniga ka võimalik teha. Ise ei suutnud, aga naine tegi imehäid.

nii et rohkem vett ja puuluskikaid

Tahaksin kiita oma Hackmanni 4,5l Brasserie malmpotti. Soetasin vast 10a tagasi! No ütlen ausalt, hirmsat tuld teine saanud, kõik saadavad õlid (korralik või, viinamarjaseemne, maapähkli, oliivi, Olivia, taluvõi maitsega Olivia,-peris hää!; maisiõli ja tont teeab mis õli) liha ja teiste juurikate pruunistuseks läinud! Suurde puudega köetavasse/süte (ahju) peale läinud mitmed korrad koos kaalide, kapsa ja hää lihaga ja pott ikka supervormis! Olen teinud pilaffi lugematud korrad ja põrsapada ja hautisi ja kõik haudub pehmeks!

Kord juba ahjupottidele läks...siis on mind juba ammu pitsitanud küsimus. Kas on oluline maitseelamuslik vahe, kui näiteks suht kuiv soku liha tehtaks malmpotis või haudekotis? Olen kuulnud, et kotis tehtuna jääb liha mahlasem. Loodan lühivastusele (usaldan vaid Feeni ), sest ei taha teemast eemale kiskuda.

[quote="tuuba"]Kord juba ahjupottidele läks...siis on mind juba ammu pitsitanud küsimus. Kas on oluline maitseelamuslik vahe, kui näiteks suht kuiv soku liha tehtaks malmpotis või haudekotis? Olen kuulnud, et kotis tehtuna jääb liha mahlasem. Loodan lühivastusele (usaldan vaid Feeni ), sest ei taha teemast eemale kiskuda.[/quote]
Feeni võib usaldada, ta ju hea vaistuga supereksperimentaator. Kuid ka aastad kogemuslikku kokandust ei luba möödapanemist. Loomulikult on küpsetuskott midagist muud, kuid siin on jälle temperatuuril oma roll
Lõhn on toidul ka oluline!

Lisaks ka oma pannide loetelu:
- Hackman Brasserie malmpann. Suur, 29 cm. Hea.
- Maja ostes aiast vedelemast leitud katkise käepidemega malmpann, Väiksem ja kõrgema servaga kui Hackmani oma. Sai korda tehtud ja parim pann mis näinud olen.
- Tefal'i mõni aasta vana paksu põhjaga PTFE pann. Kõlbab kõigeks, kuid mõlemad malmpannid on mõnusamad.
- Suur süsinikterasest wokpann koos 7 kW gaasipõletiga. Tõsine masin.

Malmpannide ja woki puhul pinna sisse töötamine väga oluline. Kui korralikult searasvaga kõrvetatud prae või karburaator pehmeks, kinnijäämata.

Malmpotte ja Hackmani keedupotte ka. Ei kurda.

Hiljuti panin Tartu Ehitusservices mõistliku hinnaga malmpotte tähele.
Plaan sealt juurde soatada üht teist ja uurida kuis vastu peab.

Soku teemal - eelistaks ahjupotti. Küsimus suuresti vedelikumängus, ahjupotid võimaldavad kuiva sokuronti paremini igast rasvas ja vedelikes hautada. Küpetuskott (minu kogemuste põhjal) annab taevaliku tulemuse kui liha mitte kõikse vintskem pole. Aga see on ka kindel, et siin foorumis minust osavamaid kokkajaid leidub Samaväärseid juba hulgim.

Ok, endal suht tavaline, seest valge glasuuiga, malmpott. Asjalik, väga asjalik... kuid natukene pisikene Kasutanud olen ka paljusid teisi ning igasugune malmpott on hea, samuti olen kasutanud savist ahjupotti (nn crockpot), eelistaks malmi, savi lihtsalt kapriissem, kuigi annab ka hea tulemuse õige kasutamise korral.

Nende odavate malmpottide teemal, ma ise ka neid vaadanud. St, neid millel alumine osa malmist, kaas aga roostevaba teras. Ei ole sllist asja piisavalt usaldanud, et endale soetada. (aga äkki juba korralikke malmpotte ka odavamalt müüki ilmunud). Kui keegi teab pajatada, oleks huvitav kuulda.

