suitsuahi

Tore oleks ju ka teada, mida teised söövad ehk kui oled midagi maitsvat valmistanud, paku teistelegi.
andrus
Postitusi: 2800
Liitunud: R Veebr 27, 2004 8:45 pm

suitsuahi

Postitus Postitas andrus »

on nagu plaan hakata omale suitsuahju ehitama aga öelge mehed milline see õige liha suitsetamise ahi on :?
madis
Postitusi: 123
Liitunud: L Veebr 21, 2004 10:43 pm

Postitus Postitas madis »

kõikse parem oleks ikka suitsusaunas suitsetada
mul vanaisa suitsetas ja kuuldavasti väga hää
beliving that the bow has soul
kütt
Postitusi: 294
Liitunud: L Nov 29, 2003 10:14 am

Postitus Postitas kütt »

Jah, suitsuahjust pikalt ja laialt siin juttu polegi tehtud, küll aga kalale.ee saidil...Milline see parim lahendus on, oleneb kuidas võtta...Kui aega ja võimalusi, ikka üks ilus ja hää ahi aastateks, ilma igasugu kohendamise vajaduseta tuleb teha ja mitmeid häid nõuandeid kuulata, kui aega vähe, saab ka väga kiirest ja primitiivsest ehitusest väääga hääääd liha võtta...palju oleneb just ettevalmistustest ja kuidas suudad kogu protsessi ajal valves olla ja mängida.
Kasutaja avatar
Feen
Postitusi: 3079
Liitunud: T Veebr 03, 2004 4:58 pm

Postitus Postitas Feen »

Kõige lihtsam on teha kuumsuitsuahi. Tellistest 4nurkne torn, pealt nt laudadega kaetud. Keskel osas luuk (metallist uksega), sees 1 või 2 kihti metallresti ning üleval konksud (mõnikord hea sinki üles riputada), restid võiks ka seest vajadusel eemaldatavad olla. Ning all siis tulease. Puud peaks täislaiuses paigaldatavad olema, aga ukseks kõlbab tavaline malmist uks (krattidel meeldib neid ära rottida). Kogu asja kõrgus... hmmm... eks see maitse asi on, aga nii 1.5 m vast ok, võib ka kõrgem olla. ahjaa... tagumisel küljel oleks vaja ka õhutusluuki, mis on ka suletav. Katsun fotokaga natukene seda ahju pildistada, mida mina kasutan, ja siis siia need üles saada, tekib mingi ettekujutus. Sellist tüüpi ahi on küll seline kiirsuitsuahi, selline paras BBQ grill. Aga tulemus on alati hea olnud. Kui maal elaksin ja kusagile hea kaldpind oleks, siis teeks veel siibriga eraldatava toruga ühendatud külmsuitsuahju taha. Kui hea see saaks, seda ei tea. Pole sellist veel teinud.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
kütt
Postitusi: 294
Liitunud: L Nov 29, 2003 10:14 am

Postitus Postitas kütt »

FEENI pakutud variandile lisaks: ahi kõrge ütleme 2 m ja küljed ütleme 1 m, selline torn siis... ees 2 suurt paksemast plekist ust, algavad maapinnast nii umbes põlvekõrgusest, edasi, uksed on sellised et avanevad kolmes jaos, st. 50 cm kõrged luugid all 2 tk., ja ülejäänud 2 osa e. suuremat siis avanevad peaaegu kuni täies pikkuses üles välja...krt, keeruline seletada...Need 4 ust ehk 2 suuremat ja 2 väiksemat luuki käivad lahti koos kui avada suuremaid. 1 väiksem parempoolne alumine luuk aga avaneb teistest sõltumata ja see on hea selleks kui tahad anda altpoolt õhku ja reguleerida nii kuumust, tuld kui suitsu...
Sees siis on restid mitu kõrgust ja sellest kõrgusest kus on alumise luugi alaserv umbes, on rest paksust metallist ja sellel maakivid...nagu keris...siis tuli ei käi otse valmistatavale peale vaid kivide all on tuli...kolle, maapinnast siis kivideni u. põlvekõrguseni...

