Näe mis armas trükiviga on sisse lipsanud. Tasub ikka vahest trükkimise ajal aju ka kasutada, siis äkki ei juhtu seda, et koma kolm kohta jalutama läheb
Enda varasema postituse ühikutest räägin mõistagi.

Kas ei ole nii, et kui paned konservid algul külma vette ja hakkad korraga seda kupatust kuumutama ja vesi saavutab temperatuuri 120C, siis on see temp ka konservikarbi keskel olemas? Liha ja vesi peaks suht sama soojusjuhtivusega olema. Kas pumpad eelnevalt rõhu sisse ka või tekib rõhk ainult kuumutamise tulemusena?[/quote]

Vee soojusülekanne on küll parem, aga tervet autoklaavi täit vett keeta on liigne luksus. Seepärast pannakse natuke vett ja näiteks puupulgad karpide alla nii, et karbid veest väljas oleks. Kuumutamine käib auruga. Karbi keskel temperatuur tõuseb mingi hilinemisega. Sõltub karbi suurusest, kas karbid laotatakse üksteise peale või kärjena. Samuti mängib oma osa liha soojusjuhtivus. Rõhk tekkib kuumutamise tulemusena. Ja enne autoklaavi avamist peab rõhk nulli langema, muidu karbid lööb paiste. Soovitav autoklaav jätta ööseks jahedasse kohta ja hommikul avada.

Auruga mässates peab autoklaavi hingeelu väga hästi tundma. Laenasin ka kunagi elektrilise autoklaavi ja sama moodi käis juurde õpetus auruga tegemisest. Ladusin purgid sisse, vett ka ja käima ta läks. Temperatuur läks väga kiirelt ülesse ja ei tahtnud väga hulluks seda lasta (mingi +116 juures jätsin järgi), vool tagant ära ja väga kiirelt kukkus temp alla ka. Pealtnäha oli asi ilus, aga sisu oli täitsa toores.

Veneajal jõuluks kodusiga tappes otsustasin pool panna külma ja teine pool konservi. Laenatud autoklaavile anti kaasa ka õpetus- kaks atm. ja kaks tundi. Tulemusena poole sea jagu kõrvetatud konserve, millega polnud midagi peale hakkata. See pani tudeerima lihatööstuse tehnoloogiat.

Soovisite ulukist konservi teha, siin üks hea õpetus: vaata videot.

Olge siinsete soovitustega väga ettevaatlikud!

Steriliseerimine - toiduainet kuumutatakse 30 minutit kuni 2 tundi temperatuuril 105...140°C, rõhul 1,0...1,5 atü õhukindlalt suletud katlas - autoklaavis. Sellist meetodit kasutatakse laialdaselt konservide valmistamisel. Steriliseeritud toiduaine on mikroobivaba. Sellise konserveeritud toiduaine toiteväärtus on alati madalam võrreldes värskete toiduainetega- hävivad ensüümid ja vitamiinid, muutub toidu maitse, väheneb valgurikka toidu bioväärtus. Sterriliseeritud toiduained säilivad hermeetilises taaras aastaid.

Allikas: naised saunas rääkisid - NOT vaid teadus!

Botulismi kohta lugege siit.

tere

läbi lugenud siinsed kommentaarid jääb siiski mõni asi arusaamatuks ja küsiks veelkord?

autoklaavis konservi valmistamine järgmiselt;
vett põhjale niipalju et purgid karbid vette ei ulatu ja siis rõhk 2 atm sisse lüüa.
kuumutada 120 kraadini ja hoida seda temeratuuri 20-30 min. seejärel tuli kinni ja jahtuma kuni temeratuur alla 50 kraadi.(aega kulub selleks kuni 24h kui autoklaav kinni katta tekiga vms).
seejärel rõhk maha lasta ja konservid valmis. jutt käib nii klaaspurgist kui plekkkarbist.

varjant 2 ilma kraadiklaasita:kõik sama ja oodata kuni rõhk tõuseb 4 atm ja siis 2h tuld reguleerides hoida sellel rõhul. seejärel tuli kinni ja samuti 24h jahtuma.

olen ma asjast õieti aru saanud?

tänud teile kes viitsivad vastata ja nõu anda.

Mina kasutan variant 2, ainult rõhku hoian 4- 4,2 ati jures, mitte rohkem.

Oskab kleegi öelda Tallinnas või selle ümbruses tegijat, kes teeb ise head konservi jne.

Saku oma täitsa hää.

Läti ka ju Tallinna lähiümbrus .Viimane Heinon Tukku OY seal teha lastud konservi ei tulnud ka välja sülitada.

Tervitus tarkade klubile!

Tehnoloogia teooria osa vajaks vähe täpsustamist:

1. Valan autoklaavi vett, no ütleme 3 liitrit.
2. Lapin karbid sisse(nii, et karbid oleks veest väljas). See osa esialgu teoreetiline, teeme kuiva trenni
3. Kirjutan üles algtemperatuuri: 15 kraadi C ehk 273+15=288 kraadi Kelvini skaalal(autoklaavil termomeetrit ei ole, kasutan digitaalse IN/OUT termomeetri juhtme otsas olevat OUT andurit).
4. Sulgen autoklaavi kaane.
5. Kirjutan üles algrõhu: 0 (nii näitab autoklaavi manomeeter ja kompressori vooliku otsas olev rehvipumpamise manomeeter autoklaavi rõhutõste ventiiliga ühendamisel)
6. Pumpan kompressoriga autoklaavi õhku, kuni manomeetri osuti tõuseb kaheni.
7. Süütan autoklaavi all oleva gaasipõleti ja kuumutan nii kaua, kuni manomeetri osuti tõuseb neljani.

Kui kuumutamise alguse oli rõhk 2 bar´i, siis nüüd on 4bar´i, ehk tõusnud 100%.

Temperatuur oli kuumutamise alguses 288K, kas nüüd on 576K?(konverteri andmetel 302,85 kraadi C)?

Endal on tunne, et arvutuskäik on kuidagi aanusesse sattunud, ei suuda välja mõelda kuidas. Aidake!

Teoorias olen nõrk, oma autoklaavil on küll kraadiklaasi auk olemas, aga pole seda eales kasutanud. Siiski olen üsna veendunud, et rõhu tõstmine 2 korda ei tähenda ka temperatuuri tõusu 2x vms. Praktikas peaks kahelt atilt neljani tõstmise korral kraadipulk näitama ca 110-120 kraadi Celsiust.

http://users.kmg.tartu.ee/~aare/gaasid/gaassead.html

Alumine pilt.
Äkki kellegil on tuttav füüsik, võiks lihtinimesele mõistetavas keeles ära seletada.

EDIT: Honkomees, ega pole ati-d ja psi-d äkki segamini läinud? Ja mõned komakohad?

Nii, klaavile on paigaldatud manomeeter ja termomeeter mõlemad. Olen teinud mõned laarid skeemiga 1 bar vastusurvet ja siis kuumutamine 3,6 barini ja seda hoidnud 45 min. Kahe erineva termomeetriga saadud temperatuurid 105-108 Celsiuse skaalal. Olen teinud keeratava kaanega 330 ml klaaspurkidesse. Muu kõik vägev, aga kaaned ei taha väga tihedalt peale jääda - tihend vajub mõlemale poole purgikaela laiali ja klaas praktiliselt vastu plekki. Viimase laari jaoks võtsin KPG-st spets steriliseerimise kaani - tolku mitte essugi. Tõsi - tootja lubab kuni 120 kraadi ja kuni 2,2 bari.

On häid ettepanekuid?