Metsaloomalihakõrvane

Tore oleks ju ka teada, mida teised söövad ehk kui oled midagi maitsvat valmistanud, paku teistelegi.
Kasutaja avatar
honkomees
Postitusi: 2969
Liitunud: P Mär 14, 2004 4:13 pm

Metsaloomalihakõrvane

Postitus Postitas honkomees »

Niiet küsimus, mida te liha kõrvale va valge Pilt kõrval pruugite :?: Ise ma veel oma lemmikmarki metslooma liha juurde käivat veini ei ütle. Ütlen vaid niipalju et juhuslikult leidsin, kirjade järgi isegi poolmagus, aga sihukese mõnusa mõrkja kõrvalmaitsega ja üsna eksootiliselt veinimaalt Tuneesiast (vähemalt minu jaoks, põhiliselt tarvitan ungari, gruusia ja moldova veine). Äkki on keegi sama margi üles leidnd?
Viimati muutis honkomees, N Veebr 08, 2007 8:43 pm, muudetud 2 korda kokku.
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Kasutaja avatar
Mart
Lehe päälik
Postitusi: 2339
Liitunud: L Dets 07, 2002 8:59 pm

Postitus Postitas Mart »

Veini valikul on üks tegur peale liha liigi veel see, kuidas ta valmistatud on. Kas grillitud, küpsetatud, suitsutatud, hautatud,vinnutatud jne.
Aga üks on kindel, õigesti valitud vein annab roale palju juurde ja hiljemgi hea meenutada, kui valik hästi õnnestus.
Kasutaja avatar
Beretta
Postitusi: 1452
Liitunud: T Nov 25, 2003 4:47 pm

Postitus Postitas Beretta »

Viimane leid Opera Prima 95 La Mancha Espanja,
Tempranillo, Melrlo, Shiraz ja Caberne. Hea hinna ja kvaliteedi suhe.
Puhta, veidi tugeva parkaine maitsega, nagu oleks mõned toomingad suhu pannud.
Kasutaja avatar
Sarvik
Postitusi: 576
Liitunud: E Jaan 08, 2007 3:09 pm

Postitus Postitas Sarvik »

bin 555, syrah, austraalia..tugev ja jõuline, ka niisama mekitamiseks hüva...pole kõige odavam.....aga tavaliselt saadaval....sobib just punasema lihaga...
kärbes kirbule!
rajaleidja
Postitusi: 2633
Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm

Postitus Postitas rajaleidja »

Viin, Saaremaa või Viru valge, Eesti. Sobib just maksa ja sibulaga.
Kasutaja avatar
honkomees
Postitusi: 2969
Liitunud: P Mär 14, 2004 4:13 pm

Postitus Postitas honkomees »

rajaleidja kirjutas:Viin, Saaremaa või Viru valge, Eesti. Sobib just maksa ja sibulaga.

Eh, maks ja sibulad on eraldi teema, kas sa algust ei lugend
Niiet küsimus, mida te liha kõrvale va valge kõrval pruugite
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
jorr
Postitusi: 3240
Liitunud: T Mär 01, 2005 9:52 pm

Postitus Postitas jorr »

Mina olen padujoodik ja kui metsloomahõrgutis ees siis ikka aint morssi ja eriti seda jõhvika punast savhti.Toob loomaliha maitse ilusti välja ja suus ka mahe tunne.Ka maarohtudega tembitud "metsakohin" aitab morssi täiendada.
noorus on ilus aeg
UNN
Postitusi: 84
Liitunud: L Apr 15, 2006 5:08 pm

Postitus Postitas UNN »

Ega ikka ilma valge viinata ei saa metssearibi kohe mitte kuidagi tarvitada.Sinna juurde veel muid lisandeid ka, aga üks külm naps peab ikka ka olema.Selle peale mõeldes tuli kohe suu vett täis ,mine või liha praadima.
Priit Roostfeldt
Postitusi: 156
Liitunud: N Veebr 03, 2005 1:59 pm

Postitus Postitas Priit Roostfeldt »

Kõikse parem vein ikka külm valge viin :wink: :) :o
enki
Postitusi: 143
Liitunud: E Mai 08, 2006 11:27 am

Postitus Postitas enki »

Ise eelistan valgele ja veinile hoopis õlut. Hea prae kõrvale sobib hästi üks liitrike pilsnerit aga kui kuldil jooksuaeg parajasti käsil siis sobiks midagi humalasemat.
Kasutaja avatar
Feen
Postitusi: 3079
Liitunud: T Veebr 03, 2004 4:58 pm

Postitus Postitas Feen »

Mojah, mõtlesin siin, et kui keegi teeb nt kokkuvõtet või uurimust eestlaste viinalembuse kohapealt ja satub siia, siis siit võiks järelduse teha - suurem osa Eesti jahimeestest ei hooli muust võtukast peale viina. Eks ta levinum jook ole. Samas, ma igaks juhuks mainin, et veini juuakse ikka ka, ja õlut. Piima muidugi ka ja kalja.