Ja alati tulemus ülihäää (b) läeb palju!!!
andrus
Postitusi: 2800
Liitunud: R Veebr 27, 2004 8:45 pm

Postitus Postitas andrus »

aga oskab keegi äkki mõnda head raamatut soovitada suitsuahjude tegemisest või muud säärast
andrus
Postitusi: 2800
Liitunud: R Veebr 27, 2004 8:45 pm

Postitus Postitas andrus »

isand feen:loodan et saad oma pildid varsti ülesse.Talv tulekul,siis on vähemalt kust malli võtta.Sai nagu kah kopraonu tõsisemalt käsile võetud et prooviks ära kuda on suitsu kobras teie pakutud retseptide järgi.Loodan et maitsev,sest pole kunagi varem kopraga kokku puutunud.
aivar00
Postitusi: 3263
Liitunud: K Juun 16, 2004 2:09 pm

Postitus Postitas aivar00 »

Pildist üksi võibolla vähe kasu, oleks tore, kui keegi lisaks ka joonise või vähemalt mõõdud. Endal ka plaanis kevadel hakata ahju ehitama ning mõte on mõlkunud just kerisega maakivist ahju kasuks kalduma.
Muidugi ka sellest võiks kirjutada kuidas ahi töötab. Paluks pikemalt kui ainult hästi või halvasti.
ikka lõbusalt
Maanus
Postitusi: 65
Liitunud: N Mär 11, 2004 11:16 am

Postitus Postitas Maanus »

Sutitsuahi tehke ikka kahekorpuseline.Nii,et sutsutusruum ei oma tulekoldega otset ühendust.Siis saad kütta millega tahad ja suitsu tekitad
lepa saepuru või väiksemate klotsidega.
Kui suitsutusruumi sein on paraja paksusega (3-4 mm) on pidevalt ühtlane temperatuur ja võtab suuremad tükid paremini läbi.
Tegin aastaid tagasi tavalise ahju,kerisega ja puha,kuid reeglina oli liha päevase suitsetamise järel väljast juba must ja kõrbenud,kuid seest ikka veel toores.Paremal juhul kõlbas ka süüa ,kuid ainult soojast peast.
Kasutaja avatar
Feen
Postitusi: 3079
Liitunud: T Veebr 03, 2004 4:58 pm

Postitus Postitas Feen »

See suitsuahi, millest ma rääkisin on just selline suitsuahi, millel tulekolle all, ja liha selle kohal restil. Ise eelistaks ka muud sorti suitsuahju. Põhjus just see, kogu aeg tuleb suitsuahju juures passida ja tulesäädmine ja suitsuga möll on omajagu kunst. Pealt tuleb sellises ahjus liha must, aga selle all on olnud tumepunane kiht ja selle all hallikas tuum. Tooreks pole jäänud. Kui viiludeks lõigata, siis see must (kui hästi läheb, siis tumepruun) värvus lisab asjale ilugi.
Mida siis teha sellise grill-tüüpi kuumsuitsuahjuga... esiteks, esimene sületäis puid (leppa) tüleb süteks põletada. Siis liha restile. Edasi oleks vaja lisada toorest leppa, vahtrapuud, õunapuud vms. Nii 10 cm läbimõõduga punt korraga. Kui puudel on leged, siis katta tulease pealt lehtedga, saab korralikku suitsu (ja pole juhtunud, et liha maitset rikuks). Mõngi aja pärast lähevad lisatud puud põlema (kuumust peab selleks piisavalt olema). Kui vaja, siis tuleb lisada paar pooltoorest (kuiv kõlbab ka) lepahalgu, et sütt juurde saada, ja siis seda söetootmist ühes servas hoida, ja selle peal mitte liha hoida... muidu liha tõesti söestub pealt, seest aga toores. Ja kogu suitsetamise vältel hoida kuuma, mingi sekks katsuda võimalikult palju suitsu saada. Paras sossutamine, kusagil 2-3 tundi, tükeldatud kopraliha kohta. Pärast seda jätta veel tunniks süte kohale küpsema, aga siis ei tohi kuumust enam väga palju olla. (ja nt esikäpa tükid tuleb enne välja võtta). Nagu ma juba kusagil mainisin, siis ei tea kaua selline liha säilib, aga kindel on see, et tüüpilise suitsuliha (eriti veel külmsuitsu) säilivust ei saavuta. Aga maitse on võrratu, nagu suitsulihal ikka, ja lõhn ka. Ja endal ka korralik lihasuitsetamise lõhn juures :) Nii, et jamamist palju. ise ehitaksin selle ahju taha laudadest kõrge kasti, kus sees restid ning telliseosast tuleks sinna suitsutoru.
PS. täna pildistama, aga pildid panen vist homme kuhugile üles.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
rajaleidja
Postitusi: 2633
Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm

