Andke nüüd head nõu. Sattus mulle kätte üks sokurümp. Ma ei tea, kas põhjus on talvises aastaajas, aga lihal on küljes väga vänge puukoore lõhn ja väike katsetus ühe seljafilee tükiga pannil näitas, et maitse on veel vängem kui lõhn. Suvel ei ole nagu kunagi sellist muret olnud. Millised on head vahendid sellest kõrvalmaitsest vabanemiseks, kui üldse? Tänud ette.

Haa Haa Jahimees!!!!!!!!!!!!!!??????????????????

Liikluses hukkub neid vist ka, ja mõni süüakse ära. Talvise soku valmistamise ja maitse kohta ei oska midagi öelda, va seda, et piisavalt ketshupit ja kõik maitseb sama moodi.

Olen ma poole sõnagagi öelnud, et ma jahimees olen?

Auto alla ta jäigi - jooksis hangest üle, proovis küll libedal teepeenral pidurdada, kuid ei saanud sellega enam hakkama ja sai eesõitva rekka käru tagastangelt matsu pähe. Sisikond jäi täiesti terveks, seega ei saa ka sellest see huvitav aroom tingitud olla.

Lihal ikka laagerduda lasid või lõid kohe hambad sisse? Laagerdumine võtab ka palju kõrvalmaitseid lõhnu ära.

See ju ammu teada tarkus, et kes "metsamaitset" ei kannata, siis metsloomaliha ikka eelnevalt päevajagu õrna äädika-vesilahuses hoidma peab

Õuna mahl Teeb ilusti pehmeks kah.

Mina eelistaksin ka igal ajal äädikale õunamahla. Muideks lehmapiimas leotamine võtab ka kõrvalmaitseid vähemaks. Isegi maksa puhul.
Samas on asi täiesti loogiline, et praegusel ajal närib kits ka puude oksi ja puu koort. Ja asjaolu, et kõikidel metslooma lihadel on omapärane mekk manu- sellest ei saa üle ega ümber. Kõik on aga kokas ja sööjas kinni.
Kui liha näiteks hautad, siis kaalikas ja naeris on kah juurikad, millised kõrvaldavad isegi lamba ja kitselihalt nn. "kasukamaitset".

Ja teine väga hea asi on sidruni mahl.Aga seda ei maksa panna palju,sest siis on liha küll väga pehma aga ainult sidruni maitsega.

meil kombeks vedada auto alla aetud loomad koerameestele koeratoiduks ...

Aga rongi alla jäänud?

Aastaid tagasi sai rongi alla jäänud põdrast korraliku portsu vorsti ja autu alla jäänd sigugi soolikasse aetud.

Kitsest jah põle miskit tavaliselt võtta.

Kui kits peaga autole ette jookseb, siis on päris palju võtta, teinekord kahjustusi vähem kui püssiga lastes (mitte, et ma ise ühtegi alla oleks ajanud).

ei noh, võtta on nii mõnigi kord, aga see rohkem põhimõtte küsimus, et kui pole jahisaak, siis läheb kits koertele, seda enam et neid kitselihast lugupidajaid eriti pole meie meeste seas.
P.S. Põtra oleme ka ise vorstiks teinud, nii sõiduautode kui rekkade saaki

oli see vist eelmise aasta viimane päev, kui õnnestus ilves saagi juurest minema ajada. Ilvese jälgi ajades jõudsin kitseni, kes maas rabeles ja kaelast purskas verd.