Mina tegin neppe järgmiselt-kõigepealt kogusin külmikus mitu lihakere.Suled väljas,sisikond sees!Kui 6..8 tk koos,sidusin niidiga igale külge seapeki ribad,ca 1x8 cm suurused.Kogu krempel läks SOOLTEGA ( kui nad just puruks lastud polnud) hautamisnõusse.Ühtegi maitseinet v.a. sool ja pipar,juurde ei pannud,sest kõik vajalik on soolestikus olemas.Kui linnud küpsed,võtsin kausist välja.Sooled ja süda/kopsud olid selleks ajaks muutunud "keedumuna kollaseks" konsistensi järgi-sõrmega tuli üks "pall" välja ja kõik.Sama moodi sooltega koos küpsetasin ka tikutajaid!Retsept sama kõigi kurvitsaliste-või mis see liigi õige nimetus on-valmistada.Soovitan kõigil proovida,arvan et sügisesel nepil peaks veelgi pikntsem maitse olla!

Sain ma jyri õieti aru, et suled jätsid ka peale?

..ma küll ei saa aru väljendist suled "väljas", aga ilmselt mõeldud suled eemaldatud

Seda ,,palli,, ei maksa ka ära visata,läbi hakkmasina ja saab nepi pasteedi.Vähemalt olla vanasti nii tehtud,ennast küll taolist asja sööma ei ahvatle.

Et ära ära viska, tee pasteeti, aga krt ära mulle ka paku. Hea mees.

Mina küll ise neppi teinud ei ole aga näinud kõrvalt mismoodi see käima - esmalt siis jah koguda 6-7 nepikest, suled nokitud,siis leeklambiga ka veel üle , sisikond välja ja siis potti,õliga pruunistab ilusaks pruuniks ära ja siis vesi peale ja hauduma ,vette siis mõned pipraterad ja sool.Kui nepid juba pehmed siis jahu ja kas siis rõõsk- või hapukoor, kuidas keegi harjund koorekastet tegema .Keedukartul ka kõrvale ja väga eht.

Nepi juures kumab läbi just sisikonna SISSE jätmine, Sina aga loobid minema? Sel juhul teed ju kui parti?

Sisikonnaga säherdune värk, et vanade jahimeeste õpetuse järgi ( ise ei ole soovinud proovida).
Peale esimese nepi tabamist metsas:
- võtad taskust kääru musta leiba
- asetad leivakääru vasakule peopesale
- paremasse kätte võtad nepi (peaga ülespoole)
- asetad kohakuti leivakääru ning nepi pärasoole
- pigistad parema käe sõrmi aeglaselt kokku tehes samaaegselt käega ringjaid liigutusi leivakääru kohal
- paned nepi maha
- võtad põues olevast lapikust anumast korraliku punnsuutäie
- haukad peale leiba koos nn. pasteediga
- jätkad jahti.

Noh, jah. See, kui kunagi ammustel aegadel mõisavalitseja tegi totaka matsi kulul halba nalja, on üks asi. See, et see "rahvaluulena" tänapäevasesse pärimusse on edasi kandunud, on enamvähem sama asi. See aga, et seda päriselus järgi proovima hakata, on ikka vägagi erinev asi

BM

Minema ma teda just ei viska ,kass on ka majas ma veidi noor ja roheline ka ,ei ole proovinud koos sisikonnaga seda asja .

Jahisaaduste suurimad delikatessid on kuuldu järgi karukäpp, põdramokk ja nepisitt. Ise pole kuldimunegi proovinud, neeru- ja kopsupirukatest, praetud ajust, kanajalgadest, kukeharjadest poolhautud tibudest või koeralihast rääkimata. Sitikate närimise ja mädanenud liha / kala neelamise (mida ka delikatessiks peetakse) kõrval kõlab nepisita mekkimine liiga leebelt ja jääb muude ilmaveidruste kõrval kaugele tagaplaanile Aga mis seal salata..., kui soovitaja ka oma leivakääru sitta täis laseb ja esimesena ampsu võtab, siis saaks barjäärist kergelt üle ja mekiks küll..... Lähed ikka ühe kopsaka kogemuse võrra rikkamana elus edasi .

Täiendan siis retsepti-suled välja nopitud/kitkutud,leeklambiga lihakereke jah veel ülekäidud.KOOS sisikonnaga sügavkülma.Edasi nii nagu kirjas.Sooltepallist pasteeti pole proovinud,ikka ära visanud.Kiivitajad juba kohal-proovige retsepti nende peal .See ju nepi sugulane!Ahsoo veel-selle retsepti järgi olen korduvalt ise valmistanud,mitte kuskil kuulnud/näinud naised saunas....

Mis siin kiivitajaid ikka kiusata, nepp ise ka kohal. Ega see jahiaeg ka enam kaugel pole.

Eks see on huvitav juhus,et nepi retseptid kevadel aktuaalsed on , Väleki poolt välja öeldud delikatessidele lisaks ühe juurde, vimmav...tt pidavat ka olema suurepärane suupiste kõrvale

Kevadel tuleb ju ämblikuvõrgud... külmkapi eest ära saada