Plaanis üllatada gurmaanidest sõbrannasid metssea praetud munadega.Selge see, et viilutada, praadida, tavalisi metsamaitseaineidsool, pipar, sibul, muskaat, kadakamarjad jm? peale riputada.Aga kaua praadida ja kas sellel toidul ka mingit eeltöötlust vaja(marineerida? )Mingis soustis ma neid serveerida ei sooviks, ikka praetult. Paluks nõu!

Ääsmäe jahiseltsi esimees pakkus möödunud aastal tooreid kuldi mune, olid korralikult hakitud ja soola, pipra, sibulaga maitsestatud. Saia vahel metsas viis keele alla...
Kontakti peaksid leidma harjuselts.ee lehelt

Kunagi olen saanud viiludeks lõigatud (mitte paksud) ja kergelt pannil praetud soola ning pipraga.

Sai kah need munad ära proovitud.Olid õrnalt praetud sibula,soola ja pipraga.Maitse omapärane ja huvitav aga rohkem isu nende järgi pole.

Sai kah tudengipõlves napsi kõrvale metssea munad ära proovitud. Järeltöötlus käis nagu tavalisele sisefilee puhul, aga eeltöötlus munade puhastamise näol oli hulga aeganõudvam ja põhjalikum. Nagu eelkõneleja mainis, siis ega rohkem vist ei viitsiks nendega jännata - tükk tegu, aga vähe tulemust.

Ma ise prean enamasti neerud ka ära, mõne jaoks ei kõlba need ka kusagile. Mune olen teinud u 4-5 korda, enamasti koos neerude ja südamega (maks on siseelunditest üks viletsamaid asju, praetuna). Nagu mainitud, sibul, sool, pipar, ega muud polegi vaja, koores võib natukene hautada ka (kui süda komplektis, siis see kõige enne, munad u sama küpsemisega mis neerud). Ahjaa, peaasi, et poleks jooksuaja lehka seal juures, see annab ka praetud munade juures tunda. Ikka suvise kuldi munad teemaks.

Mina sain mune proovida esimesel jaanuaril aga seda vastikut kuldi maitset neil ei olnud.Võib-olla oli see kult homo ja jooksuajast ei teadnud ta midagi.

Võimalik, et see sõltub kuldist ja nülgimisest kah. Ma enne ei osanud ka sellele mõelda, kui ühe suguheterokuldi munad pannile sattusid.

Peale jahti on koka(üks mees tegeleb tavaliselt) mitut moodi mune teind. Paniil sibuliga ja viimane kord ka rõõsa koore sisse sattusid. Tulemus üks, minekut on siis kui maks otsas ja liha pole, ning viinast on alles alla poole.
Miskit erilist need jubinad pole kui ainult saad teisele mehele rääki nää sõin kuldimune ja teind teist nägugi. kes soovib see proovib aga mulle ei miskit erilist ja see pisuke kõrvalmaitse samuti ei meeldi.

Munad on hõrk maius, millest paljud alles pärast mentori soovitust aru saavad...
Kadunud Mati Jostov, au tema mälestusele!!! oskas imeliselt neid valmistada!

Lõika kreemjad otsad ära, pese külma vega, hõõru kuivaks, hõõru kokku musta jahvatatud pipra ja soola seguga, prae malmpannil tervelt võis (väh 82% rasva) ja õli segus kuldpruuniks! Lõika viiludeks ja serveri blanseeritud sibula-küüslaugupadjal! Maitsesta soola-jahvatatud pipraga!

Ma ise ka Kaupoga pigem sama meelt. Ikka sõltub valmistamisest. Kunagi tegi hulk rahvast ka suured silmad, kui ma pisukese pummelungi käigus külmikust (mitte enda) kassile külmutatud neerud leidsin ja ära praadisin. Söödi ja kiideti ning leiti, et selle nurga alt pole kunagi neeusid vaadatud. Ja ka need, kes muidu ütlesid, et neerud suisa jälkus, sõid ja ei kurtnud. Ma ise olen söönud väga nigelalt tehtud neerusid, ei maitsenud omale ka. Kui mune hästi teha, on tegemist kordades parema palaga kui seda on kuiv ja tuim praemaks (ok, seda saab ka hästi teha tegelikult ). 4st korrast ühel olen ainult kõrvalmaitset tundunud, pärast seda ei viitsi talviste munadega jännata ja riskida, et sama kordub, isegi viimaste sigade neerud külma pannud (pole ka viitsimist kohe jännata), aga kui hästi teha saab natukene parema tulemuse kui lihtsalt kelkimismaterjali, et nää, ma olen söönud.

Kas see jutt neerude kohta, et nad talletavad endas organismusest läbikäivaid mürkaineid ei vasta tõele? Kunagi "teadjamad" väitsid, et neerud olla lausa kahjulikud, kui neid süüa. Kas aitab miskit moodi marineerimine või muu töötlemine neist vabaneda? Vanasti jah söödi kõik ära. Seast jäi alles vaid kisa ja s....a hais.

Ei saa ikka aru mis ma mõtlesin.
Vaat kui on kõrvuti need hõrgud munad ja perfekto valmistatud maks või fileetükike, lähevad munad viimases järjekorras mitte esimesena.
Aga eks igale oma.

No kui kooli anatoomiat meenutada, siis ikka vist neerud töötlesid kahjulikud ained verest välja ning pärast lased kusega neil oma teed minna...

Kuldi munade kohapealt- meil on praetud suurel panni ühes servas koos muu kraamiga (maks, süda, sisefilee) nii põdrapulli kui ka kuldi omasid. Samuti ka neeru tehtud- lõikad ühukesed seibid ja lihtsalt praed mõlemalt poolt ära- soola ja pipart peale- pits valget ja nahka kõik läind. Kuna "erilist"maitsemõnu ei ole tundnud, siis seda protseduuri iga aasta ei tehta. Kui aga kellelgi "soov" tekib, siis teda minema ei aeta ja tüha kõhu peale (ennen kui muu värk valmis saab) kärab kah. Kokkuvõttes eks ta tõesti üks poosetamise värk ole- vot mina olen söönud.

Kõigepealt võtad munad kenasti kile seest välja, jätad vaid ühe kihi mille peal kenasti näha veresooned! Seejärel kaussi, peale paar loorberit pipar, sool, tüümian võib miskit muud rohelist mis kangema vängema lõhnaga. Lased 2-3 tundi seista siis piim peale tuppervare kaussi ja külmkappi! Järgmine hommik või õhtu munad välja, loputad vees ja maitseainetega keema. Loomulikult viskad kaks kuni kolm vett minema ehk siis kupatad! Kui viimane vesi on normaalse lõhnaga viskad vaba käega maitseained sisse ja lased vaikselt keeda 45 minti no tund võib ka olla. Peale keetmist lased maha jahtuda teed võileivad ja pakud sõpradele maksa pähe!? Olen neid nii teinud ja siiani pole ei naine ega lapsed köögist keetmise ajal välja jooksnud. Täitsa normaalne vaheldus suitsuvorstile või keedulihale või siis ahjulihale!? Samamoodi olen ka riistvara ära teinud, krõmpskont nagu krõmpskont ikka, veidi ehk tugevam kui seakõrv!