Meil tehtud ka toruga, aga sedasi, et toru saab vabalt ülesse alla liikuda.
http://beta.album.ee/node/91402683/16959742
Toru on maisi täis pandud ja vastu laudist surutud. Peal on ämber kummuli, et lumi/vesi sisse ei jookseks. Kui siga tuleb siis tõstab ninaga selle toru ülesse ja mais jookseb välja. Passakad ka sedasi maisile ligi ei pääse. Muidu vedasid need ka palju minema. Sedasi kardan ise ka, et kui alt kinni siis sea nina piisavalt tugev, et see minema pühkida.

Lihtsaim variant,ma vist isegi kunagi rääkisin sellest:tünn puude vahele 1,5m maapinnast;tünni põhja auk 7-10cm;auku pulk,mille ots jääb ca 0,5m kõrgusele maapinnast ja mille tünnis olev ots sulgeb augu seest poolt.Asi töötab järgmisel:siga tuleb vaatab,et vili otsas,paneb kärsaga vastu pulka ja söök pudeneb maha.Ei mingit ohtu,et midagi ära lõhutakse või miskit kinni ummistub.Igavene tore on jälgida, kuidas kärssninad selle masina kallal toimetavad.

Jube targad sead teil siis . Kuigi jah,see ehitus suht lihtne ja tõesti lõhkumist ei pea kartma, arvan järgmise teen sellist sorti siis

See on huvitav lahendus jah,aint kui suurem pünn vilja täis siis kas pulgal on ruumi liikuda üles?Ja kui jäme pulk panna, et siga teda ära ei murra?

Ma arvan,et ta vist ei peagi seda pulka kärsaga üles tõstma..ta lihtsalt liigutab seda kusagile poole ja sööt pudenebki maha..mina sain vähemalt nii aru

Jah ise sain ka nii aru sellest süsteemist, päris lihtne lahendus tõesti ja oht ainult, et pulk võib katki minna ja selle saab igakell ära vahetada ilma rahata.

Aga pulka peab ju mingi asi ka ülevalt kinni hoidma.Kui ära murrab siis ikka vaja ka kuskile kinnitada.

hää küll aga sellesamuse viljakotiga peab siis ju kuskile 2 m kõrgusele redeli otsa ronima Talvel lumega veel pulgad libedad kah. Mõni pisem mees saab hakkama aga kui ma oma 100+ kg-ga ja viljakotiga hakkan kuhugi turnima siis peab selleks ikka pagana tugev redel olema.

Kuulge,naljahambad,üle 100kg mees istub ju 6m kõrguses pukis ka.Kas ta ronib teil siis terasredelit mööda sinna üles või?Selleks,et seda tünni täita ei pea tervet kotti sinna üles vinnama,saab ka ämbrikaupa.Pulka siga ära murda ei saa.Otsa närib pikema aja jooksul küll lühemaks.Minul on pulga tünni sees olevasse otsa löödud lehter.Vili vajub peale ja lehter sulgeb augu. Antile seda,et siga on tark loom.Räägitakse,et pidavat olema intelligentsuse poolest inimese ja ahvi järel kolmandal kohal.Jõudu teile mõtlemisel, katsetamisel ja lihtsate lahenduste avastamisel .

Ega see vilja üles tassimine lõbus töö ei ole,eriti kui tihtipeale söövad paar kotti päevas,seda muidugi vaba pealevooluga küna tüüpi söötjast ja kui viljaga ei koonerda-teinekord saad talumehe käest üleaastast mõned tonnid äitähh eest(loomulikult talumees ka siis järgmisest portsust osasaaja)
aga sellise söödaküna täitmine kastikast-nagu maha kallamine.nüüd muidugi mõni hakkab ilkkuma et mis sigalat sa seal pead ja kas nii on mõtekas.vahel sellise küna juures üle 60-ne sea korraga söömas.
Suurem hästitoidetud seakari talvel-rohkem tugevaid järglasi-parem valvsus kiskjate suhtes ja muidugi rohkem jahirõõmu.

naaberselts viib traktori koorma korraga vilja söödakohta-seda võibolla nats palju.
eelmine talv proovis üks suur seakari nati kõrvalisemas kohas jõe ääres asetsevasse kuivati lattu sisse murda,kult oli juba nurgast pleki lahti rebinud kui selle plekikolina peale valvur ka julges häält tulla tegema.

NB! Selliste puude külge kinnittavate rajatiste puhul ei tohi unustada,et seadus keelab elusate(kasvavate) puude sisse naelte ja muude kinnitusdetailide löömise.Kas hr. Kapp jätaks sellisele asjale reageerimata?!

Jah,sööta kulub sigadele ikka omajagu ja kui pidevalt söödad siis ikka tonnidega arvesta söötja kohta.Ise täidan põhiliselt korra nädalas ja umbes kott korraga(kaks kohta) ning notsudel juba nagu tingrefleks kujunenud,reedel- laupäeval ja pühapäeva öösel ikka tiiru läbi käivad.Nädala sees ehk korra siis kohal olnud(jälg) aga ega aint notsu seda vilja nooli,ka kits ja kährik käivad ning Mardil kaamerapilt,et isegi mägrale pole asi võõras.Arvan,et viljakulu oleneb ka sellest,mis tüüpi söötjad kasutad,kõige ökonoomsem tundub see automaatikaga söötja olevat mis aint pihutäie maisi korraga laiali viskab.Maitse saavad suhu aga kõhtu täis ei söö.Kui vabalt võtta,siis pargivad sead ikka kõhu täis ja tähelepanek selline,et ega nad siis kaugele viitsi magama ka minna.Ajujahti tehes võtab koeramees söötja juurest jälje ja kuskil ligidal nad ka ikka on olnud aga siis paar päeva söödal rahu ka.

Ei pea ilmtingimata naelu kasutama selleks. Mul tehtud spingeri tünn sedasi, et vitstega käib ümber puu ja vitste ning puu vahele võib puu kaitseks mida iganes panna. Tünni täitmiseks, kui seda sageli ette tuleb on mõistlik kasutada kokku taotud pukki, mida siis tünni alla ja alt ära vead. Väiksemaid asju, millest jõud üle käib saab ka puu otsa riputada nööri ja plokiga. Kui vaja täita lased alla jne.

Selle söötjaga, peab vist iga päev käima sööta lisamas,kui sead seal söömas käivad..sest kui siga seda üles tõstab,siis jookseb see toru täiesti tühjaks ju

Arvad, et Sinu potsikut on mitmeks päevaks?
Ega maisi saagi sööta suurest automaadist. Isegi tünni ei raatsiks seda nii palju panna. Slinger selles suhtes ikka parim.