Hakkas huvitama selline, asi, et kui kaugele on teie söödakohad rajatud. seda siis kas kitsedele, sigadele jne.
Ise olen tähele pannud, et enamus söödakohti rajatakse sinna, kuhu saab lihtsalt autoga ligi. seda eriti sigade söötadega. et sõidad ligi, kallad auto pagasist vilja otse maha ja kui peaks looma maha laskma, siis pole vaja pikalt tarida. ise olen rajanud kolm söödakohta(sööta vean küll rohkematele) ja igale söödale pääseb vaid jala või traktoriga. kitse sõim on umbes 300m kaugusel teest. üks sea sööt on ka 300m kaugusel metsas. algselt sai rajatud põtradele soolak ja kuna sead hakkasid seda külastama siis otsustasin ka neile sinna sööda rajada. talvel hea tahtmise korral pääseb ka autoga ligi. aga väga suur oht on, et auto põhja alt midagi ära kaob. kolmas koht, ka sigade sööt, asub vähemalt poole kilomeetri kaugusel. külmal talvel saab ka üle jõe, siis on maad ehk ka 300m. vist ikka rohkem. aga siis on lumi nii paks, et kohale jõudes peab pool tundi puhkama. need söödad on tegelikult teadlikult rajatud teedest kaugemale, et salaküttidel ei oleks nii lihtne neid külastada. ei usu, et keegi viitsiks kesikut üksinda 300-400 meetrit lohistada. ja sealt ära viib ka vaid üks, kaks teed ja kui peaks pauku kuulma, siis reageerimiseks on aega küll.

miks ma selle teema algatasin, oli see, et pühapäeval käisime ühele neist söötadest lisa viimas. viskasime viljakotid selga ja hakkasime mööda mudast metsateed kõmpima. ja siis hakkasime mõtlema, et kui palju meie sektsioonis on mehi, kes niimoodi seljas sööta veavad. ega peale kahe noorema jahimehe rohkem me välja ei mõelnudki. üleüldse on neid, kes söötmisega tegeleda viitsib väga vähe. nooremad veavad seljas ja mõned vanemad talumehed ajavad külmal pühapäeva hommikul oma vanad traktorid käima ja põristavad nendega metsavahel. ja talvel lükkavad ka kitsedele põldudel radasid sisse, et rohi lihtsamalt kättesaadav oleks.
igatahes mina sain sellest käigust kõvasti energiat juurde ja kaks tundi möödus väga kiiresti. mina lähen ja astun mööda seda metsateed ka talvel -25 kraadiga ja poole meetri sügavuse lumega. aga siis võtan kelgu
appi

Meil (koos vanamehega) on kaks sea söödakohta. Mõlemate juures on korralik jahikantsel. Söödakohtadele pääseb autoga päris lähedale, et saaks sööta viia ja loomi välja vedada. Söödaga on nii, et tavaliselt viime korraga suurema portsu vilja vms kantsli alla tünnidesse, kust pea iga päev paneme söödaplatsi maha. Oleme katsetanud ka nn automaatsöötjat söödaküna näol, aga sinna äärde lähevad vaid põrsad, vanad loomad hoiavad eemale. Salaküttidega pole suurt probleeme olnd, vaevalt, et julgevad jahimehe puki alla laskma tulla. Arvan, et jahimehele on mugavam, kui liiklusvahendiga söödakohta juurde pääseb, seda kesikut üksi 300-400m vedada on päris karm ettevõtmine

Sigade söödaplats on endal ikka sellises kohas, kus autoga ligi saab, vesi on ligidal, kantsel on samas...

kas keegi on proovinud söödakoha ligidusse tiiki rajada,juhul kui seda enne olnud pole ja kuidas on see mõjunud

Kas mõtled seda,et söödakoha kõrvale traktorikopp maasse lüüakse?A milleks see hea on?Et loomad peale sööki hambaid pesta saaks või?

Mul söödakohast tiik 150m kaugusel aga ei leia seost sigadega
Hunter, kui oled täheldanud miskit seost sigde ja tiigig(veekoguga) siis lase aga letti...
Või tahad ühest pukist mitut kärbest? Siga, kobras, part... viskad veel mõned unnad ka kokrede tarvis ja...

Mnjah...tegelikult on sellised multifunktsionaalsed varitsuskohad Eestis paaris kohas olemas. Söödapõld, soolak, sigade söödakoht ja linnujahi veekogu kõik lähestikku ja mõistlikus laskeulatuses, varitsuskohaks kinnine kantsel pisikese rõduga. Lased seda looma või lindu kes parajasti huvitavam tundub olevat. Loa olemasolul loomulikult ja õigel jahiajal.

BM

On võimalus kasutada rasketehnikat (suure John Deere d jms) seetõttu olen sokutanud koormaid tihti raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse nt tugevalt võsastunud kohad jne, kogu aeg ühte kohta ei pane mingi 300-400 m vahe et loomad saaks rahus einestada, pukk on eemal mingi 500 m seal söödan vähem. Liigutan söötasid selleks, et kui loomad võsa maha talluvad ei saaks seal kusumatud külalised tegutseda.

Aga loomad ikka kätte leiavad need kohad?Niisama nagu poleks mõtet vilja metsa vedada.

Söödan praegu muljutud viljasilo ja õllerabaga , selle magus leiva lõhn lööb endale juba kauge maa pealt ninna, ja kuna õnneks on võimalus kasutada suuri söödakoguseid siis pole probleemi, eilne söödakogus ületas 20 tonni kuna meil oli ühes hoidlas hallitus sees siis lehmadele ei sobinud.

õlleraba? vbla rumal küsimus aga mis tuu veel on?

Sa ikka õlut jood , õlleraba on see mis õlletootmisprotsessit järgi jääb. Et võtad odra, kasvatad linnaseks, jahvatad ära lisad humalad valad vee peale, mille tulemusena saad hüva joogi mis ise ära tarbid ja jäägina tekib õlleraba, mis söödetakse edukalt loomadele, ühesõnaga win-win tehing ise rahul loomad rahul kõik rahul

Loodan et mõni õllemeister väga tigedaks ei saa minu seletuste peale ( kuradi amatöör sihuke )

Õlleraba on kaval mõte, siis sead ka kergelt vindised ja püüa või liblikavõrguga.Kui ainult jokkis peaga seatempe ei hakka tegema?

Üldiselt sigadele meeldib poris püherdada, seda eriti soojal ajal. Ka talvel pehmema ilmaga ronivad lodusse püherdama. Pärast hõõruvad ennast vastu puutüve puhtaks ja ruigavad mõnust. Seal selline komme oma kasukat puhastada. Kui tiik söödakoha lähedal, siis sigadel ju muretu elu- kõht täis ja mudavanni mõnulema Mis sa hing veel oskad tahta