Ostsin poest ühe raamatu - "Ulukiroad: kaasaegne toit metsast". Seal peeti väga tähtsaks liha termomeetri kasutamist. Et liha saaks õige küpsuse. Proovisin ise ka, nagu õpetati, kitse lihaga. Väga hea tuli. Seest õrnalt roosa. Ei kasutanud mingit potti, aga liha tuli väga pehme
Enamasti oli seal skeem sama - liha pruunistati pannil või ja õli seguga. Maitseaineks ainult pipar ja sool. Siis pandi termomeeter sisse ja ahju. Kui termomeeter näitas õiget numbrit, siis välja ja oligi valmis. Liha oli ahjus enamasti lahtiselt. Kui keegi poes seda raamatut näeb, siis soovitan osta. Seal antakse ka häid näpunäiteid liha töötlemiseks ja hoidmiseks.

Allan

Ehitusservice omad tundusid ikka üleni malmist olevat.

Tuleb jahile minna. Sellised head ja mahlased lihad saab teha nii ka ilma termomeetrita. Eks see sõltub simast, tundest ja maitsest, millal liha valmis saab. Ahjupotis puhver olnud suurim mis ma näinud. Termomeeter, abiks ikka, aga ma, peale paari korra, pole viitsinud jännata, saab ilma ka hakkama, kui võssa kipub minema, läheb ka selle termomeetriga (teema väliselt, sool ja pipar ja liha tuleb tõesti hea, edasi on juba nüansside ja vahelduse küsimus... minu enda lihafetisk pärine mingist koomiksist kus mingid tüübid pandi üksikule saarele ja siis keegi nad pästis, tõi liha ja seda lõkkel tegid.. maitseaineid polnud, aga mina tegin ka nii... soola ja pipraga, senini helge mälestus

Täna hommikul võtsin poti-käigu ette ja muu hulgas leitsin Tartu avaturult
kummalise nimega poekese, kus igas mõõdus emailitud ja emailimata
malmist valatud potte ja panne oli. Koha nimi oli „1001 vajalikku asja“ või
miskit sellist. Lisaks leidus seal veel igasugu kraami, mille ammu olin ära
unustanud. Petroollambi klaasid ja pelmeenivormid näiteks.

Meilgi yks altpoolt punaseks emaileeritud malmpann.Stockmanis oli kunagi soodushinnaga neid. õpetus käseb seakamaraga algul nyhkida ja mitte pesta, siis ei pidavat kinni võtma.

Uus Hackmani Etiquette sarja küpsetuskastrul Ceratex kattega (kannatab üle 1000 C!) on väga hea! Saab pruunistada, vokkida, hautada, flambeerida, ahjus küpsetada ja kate on väga libe ega karda isegi metalllusikaga segamist! Neid on 2 varianti, 26 cm ja 28 cm. Suurema mahutavus on 4,3 l.

Ma vahepeal mõnda aega küpsetuskotindusega tegelenud. Metskitse annab selles teha edukalt, tähtis on see, et mahl välja ei jookseks (st, nurkasid ei näpi, paar augukest torgata kotile peale, õige temperatuur). Ja jääb maitse, mahlasus jms alles. Aga ikkagi, küpsetuskott on hea ja mugav, kuid ahjupoti korral on rohkem mänguruumi.

Feeniga ühte meelt koti mugavuse osas. Isegi kasutan suht palju.
Aga parema tulemuse saad ikka kui viitsid rohkem asja juures olla. Ahjus saad liha kasta ja keerata vajadusel. Kotis ootad tulemuse ära ja oled kas rahul või pettud. Jõuludeks kotis tehtud kitseselg jäi tuim- kuigi sai kõiksugu häid asju ja palju pandud, mahlagi oli kott täis- aga vaat kasta ei saanud. Mittejahimehest sõber, kellele söögi tegemine on rituaal omaette, midagi sarnast Godot ootamisega, ütleb mu kõpsetuskotis tehtud metsseaprae ( leotatud võiseente, porgandi, õunaga, maitsetet kadakamarjade, tüümiani ja majoraaniga, küpsetusvadelikuks sorts apelsinimahla) kohta ikka- nii oskab iga loll süüa teha. Kusjuures ülejäänud lauasistujad limpsivad näppe ja kiidavad Dianat ning kottitäitjat.