Postitus Postitas rajaleidja »

Kodus on lihtne ja hea suitsuahi. suitsutus ruumiks tellistest laotud nelinurkne torn. ühel küljel uks, üleval siibriga korsten. aga tuli ei ole otse all, vaid puude kolle asub eemal. koldeks on nagu madal koridor, mis on ühenduses suitsutusruumiga. suitsutusruumi põhja on laotud kaks kihti aukudega teiiseid. sellisel juhul ei pääse leek ja lenduv tahm liha kallale ja kuumuse jaotuvus on ühtlasem
aivar00
Postitusi: 3263
Liitunud: K Juun 16, 2004 2:09 pm

Postitus Postitas aivar00 »

Miskit hakkab asjast kooruma, kuid küsimusi jälle rohkem.
Eraldi küttekoldega ahju kohta. Kui on õues 10 kraadi külma ja tuuline ilm, mis siis seda suitsuruumi soojas hoiab. Kas see suts lepasaepuru? Naabril on selline plekist elukas vene ajal ostetud. Suvel pidi hea olema, talvel ja isegi hilissügisel tuulise ilmaga aga pidi jänni jääma.
Järgmine küsimus kohe kerisega ahju kohta.
Minu arusaamise järgi toores puu pigitab ja tahmab. Kas mitte see ei ole selle liha mustaks minemise viga. Niipalju kui olen vorstimeistritelt suutnud välja pinnida, siis need siirud-viirud lihas pidid olema algse liiga suure kuumuse viga. Pidi võtma kooruka peale ja siis liha sees roiskub mitte ei suitse. Aga see minu kuuldud jutt. Endal ikkagi kaldub arvamus selle kerisega ahju kasuks, ainult ahju kütmine on tõesti aega nõudev. Kui aga aega napib tuleb lihtsalt poest osta.
Võibolla oskab keegi kommenteerida.
ikka lõbusalt
Kasutaja avatar
Kolevoll
Postitusi: 249
Liitunud: E Apr 05, 2004 2:16 pm

Postitus Postitas Kolevoll »

Soovitan kerisega ahju, sest see hoiab ära kuuma leegi sattumise suitsukambrisse ning väldib temperatuuri järske muutusi suitsutamisel.
Hindan heaks sellist konstruktsiooni, kus kolde osa võib olla ehitajale sobivast materjalist ning suitsukamber on puidust (võiks olla selline, mida saab ahju hooldamiseks ka maha tõsta). Puidust kambriga ahju saab kasutada ka jaheda ilma korral.

Suitsutamiseks kõlbab ükskõik milline vaiguvaba puit. Ise kasutan peamiselt leppa, kaske ning õunapuud. Tahmast hoidumiseks olen põletusmaterjalilt eemaldanud koore. Ei kiida heaks märgade puude või hoopis puulehtede kasutamist, sest need tekitavad ülearust tahma ja niiskust.

Suitsutatava materjali hea lõpptulemuse tarbeks tuleb ahju töörežiime põhjalikult tunda. Vorsti valmistamine nõuab ühtlast, väga madalat temperatuuri, mida mõne ahju puhul on võimatu tagada, kana suitsutamiseks on vaja aga kõrget temperatuuri, mis nõuab ühtlase intensiivsusega leegiga põlemist. Vältida tuleb kõrget kuumust suitsutamise alguses, muidu tekib pealt kõrbenud kuid seest toores (läbi suitsutamata) toode. Oluline on ahju kasutamisel suitsutuskambrisse siseneva kuuma suitsu hajutamine selliselt, et kambri erinevates servades oleks temperatuur enam-vähem ühesugune (ei tohi tekkida olukorda, kus ühes servas kõrvetab, teises servas aga külmetab).

