meil isegi ühe sööda kõrval kraavis olid üritanud selle 30 kraadise külmaga püherdada, ei olnd suurt välja tulnd.

Minu jaoks polegi nii tähtis,et kedagi tingimata lasta saaks.Lihtsalt kui näiteks kuiv suvi või sügis on lihtsalt pull kui tiik tõmbaks loomi ligi ja koguaeg on kedagi vaadata.Seepärast mõtlesingi küsta kui kellelgi on,kuidas toimib-----

Pull küll aga kuiv on siis ka sinu tiik!

Tiik olemas 150m kaugusel! Parti vahest liigub, kuid kuna ojasid on mets täis, siis ega miskit ulukimagnetit sellest ei kujune!

Minu nägemist järgi sead tiigist eriti lugu küll ei pea.Neile meeldib püherdamine savistes loikudes mitte suurema veega tiikides.Meil üks söödakoht lausa kraavipervel ja sead kasutavad kraavi söödale tulekuks,siis kui vett vähe on.Suurema veega lähevad aint kraavist risti läbi. Sa ehk neid Aafrika filme vaadanud, kus tüügassead vett tahavad, meil teised sead ja kliima ka erinev.

Söödakohta olen pidanud juba üle kümne aasta.Iga aasta ikka järjest paremaks.Algul ei käinud eriti keegi,praegu aga paarkümmend kitse ja u.samap. sigu.Koht ise käiguteedest nats eemal aga nüüd käivad loomad hoopis teisiti.Seal mul söödapõld 2ha,2söödaküna,mitu soolakut,vana õunaaed,viljahunnik jne.Miks siis ka mitte väike tiik ja halvemaks ei muutu kindlasti miski.Järvamaal,kus minu arvates väga palju loomi,tee sööt kus tahes suure metsamassiivi sisse ja sead leiavad selle kiiresti-igalpool aga pole see päris nii.Ega ma ei tahtnudki teada kuidas afrikas asi käib,vaid ikka seda kel on ja kuidas toimib

Meil kaks järve, jõgi ligidal ja mitmed turbaaugud ka.Sügisepoole suve olen näinud sigu järves juurikaid söömas aga muid vesiseid kohti kus püherdada saab on söödakoha juure külluses.