Nu kui loomad pasta on ära lakkunud siis ei ole ju raha tuulde läinud.

Vaatan, et positiivsed kommentaarid. Homme käin poes ära

Praegu nagu pole enam õiget mõtet selle pasta jaoks.Loomad peaks juba metsast vajaliku kätte saama aga kellel pooleli selel muidugi.Mina arvan, et enne jahti nagu ei viigi välja, me teeme vist ikka liisasöötmist ja rohkem talve aitame kergemini üle elada loomadel.A iga mees teab ise mis ajal söödab.

Nonäed Jorr sul jälle õigus, hea kui vanad kalad oma tarkusi jagavad

Söötmine söötmiseks ,eks iga mees vastavalt oma äranägemisele ja võimalustele ,aga mineraalid (sool/ lakupasta) peaksid küll kogu aasta saadaval olema!
Kivi kotti!

Jah,räägi ja räägi,aga ikka ei võeta kuulda.Osta minu või kellegi teise käest ,vahet pole.Need lisanditega pastad,kivid ongi mõeldud aastaringseks kasutamiseks ja kõige raskem aeg ongi praegu,kes juba imetab,kes kohe varsti poegima ja imetama.Emane loom vajab mineraale praktiliselt aasta ringi ,nii tiinena,kui ka imetamise perioodil,kõik me oleme ju huvitatud tervetest ja tugevatest ulukilastest.Lisaks on osadel kividel,pastadel ka lisand isastele isenditele,keda küttides ei ole vähetähtis ka korralikult arenenud sarved ,samas aitavad need luustiku arengule kaasa üleüldiselt,ning hoiavad ka karvkatte korras.Kuna metsaalad on üldiselt kõige mineraalidevaesemad ,siis olekski kena sellega arvestada.

Jah jorr mina ka aru ei saa, et mis mineraale need loomad sealt kuivanud kulust kätte saavad. Praegult see kõige hullem aeg hakkab otsa saama, sest maa juba 0,5 meetri sügavuselt enamjaolt sula, kuid lisasööt minu aru saama järgi varakevadeti kõige vajalikum. Pealegi minu tähelepaneku järgi kõige intensiivsem soolaku kasutamine toimubki kevadel ja sügisel. Südasuvel harva ja südatalvel kõva külmaga praktiliselt mitte. Kui lakupastat-kivi ei raatsi-taha osta, siis pane tavalist jämesoola, milline on kordi odavam. Panemata aga ära mingil juhul jäta.

Soolakivid mul kogu aeg väljas, kui otsa saab viin uue.Aga tarvitavad loomad seda soola ikka nii sügisel kui talvel, vähemalt meie söödal.Pasta suht uus lugu aga tarvitajad on loomad küll.Mina aga kade inimene ja hoian pasta jahi jaoks, sest pastal lõhn tugevam ja loom leiab kergemini.Millegipärast polnud vene ajal mingit soolakivi ega pastat ja metsloom tugev ning terve oli.Ei eita mineraalide vajadust metslooma toidus aga ega kõike vajaminevat pea ise metsa tassima, loom ju metsloom ja peab ise toidu pärast muret tundma ja liikuma, et saldust hoida(umbes nagu kodukootud missid).Tundubki juba, et see söötmine veidi liiale läinud,koormate viisi viime metsa igasugu hõrgutisi.Aina otsime loomadele meelepärasemaid suupisteid, mõni ime siis et metsloomade arvukus kõrge.Oli vist saksas, kus metsloomade söötmine lausa keelati.Minu arust, me viime ikka loomadele lisasööta metsa, et nad talve lihtsamini üle elaks aga mitte ei toida aasta ringi nagu praegu kombeks on.Siin jutus teravai nurki küll, ootan lihvijaid.