Kui ahi juba ükskord valmis, siis kasutamise käigus tekivad ka kogemused ning kindlasti tuleb värsket ahju pisut kõpitseda – kerist kohendada, suitsu hajutamist parandada, rasvapanne kasutada jne.
Aga erinevate meistrite arvamused ja maitsed varieeruvad (mõni kuivatab ülikuumas ahjus kilost latikat tunnike ja on rahul) ning kindlasti tuleb siia veel hulk õpetussõnu.
aivar00
Postitusi: 3263
Liitunud: K Juun 16, 2004 2:09 pm

Postitus Postitas aivar00 »

Jälle veidi targem. Selle rasvapanniga ongi see probleem, et kui paned panni alla, siis suits läheb panni äärtest mööda. Pann võtab ka kerisest õhkuvat kuuma kinni. Seega peaks suitsutemperatuur olema panni äärtes kõrgem, kui keskel s.o. panni kohal. Samas ilma pannita tilgub jällegi rasv kerisele ja hakkab seal kärsama, halvimal juhul põlema. Seetõttu ühel manalamehel olevat vanal ajal puidust kastiga ahi põlenud maha koos vorstidega. Ise mõtlesin laduda punasest kivist suitsukast ja väljapoole maakivist välisvooder. Alguses kõvem tuli alla, et kivid kõik soojaks ja alles siis liha sisse.
Tuttav rääkis, et Räpina kandis kalamehed pidid kala suitsetamisel kasutama vesiheina ja raudnõgeseid. Pidavat andma kalale hea meki ja ilusa värvi. Omal seda rämpsu nii aias, kui aia taga(kivi eide kapsaaeda). See puukoore jutt vist päris õige, et tahmab. Kasel igatahes küll.
Samas olen veel kuulnud, et mingil suitsetamise hetkel aurutatakse liha ja siis jälle suitsetatakse edasi. Aurutamine pidi pehmemaks võtma. See kõik on aga jutt olnud. Keegi konkreetselt ei ole osanud midagi öelda. Ei temperatuure ega ka aurutamise aega jne. Võibolla leidub mõni targem või vähemalt katsetanud kolleeg, kes raatsib kogemusi jagada.
ikka lõbusalt
Kasutaja avatar
Feen
Postitusi: 3079
Liitunud: T Veebr 03, 2004 4:58 pm

Postitus Postitas Feen »

Siin on paar korda juba päris tabavalt öeldud, et ahju tuleb tunda ning teada, mida sellest teha saab ja kuidas seda teha. See komku, mille pildid ma pilt.ee-sse panen (nad saadetakse mulle ühest teisest arvutist... ja saatjal on jube laiskus nende saatmise teemal), kõlbab ainult BBQ tüüpi suitsetamiseks. Toores puit ja lehed on seal ahjus vajalikud, sest kuumus on suur ja niiskust on hädasti vaja. Ma alguses kartisn ka, et jääb kibe maitse, aga ei jäänud. Kui asja juures hingega olla, siis oli tulemus suurepärane. Võimalik ka, et kogu see niiskus läks kuumuse kompeseerimiseks. See roiskumise teema kihtide tekkimise selgitamiseks tuleneb arvatavasti sellest, et tihti juhtub nii, et kas pole aega või viitsimist kohe suitsedada ja liha jõuab sellise soolaverevee maitse juurde võtta... et siis bakteriaalne teema. Aga sellise kuumuse käes ei saa seda roiskumiseks nimetada. Kuigi, kui on sellise klassikalise kaua säiliva suitsuliha järgi vajadus, siis antud meetod ei kõlba üldse. Aga maitse ja välimus on igati head.
Põhimõtteliselt soovitaks ise ka teha sellise nagu kolevoll kirjeldas (mina endale teeks just sellise). Saad lisaks kiirsuituliha ja -kalale ka vorstitegu lubada ning samuti annab sellise ahju suitsu sättida nii külmsuitsu tasemele kui ka suumsuitsu tasemele. Kui veel Urvastes elasin, siis aasta ennekolimist sai just selline ahi tehtud, üsna lihtne oli teha, ja tulemusega olin rahul (vahe ainult see, et osaliselt oli ahi kaldanõlvakusse kaevatud, tulekolde osa oli tellistest, suitsutori oli tellistest (üleval oli topelt laudis... aga see vähendab ajale vastupidavust) ja maa seest tõusis laudadest torn, kus 2 kihti reste (teisaldatavad). Pealt laudadest kaanega suletav. Kui ahju kinni lükkasid, siis läks kuumust ja suitsu üsna parajalt üles.
Kevadel teen ühe tuttava juures ühe ahju veel (vähemalt plaanis on). Eks ma selleks siit mõningat kõrvataha pannud... kalastaja.ee-s on ka see teema üleval, seal ka päris häid nõkse. Uurige.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Vasta