Et siis veinide teemal. Ma mõtlen, et peaks oma postitusele hakkama lisama juurde kui on olnud toit ja mingi hea vein sinna kõrvale. Hetkel kui meenutama hakkan, siis jään natukene hätta, lihtsalt ei jõua kõike meeles pidada.

Mis kohe meelde tuleb - Alsace Gewurztraminier metslinnu kõrvale. Üsna magus, aromaatne, valge vein, parajalt vürtsikas. Eriti hea ahjupotis tehtud pardiga, kus on kasutatud nt apelsini jms. Tegemist kalli margiga, hea aasta maksab rahmeeli mingi 300-600 eq. Nooremad aastakäigud küll odavamad.

Ribera del Duero (piirkond siis, üsna kallis). Veini nimi, nä, ei tulegi meelde, ning hoolimata vinoteegi asumisest seina taga, ei hakka hetkel asja uurima (küll jõuan). Tegemist siis punase veiniga, hinnaklass selle piirkonna kohta odavama poolne (mingi 200 eq pudel). Ideaalne vein suitsuliha juurde. Parim mida sellistest saanud olen. Veinil ise kerge suitsumekk juures, parajalt täidlane ja vürtsikas.

Odavamatest veinidest on nt Rimis saada Riesling Spätlese (peaks muid anmeid ka täpsustama), hinnaks u 80 eq. Täiesti arvestatav alternatiiv sellele Alsace veinile. Ka natuke magusama poolne, küll mahedam ja ei ole nii intensiivne.

Põdra, kopra ja taolite teiste kõrvale soovitan Rioja (Baja) veine. Tempranillo siis võiks viinamari, mingi 10-20% muud võib ka sekka olla. Igatahes hea valik.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Kasutaja avatar
Ax1600
Postitusi: 414
Liitunud: E Nov 10, 2003 10:58 am

Postitus Postitas Ax1600 »

Vein punane (punase liha kõrvale alati punane, valge liha kõrvale valge vein) ja vastupidine roa maitsele. Näiteks hapu veini marinaadiga valmistatud metssea kõrvale poolmagus vein, magusama roa kõrvale hapukam jook jne. Arvan et põhimõtteliselt peaks vein neutraliseerima toidu maitse, sest näiteks kui süüa palju magusat siis iga suutäiega tundub toit vähemmagusam. Kui aga vahepeal nö. puhastada maitseelund, siis järgmine suutäis ikka tugevama maitsega esile kerkib.
Kasutaja avatar
Mart
Lehe päälik
Postitusi: 2339
Liitunud: L Dets 07, 2002 8:59 pm

Postitus Postitas Mart »

Nüüd küll natuke nihu läks selle asjaga, vein ei pea mitte maitset neutraliseerima vaid ikka täiustama.
Näiteks kes soovib proovida, siis jäätist ja šokolaadi kooki või lausa šokolaadi portveiniga. Omaette elamus. Ja vein siis alates 10.a. , alla selle ei tasu proovida. Port ka sinihallitusjuustuga super hea. Ühesõnaga deserdiks päris hea valik ja sarve saab ka soojaks.:)
Toivo
Postitusi: 74
Liitunud: E Dets 20, 2004 8:29 pm

Postitus Postitas Toivo »

Beretta - kui vein on "tugeva parkaine maitsega, nagu oleks mõned toomingad suhu pannud" siis tähendab see, et tal on hulgaliselt noori parkaineid (tanniine) sees. Tanniinid on punasele veinile hädavajalikud, moodustades n.ö. maitsete selgroo, pärinevad nad viinamarja kestadest ja seemnetest ning tammevaadi seintest. Odavamatel veinidel ka veinistsisterni uputatud tammesaepuru täis sukapükstest või tammeklotsidest - laastutest. Lihtsamatel veinidel tekib tanniiniga probleem seetõttu, et tootja üritab lihtsale veinile ülitugeva tammisusega väärikama veini muljet luua. Tõeliselt heade veinidega tekib probleem aga sellest, et veinimeister valmistas veini arvestusega joomiseks näiteks kümne-kahekümne aasta pärast, sina aga satud seda jooma näiteks aastal nr.4. Tavaline asi ja suur enamus veinidest juuakse olude sunnil ära varem, kui on nende tehnoloogiliselt õige aeg.

