honkomees ma ei ole neid näinud, kuid kui tootja kasutab gaasiballooni nö. materjali ja tehnoloogita, siis usaldaks seda enne, kui kunagist kolhoosi töökoja r.v. paagi keevitajat. Ma veel siiski kuulan maad, mul lähisugulasel on ka r.v. autoklaav plaanin laenata ja proovida.

ehh, ei tea mis on r.v. paak? aga mu oma tehtud endises Võru gaasianalüsaatorite tehases haltuurakorras ... roostevaba ja puha, manomeetri ja kraadiklaasiauguga, raske muidugi ja suur ka. Vanasti sai ikka kodusigu liitriliste purkidesse aetud, mitu klaavitäit jutti, igaõhtune töö oli.

Ei viitsi vaielda aga seeni olen eluaeg palja soolaga tünni soolanud nagu ka kodusea liha.Seened seisnud kuni 2 aastat. Samuti seeni hapendanud ilma mingi äädikata. Siiani ise elus ja lähedased ka . See "steriliseerimise" jutt on kui müügimehe teema. Olen aastaid teinud koos sõpradega ise konserve plekkarpidesse ja neid keetnud tavalises saunapajas või pliidil suures potis ca 3,5 tundi. Siiani ei ole keegi mingit viga külge saanud. Konservid on vedelenud maximaalselt 3 aastat keldris - täiesti söögikõlbulikud. Tuttav teeb teenusena konserve aastaid - samuti keedab suures saunapajas. Klaaspurgi peab tõesti autoklaavi panema sest pajas lööb välise surve puudumise tõttu klaasi lihtsalt lõhki.
Vanal ajal ei teatudki mis asi on äädikas ja kõik toiduained said säilitatud. Mis soolaga ja mis suitsuga .

Kui rääkida roostevaba metalli keevitajast, siis neid kolhoosi töökojas ei olnudki - metall oli nõuka ajal kallis. Samas olen õlut tehes lasknud CO 2 balloonist õllevinkusse 10 atti sissse ja ükski ei ole "rebenenud". Nende nõukaaegsete propaani balloonide kohta justkui räägiti väljavahetamise põhjuseks justnimelt vananemist .

Uba ja hernes on tõesti isevärki toiduained. Kunagi nõuka ajal kui herneid saada ei olnud sai ka ise neid salati jaoks plekkpurkidesse tehtud ja saunapajas keedetud nagu lihakonservigi. Klaaspurki aga ei hakanud üritamagi.
Kui naine paneks näiteks kodusesse letšosse äädikat, siis jääks letšo tõenäoliselt söömata. Aga igatahes edu äädikastamisel .

No kui mul on valida, kas keedan oma purke 4-5 tundi gaasipliidil või siis autoklaavin 30min-60min siis ma valiks selle viimase. Loed erialaliste spetsialistide kirjutisi, kuidas liha ohutult konserveerida. Aga netuis on igaühel "oma tõde", olen väga ettevaatlik netispetsialistide suhtes.

Eks kõik sõltu ka võimalustest. Kui ikka korraliku autoklaavi pole, siis keedetaksegi potiga.

Mul kodus isegi autoklaav olemas - kah nõuka aja meistrite kätetöö. Roostevaba ja puha - olen sinna kompressoriga testimiseks 8 atm sisse löönud (rohkem kompressor ei suutnud ). Kõiksugu kraadiklaasi pesad, manomeeter ja rõhuventiilid küljes
Miks mulle autoklaav ei meeldi - põhjus väga lihtne - ma pean temperatuuri pidevalt jälgima. Nii kui läheb üle piiri on lihal kõrbenud mekk manu. Ja klaaspurkidesse ma liha ei tee. Mingi 3-4 tundi kuskil gaasipliidi ääres ei ole vaja ka passida. Kui keedan väikest sutsu, siis toas elektripliidil. Vesi keema, pliidil taimer tööle ja head-aega. 100 liitrisesse sauna malmpatta mahub aga oluliselt rohkem 350 gr konservikarpe kui autoklaavi. Seega näiteks 300 karbise partii puhul on ajavõit 100% olemas võrreldes nn. koduse autoklaaviga
Aga kes klaavib andku minna - egas mul kahju pole . Ja "netuis" (ei tea küll mis see sõna tähendab) spetsialistiks ma ka ennast ei pea. Lihtsalt kasutan esivanematelt saadud tarkusi kui kõiksugu peeneid värgendusi olemaski polnud. Ja nagu näha toimivad need klikiaegsed asjad siiani. Mis sellest, et tänapäeva "toitumisteadlased" (kuidas noid toidutehnolooge ikka nimetada ) meie igapäevast leiba(loe toitu) kemiseerivad, ülisteriliseerivad ja hirmutavad, et inimesed enam nn. naturaalset toitu ei tarbiks. Nende äril ju muidu kriips peal või mis

Tean ka päris paljusid jahimehi,kes autoklaavimise kõrvale jätnud ,just sel põhjusel,et ei viitsita temperatuuri jälgida.Konservid keedetakse tavalises pajas ja surma pole siiani keegi saanud

Solgisurma pole seni veel keegi surnud ja kui on, siis pole see õige solk olnud!

Käisid mul aastaid tagasi austerlased külas, arstid. Keeldusid joomast värsket lehmapiima ja söömast maasikaid otse peenrast. Väitsid, et tänapäeva eurooplase soolestikus on ära tapetud enamik algselt seal algselt elutsenud baktereid, kes hoolitsesid peremeesorganismi turvalisuse eest (reklaamid a'la tapab kõik tuntud bakterid). Eestis ja teistes N.Liidu riikides olevat need veel alles. Soovitasid hoida. Olid paljureisinud, ka Venemaal ja Kasahstanis käinud inimesed.

See näide lihtsalt tänapäeva püüdest ülima steriilsuse poole. Kui potis keedetud konserv paari nädalaga palliks ei muutu, siis ei saa seal ka midagi tapvat olla. Ja kui ta veel pall pole, ei saa ta veel ka inimest tappa. Lihtne.

Isalt õpitud teadmine: kala tapab, liha teeb haigeks s.t. halvaks läinud kala söömine lõppeb tõenäoliselt surmaga (vaata näidendit Kala neljale) samas halvaks läinud liha teeb lihtsalt jubedalt haigeks (oma kogemusega kinnitatav).