Kuidas on lisasöötmine korraldatud teie ühistus? Kas ülesanded on juhatuse poolt KÕIGI vahel jagatud või on see ikka vabatahtlikuse põhimõttel toimiv tegevus? Meil on kindel 4-5-ne seltskond, kes hoolitseb et söödaplatsid oleks söödaga varustatud (ise jälgin, et kahes kohas oleks kõik olemas), ülejäänutel mingeid kohustusi ei ole (ka mitte rahalisi).

kellel söödakohta ei ole, see sealuba ei saa. Lihtne ja loogiline- mis sa vaene mees selle loaga ikka teed, kui kusagilt sul siga lasta ei ole.

Meil nii,et ikka kindlad mehed kes söödaga tegelevad +juhatuse liikmed ja päälik veavad söödad laiali.Kuid keegi pole ka keelanud ise söödakoht teha ja pukk ehitada.Tänavu lausa nõutakse pukkide olemasolu ja lubati tulla kondrollima, kas onnikesi puuotsas vastaval hulgal olemas.Meil Väikejorriga paar söödakohta endal tehtud ja sead käivad hoolega.Load on kõik ühiskasutusel ja kui varitsust teeme siis iga mees vaatab ise,kuhu laskekoha leiab ehk kasutab teisemehe nõusolekul tema pukki.Mõnel mehel lausa kahekohaline keset viljapõldu põõsas seljad vastamisi.Ühel söödakohal isegi kolm pukki püsti.Kui jahti teeme, anname teada kes kus varitseb,et segama ei hakka teist.

Ma küll ei saa aru miks 4-5 meest, olgu nad siis juhatusest v muidu mehed,peaksid kõigi meeste eest töö ära tegema -kui nad just palgalised ei ole.
Loogiline ikka ,et kes söödab see ka laseb .Ostetakse kuskilt ühisjahis tekkinud raha eest vilja ja seda on kõigil võimalus oma söödakohale viia,vähemalt meil on see nii
Kivi kotti!

Meil on nii ,et söödab see kellel on võimalust, sõbraliku leppe alusel. Kuna tegutsen suures põllumajandusettevõttes, siis on teinekord vilja ja söödajääke palju käes ja masinadki, siis saab paari tunniga 5-6koormat mööda jahimaid laiali saata, sai jagatud enne kevadet veel ühele oma maakonna jahimeestele, kun muljutud vili hakkas käest ära minema, mis tast endale hoida ja hiljem sõnnikusse vedada, ika ühise eesmärgi nimel.

Meil on selle viljaga nii,et viljakasvataja ka jahimees ja puhastamata vili meil peaaegu ilma käes, oleks aint väljaviijaid.Siis need juhatuse liikmed ise põhilised seakütid ja päälik ka ise huvitatud,et jahti saaks teha.Tükime ehk ülegi söötma sest vilja saame ka muialt odavalt kätte on lihtsalt mõnel kohalikul firmal ülejääke ning lausa tonnides lugu aint maisi ostis mõni mees ise ja seltsi raha ka läks veidi, päälik tõi kalakombinaadist isegi koorma külmutatud kalabriketti metsa.Pole meil ka päris viile, kes midagi teha ei taha ja aint jahti peab.Mõni on küll veidi vana juba et kõike teha aga omad poisid kõik.Tänavu muide söötsime vist midagi peale 30t vilja ära.

Meitel asi suht samuti organiseeritud/organiseerimata! Oma vanamehe ja vanonuga on samuti vilja all paarkümmend hektarit, nii et nö "oma" söödakohad saab varustatud! Ja ka ühist vilja jahimajas niipalju on et iga mees saab söödakohta üleval pidada! Hernest-maisi vaatab küll iga mees säält kus saab ja kui naabrumees tuleb ämbritäit küsima, siis ega keegi seda pahaks pane
Jahimaad suht väikesed, nii et umbes 5 arvestatavat söödaplatsi üldse kokku on! Iseasi kui paljudel meestel on viitsimist+võimalusi pidevalt söödaplatse üle vaadata, kuid tühjalt ei seisa ükski! Kui notsutel kõht tühi, siis nälga ikka ei jää!
Ohjaledamatut üle söötmist küll ei ole, kuid aegajalt keegi "kompunnib" ikka kuskilt paar koormat ivake hukka läinud vilja ja siis seda ei hoiustata kuskil, vaid ikka kohe maha ... kuigi mina sellist asja ei poolda, kuna kogemus näidanud, et see vili läheb ikkagi vähemalt 70% kompostiks ja mitte toiduks!
Üks kohalik pensionär tegutseb väga usinasti kitsede söötmisega talvel, mis samuti väga väga tänuväärt tegevus... tal ise miskid mördid kokku segatud jahust ja viljast ja soolast jne jne! Suusad alla, seljakott jälle sööta täis ja metsa... müts maha!!!
On ka selliseid, kes kiruvad, et loomi vähe ja tühi trampimine ja bla bla... kui tegeleda ei viitsi ära jorise!

Kui te aastas 30 tonni vilja aastas ette viite,kas te ei arva et te sead ära hellitate.Mina arvan et loom peab ikka põhitoidu ise metsast kätte saama.Meie viime umbes koti nädalas(suvel vähem)puki alla.Meil on 4 pukki,toidavad kõik kel viitsimist on.

Ega selles 30 tonnis ju midagi nii utoopilist ka ei ole.
Lihtne arvutus: Ütleme, et korralik viljakott kaalub no 40kg ikka. Sellisel juhul saad 30 tonnist 750 kotti. Oletame, et aasta keskmine kogus on 1 kott nädalas söödakoha jaoks. Aastas on 52 nädalat. Kalkulaator appi ja 750/52=14,423076923
Seega oleks vaja sellise koguse ja söötmise korral 14 korralikku söötmiskohta ja ühte poolikut
Aga kui karjad on suuremad, talved külmad ja viid korraga rohkem kui kotitäie, siis piisab vähematestki söödaplatsidest.

Aga täpselt ütlesid, meil söödakohti küll aint peale kümne aga vaata et viljast vähe pole ja ega rohkem kui kord nädalas viigi.Vili kõik tünnides ja reguleerida saab väljavoolu toru jämedusega.Suvel ei sööda, alles sügisepoole kui vaja valiklaskmist teha ja viljad võetud.