Ei osanud valida teemat, mille alla seda postidada seega panin siia. Küsimuse selline, et kas on keegi viinud linnase sõklaid (sinna hulka kuulub kõik, mis linnase puhastamisest järgi jääb) talveks loomadele toiduks? Endal taoline kogemus puudub ja pole aimugi, et kas loomadele see pealegi üldse läheb
Andke nõu, kas tasub hakata üldsegi seda metsa tassima?

Sa mõtled ikka linnase jalgu siis ma arvan . Need päris toitev kraam koduloomad tahavad küll hirmsasti neid . Aga koduloomadel suurtes kogustes tekitasid nad seede häireid , aga ma arvan et igakord natuke viljale neid lisada on päris hea mõte . Linnase jalad ju hästi tugeva ja magusa lõhnaga, kitsed sead meelitab ligi küll . Kindlasti meeldib selline sööt loomadele .

Vii julgesti,sead söövad kõike mis inimesest järgi jääb.Mõni viib ka banaane ja kaerahelbeid,riisi ja tatart, aint apelsiine paganad ei taha,mul seisid pool aastat söömata.(oli Jõulust järgi jäänud ja laiguliseks läinud)Meil keegi viis heeringat õlis ja teine mees imestas,et nii kallist kraami tood seale,mina ei jõua poest sellist omale toidukski osta.(heeringas oli muide sooja käes lehkama läinud).Mina tarin linnast kõik toidujäätmed metsa ja kui temal süüa palju,siis sügisel kartulikoored eriti ei lähe aga talvel pistab kõik kinni.

no ma ei tea, kuidas neid täpselt kutsutakse (olgu nad siis jalad või varbad ) aga eks ma proovi siis ära. eks näis kuidas need sigade seedimisele mõjub (seda on mõne aja pärast näha - kui muud positiivset sel ei ole siis vähemalt on hea jälgi ajada )

Vaat metsaelukas teab mida ja palju süüa, et pärast kõtu ei valutaks. Lehm ja kodune pekisiga need lollid sööks oma lolli aruga nii, et silme eest mustaks läheb.

No metssead nüüd ühte asja korraga palju küll ei söö.Kui oled pukis vaadanud siis tuleb seakari ja emise käsu peale jääb kari pidama ning emis käib ja võtab igast söödast suutäie.Nagu kontrolliks headust. Alles siis tuleb luba ülejäänt karjale kes tavaliselt teeb platsi kiiruga tühjaks kui enne ei tule emiselt mingit hoiatust.Vahel ei lasta kesikuid üldse enne söödale kui põrsad söönud aga vahel jälle on kesikud enne kohal ja põrsad ootavad.Kui suurem kari siis hästi kui üks siga kolm-neli suutäit saab.Vahel ka ilma juhita kari tuleb siis tavaliselt kesikud on ja need ka rabavad mõned suutäied ja edasi.Sellepärast soovitatakse mais pudelisse või aukudega torusse panna,et siga laskmiseks rohkem paigal püsiks ja söömisega tegeleks.Laskmiseks jääv aeg eriti läbi optika on vahel aint mõned sekundid sest loom kogu aeg liikvel.

Jorr! Su sigadel siis küll liiga tihedasti "tinaoad"üle pea vihisemas,kui teised nii perud on
Kivi kotti!

Krt neid teab,palju nad seda tina on saanud aga seda,et sead kaua paigal püsiks pole eriti märganud.Jäi endal just möödunud talvel lask tegemata sest lasin kinnastatud käega ja enne kui pauku sain teha pööras pagan pea optikast välja.Poisil oli jälle nii,et tulid metsast nina- sabas peaaegu puki alla.Emis läks sööta proovima ja põrsad püsisid ilusti reas kuni pauguni,aega umbes minut või kõige rohkem paar kulus,sest jahiertus sees siis pole aega kella vaadata.Ehk oleksid veelgi seisnud, kui pauku poleks olnud.Ja kui pauk käib siis hüppab iga siga ise kanti ning sekuntitega plats puhas.
Panin tänavu söödatünni teise kohta kahe puu vahele ja tõmbasin niiskuskindla kleeplindiga paika,et maa pukist kaugem ja kahe puu vahelt ei saa nad vilja nii kiiresti kätte.Esimene nädal ei ilmunud ühtegi siga,teine nädal juba mõni käis ja nüüd ainult täida tünni.Esialgu panin ka maitsvamaid asju nagu mais,tõrud, nisu ja hernes segamini aga praegu läheb ka odra-viljapuhastusjäätme-maisi-tõru segu väga hästi peale.

Siga on "peru" siis kui teda pidevalt häiritakse ja tunneb mingit kahtlast lõhna. Tavaliselt on lakmiseks aega küll. Sebivad ikka ringi põrsad mängides. See ajab ka kesikud liikuma kui mõni põrsas otsa jookseb. Kui kõht tühi ja süüa palju siis seisavad rahulikult ja söövad. Pole seda küll täheldanud, et tulevad korraks ja kohe tormavad edasi. Isegi pukis tund aega nende toimetamisi jälginud(kesikut pundis ei olnud ja ei tahtnud emist põrsastega kohe ära ajada). Lõpuks hakkas liiga külm ja siis väikse oksapraksuga sai loomad ära peletatud.

Ehk mõjub see, et mul söödaplats võrdlemisi käidava tee ligidal vana maja varemete kõrval ning varem oli söödatünn sileda laskemaal kuhu minu lõhn pukist ära levis.Möödunud aastal oli ühel õhtul poole tunniga paarkümment siga läbi käinud ja emis tuli nina püsti päris puki juurte ning põrasakari kaugemal aga sööma kauaks ei jäänud.Umbes kolm karja ja neist üks kari kesikud ning üks kesik lonkas kuid ära lasta ei jõudnud.

Äkki oled Jorr juhtunud nägema filmi "Jaht Vene moodi". Seal oli jäägril abivahend kuldi jahiks inimese lõhna peletamiseks olemas. Kui filmi näinud ei ole võin sulle "retsepti" anda

"Jaht Vene moodi"vist pole näinud, kui sa ei mõtle seda "Vene Jahi Eripära".Aga retsepti teadmine pole nagu paha küll,nii et anna tulla.

See "retsept" oli vist " Vene jahi eripära talve perioodil " osast

Täpselt nii-võta värskeid metssea fekaale- sega need purustatud männikasvudega ja määri aga peale. Vähe sellest, et metssiga sind ära ei tunne-usun et isegi eit kodus ei võta omaks enne kuim saunas ära käid

jutt on vähe laiali valgunud pealkirjast aga mis sii meil on selline tava sigadega olnud et ennem ei lase kui kõigil kõht täis, sellest saad siis aru kui nad "lollusi" hakkavad tegema, näiteks nagu heast peast hakkavad sissetallatud rada üles tuhnima. sellisel juhul saavad sead igal juhul kõhu täis .

Ps. meil sõid sead 1,5 nädalaga ära 2 tonni sõklaid