Aitavad paar lihtsat võtet:

1. Teed pudeli varem lahti, nii 2-4-6 tundi enne tarvitamist. Vein saab hingata ja hapnikuga kokku puutudest muutuvad tanniinid pehmemaks, taanduvad, nagu öeldakse;

2. dekanteerid veini, s.t. kallad ta pudelist välja mingisse anumasse, kus tal on õhuga kokkupuutepind suurem kui pudelis. Mõni karahvin, morsikann või ka (ideaalselt puhas) lillevaas või klaaspurk sobivad hästi. Mida laiem sellest kohast, kus saab olema veini "kaldajoon", seda parem. Kallad aeglaselt veininiret mööda kannu seina libistades, mitte "põhi püsti" meetodil. Sellise kallamise käigus saab vein rohkem hapnikku, mis ongi asja mõte. Ideaalis jällegi tund-kaks enne tarvitamist aga tuntava positiivse efekti annab juba 10 minutit dekanteris hoidmist.

3. ostad joomiseks paraja vanusega veine või hoiad siis keldris, kuniks õige küpsus saabunud. Õige vanuse rusikareeglid võiksid olla umbes sellised:

1. Kõik valged - mida noorem seda parem ja värskem, vältida üle 2 aasta vanuseid veine. Erandiks valged burgundlased hinnaklassis 300 - 20 000 krooni, mille õige joomise aeg on 5-25 aastat, saksa rieslingid hinnaklassis üle 150 krooni, mida võib juua julgelt vanuses 2-10 aastat.

2. Uue Maailma s.t. kõik, mis ei ole Euroopa, punased - kõik, mis ei ole reserva, 1-4 aastat, reservad ja grand reservad - 3-7 aastat. nende kahe kategooriaga tekibki kõige sagedamini teemaks olev probleem, aitab päris hästi õhutamine või dekanteerimine. Merlot ja Carmeniere on kõige pehmemad ja puuviljasemad, Cabernet Sauvignon kõige tugevama pargiga ja seda tavaliselt ka pargitakse tammega lisaks kõige rohkem, Syrah/Shiraz seal vahepeal. Mõnikord ei aita miski, suu jääb saepuru täis, siis tuleb marki vahetada.

3. Vana maailm: Prantsusmaalt odavama otsa (alla 150 krooni ) bordood ja bordoo lähedased piirkonnad on alla 4-5 aasta üsna pargised, aitab dekanteerimine, Hispaaniast Rioja reservad on enne 5 aastat väga pargised, juua 5-10 aasta vanuselt, palju maitsvamad on Rioja crianzad - nn. poolreservad. Burgundia punaseid (Pinot Noir) ei dekanteerita, arvan, et ka Uue maailma Pinot Noir'id ei vaja seda, kuna õhukese kesta tõttu on neis parki vähe.

Minu praktiline käitumine: kuna ei ole pargiste veinide armastaja, siis valged, mille sildilt leian viite tammevaadis hoidmise kohta, jätan joonelt ostmata. Punased üritan vähemalt tund enne joomahakkamist lahti teha ja ära maitsta. Kui liiga pargine ei tundu, jätan lihtsalt seisma ja hingama. Äralahtumist pole vaja karta, 2-3 tundi ei tee midagi. Kui tundub pargine, kallan ümber ja jätan seisma. Kui kohe väga pargine, kallan poole tunni pärast veelkord ümber (täiendav aereerimine).

Veel kasulik silmas pidada toiduga sobitamisel mõnda põhiprintsiipi. Hape taandab hapet, mõrusus võimendab mõrusust. Ehk siis: kui toit või mingi osa toidust (garniir, näiteks) on marinaadist hapu või on äädika või sidrunimahlaga salat, kõrvits, pohlamoos vms., muutub veini maitse vähem happeliseks. Happesuse poolest iseseisvalt paras vein võib koos hapu toiduga hakata tunduma täiesti lame - ei jätku särtsu. Nii et kui hapukapsas laual, olgu vein nagu akuhape - Riesling on parim.

Tanniinidega mõrut veini ei tohiks juua grillitud liha ja aedviljade kõrvale, kuna nende küpsenud koorikus tekkinud karamellid on kergelt mõrud ja see mõrusus võimendab pargise veini tanniinide mõrusust. Parem valik on puuviljane mahlane Merlot või hapu (kes eelistab) itaalia valpolicella aga mitte Grand Reserva Tempranillo või tammes pikemalt hoitud Cabernet Sauvignon. Nende õige koht on mahlase verise steigi kõrval. Kana ja kala grillimisel tekib ka (väga maitsev) mõrkjas koorik - valge vein olgu ilma mõrkja maitseta (näit. Savignon Blanc on oma olemuselt mõrukas).

Siga ja singid lähevad palju paremini valge veiniga, ideaalne on vaevuaimatava magusustega riesling ning itaalia vahuvein Prosecco di Valdobiadene (100-130 krooni). No ei lähe punane kui seal mingilgi määral tuntavat pargisust on (mida enamustel punastel on).

Vinn punni.
Toivo
Postitusi: 74
Liitunud: E Dets 20, 2004 8:29 pm

Postitus Postitas Toivo »

Valdobbiadene tuleb kirjutada kahe b-ga.
Vasta