Et RIMI pood pakkus forelli 49,90 kilo siis sai tehtud järgmine roog.
Forell fileerida. Filee maitsestada sidrunpipra soolaga. Lasta seista veerand tundi. Ahi kuumutada 150 kraadi peale. Ahjupann määrida kergelt õliga. Fileetükid ühes kihis pannile ja ahju. Samal ajal praepannil kuumutada viiludeks lõigatud šampinjonid. Kasutasin praadimiseks margariini, aga või oleks kindlasti OK.(šampinjonide asemel oleks õige olnud võtta külmikust hoopis kukeseeni, või mis veel parem , puravike, aga tuli meelde liiga hilja). Siis pannile külmutatud beebiporgand. Kui parajalt praetud, lisada koor ja terike sulatatud juustu. Aitab kohvikoorest. Vahukoore kaloreid on raskem jahil maha joosta.Maitsestada seenepuljongi kuubikuga. Õigete seeente puhul aitab soolast. Kes tahab võib panna terike värskelt jahvatatud pipart.Soustipaksendajaga parajaks tempida ja kallata ahjupannil olevale kalale. Lasta tõmmata ca veerand tundi.
Sibula või porru lisamine on maitseasi. Kui endale oleks teinud, siis kindlasti porrut terake.
Peale seda rooga on teie soov nädalavahetusel JÄLLE jahile minna abikaasa poolt aksepteeritud.
Et kala oli pea 3 kilo siis pool läks graavisoolatud forelliks, meresoola ja rohke tilliga.

Väga tore retsept aga kui kaua forell 150 C juures ahjupannil küpses, enne kui sousti peale sai?

Kumb maitse, seene või kalamaitse domineerima hakkas?

Et kokkamine on hobi, siis täpseid koguseid arvestan ainult mannaputru keetes. (ja seda ma ei oska, söödava, aga mitte enamat) Muidu ikka silma , näpuotsa ja keele järgi.
Antud juhul jäi domineerima siiski seene maitse. Kala ise oli kala maitsega. Kala oli ahjus ca 15 minutit enne kastme lisamist.
Täpsete koguste kohta on lugu Alma McKee kokaraamatust "To Set Before A Queen"
Rootsist pärit Alma oli Elisabet II kokaks kuni 1953 kui Elisabet tõusis troonile ning kolis Buckinghami. Kuninganna palus kokal anda oma retseptid. Kuninganna palve pani Alma oma retsepte kirja panema- seni tegi ta ikka tunde järgi.

Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse
Isiklikult leian, et igasugune lõheliste kuumtöötlemine on suur raiskamine. Kiire soolamine ja värske või ja röstsaiaga hommikul vuntside vahele panemine on parim.
Inimesena kes enamuse kalast ise püüab ütlen ka, et see RIMIde ja teiset odavkala on peaaegu alati parim enne viimasel piiril. Poest kala ostes tuleks hinna asemel uurida hoopis kala värskuse astet. Maitsel on ikka vaks vahet, kas on hommikul veel meres sulistanud forelliga tegemist või 2 nädalat kuskil jäävees ligunenud isendiga.

Eks see värske kala ole hea jah. Aga kaua sa seda naturaalset solatut ikka, vahepeal tahaks ikka miskit muud moodi ka, seega, ahjus igati hea teha. Samas, nüüd tuli jube igatsus Sörve ja siia äkise järgi :D:D

Jah,forell ahjus,see võtab isu üles küll,muidugi omapüütud ikka alati parem kui poekala.Ise pean rohkem kalamaitsest lugu kui seenest aga selline ahjukala tuleb järgi proovida küll.Muide,sõrve äkiline on naturaalse merekohina kõrvalosa.

Parafraseerides Maitse üle ei vaielda vaid tehakse teatavaks oma ainuõige maitseotsus.
Aga muidu tore kommentaar. Tunne nagu oleks kalameeste foorumissse saanud, seal antakse kohe molli.
Vaata, enkidu, seda kiirelt soolatud e. graavisoolatud kalama täna hommikul just vuntside vahele pistsingi.
Et minu kalapüügi kogemus algab aastast 1957 ( ilmselt tassis isa ka varem kaasa aga enda mälu ei ulata kaugemale) ja kestab tänaseni, siis oskan ikka lõpuste värvi vaadata ja nina kah peast ära kukkunud ei ole.

Olen samuti jube lõheliste austaja ja teen neid ka igal endale teadaolevatel viisidel. Nii värske meresoola oma (järgmine päeva kannatab juba või saia peale panna), siis klassikaline ahju variant ja siis suvine suitsuahju lõhe/forell . Aga ühte ma ütlen, olgu selle Selver, Rimi või Maxima lõhe/forelliga kuidas on, aga need a`la Karilatsi omad ei kõlba mulle oma mudamaitse pärast kuhugi .

Kõige jubedam kogemus forelliga oli aastat 5 tagasi Sindis. Püüdsin oma spinnaga sest need tümikad ridvad ja 0,4 jõhv ( või oli see 0,5) oli isegi minu lapsepõve ajal kalapüügiks liig mis liig. Aga maitse ... Koger Rapla saviaugust oi ka rohkem kala kui see.
Selle forelli maitse oli võrreldav Võiste karjäärist saadud linaskiga, 1,9 kilo muide. Süüa ilma pikema mageveetünnis ujutamata ei kõlba. Ainukesed söödavad forellid maksulisest kohast olen püüdnud Kotkas.

Olen kah suur forelli austaja ja teen ka seda igal võimalikul viisil.Nii lihtsat viisi nagu viimases jahimehes soovitati polnud veel proovinud.Et määrida ainult sidruniga ja meega (ei mingit maitseainet).Nüüd aga kõht täis ja võin ainult kiita Lihtne kiire ja väga hää retsept.Tänud idee autorile