Ma ei mõista seda lõputut Euroliidu tehtu-seatu kõrvutamise ja eeskujuks võtmise tahet!
Hakkavad koordinaadid Vahemerest ja vaat et Valge mereni välja. Saksamaal ärgu andku tõesti midagi, söögu oma kartulikrõpsusid loomaaia väravas!
Meie kliima (ja eriti tänavuse talve olud) on isegi Leedukate omast erinev, on ja jääb, ja ärge seda loomade ülesöötmist kartke (väljaarvatud need äranarritud sinikaelad ).
Siinse ilmastiku iga kolme -nelja miinuskraadi lisandumine pikemaks ajaks võtab looma võhmale. Ei saa siga kärssa maha ega kits paksema lumega küljealust lagedaks. Ainult kohaliku talupojavere ja- mõistusega jäärapäisus on eksistentsi normaliseerinud.
Pole veel ükski uluk rasvtõppe siinmail surnud ja pole liigse soola mekk on vaid kiiruga tehtud preservil
Jõudu aastaringsete soolakute loomisel.
(Jorr pani sügisel küll tähele, et kitsd-sokud pole nii rasvased enne olnud - tulemus oligi kohe pikk ja vinge talv, siiamaani maa sulamatta)

Aga Jorri jutul on iva sees. Mõnel pool pole kaugeltki tegu lisatoitmisega vaid põhitoitmisega. Sealt hädad algavadki. Loom ei saa vajalikke mineraalaineid kätte oma põhitoidust. Kliima pole päris see kuhu ta loodud nagu oleks (metssiga näiteks) ja kunstlikult püsivadki püsti, st. elavad siinse talve üle. Kuna aga inimene selle jama kokku on keeranud on minu meelst kaks lahendust, kas jätkata selliselt edasi, teadmata kuhu see jama lõpuks omadega edasi viib (toita, lasta nagu limiit ette näeb, ja anda siis ka puuduvad mineraalid) või lasta lihtsalt need mittesobivad julmalt ära (aga see viimane tundub utoopiline kuna inimene on oma loomult ahne).

Sigadel on selline pekikiht peal nagu kodu sigadel kuid kui ei sööda ,siis sead lihtsalt kolivad naabrite juurde. Selline on elu!!

Koli need sead selle söötmise pärast kuhugi.Meil just sellel talvel hea näide olemas.Feen, kes meie naaberseldsis, vedas neile igasugu hõrgutisi metsa aga sead neile pidama ei jäänud vaid magasid päeval meie maal.Öösi tegid ringi nende söötadele peale ja tulid tulema.
Selleks, et loom pidama jääks on ikka muid tegureid ka tarvis kui ainult söötmine.

Ma seda meelt,et lisasöötma peab,aga uluk peab ka ise suutma toime tulla.Põlvkonniti edasi ja lõpuks ei oskagi siga enam toitu otsida,pole keegi ette näidanud,kuidas see käib,tõngub küll,aga millistes kohtades on talvel toitumiskohad,kus suupärast leida,millise ilmaga milliseid toitumisradu käia jne.,see jääb vanaloomadel noortele õpetamata,sabad selga ja hunniku manu,see on kõigil selge. Kribinal krabinal kõht täis ja elatustase missugune.Aa kui ühel heal päeval enam seda hunnikut ei ole ja ei tulegi,seisavad siis karmi tõelisusega vastamisi,kuidas edasi elada,kui keegi pole õpetanud,kuidas talvel hakkama saada.Mina ei poolda seda tonnide viisi söötmist,aga rasketel aegadel lisasöötmist küll,"võileib" kõhtu ,lööb organismi käima ja tuju heaks.
See puht minu arvamus.

Ei mõita seda pasta kiitmist,mul juba pasta sigadele ca kuu väljas,ei ole veel keegi proovind.Kõrval söödal käivad nii et jube!

Robi 1 sa püüa mõni siga kinni ja määri pasta moka peale, küll siis sööma hakavad. Muide, siin keegi rääkis, et neil sead tammetõrusid eriti ei söögi.Ehk maitse asi nagu inimesedki mõni ei võta koporalihagi suu sisse.