Kui slingeri jaoks ei raatsi raha välja käia,sobib maisiga mängimiseks šampuse pudel.

Ei hakka vaidlemagi,et minu plönn kah ühe ööga nullipeale tõmmatakse Ja ma ei kavatsegi sealt tünnist neile ainult maisi sööta, teen hoopis viljaga segu..tuleb natu odavam

Ma oma rumala peaga hakkasin mõtlema, et kas nii mitte pole see oht, et sead sortimise mõttes lasevad tünni tühjaks? Meil viljaga nii tehtud, et kui paned nisu mingi muu asjaga segi siis just löövad küna tühjaks. Muidu söövad kenasti.

Sain siin vahepeal jälle ühe sööda automaadi valmis
Pildid SIIN

Need söötjad paistavad asjalikud jah olevat aga metsas pead nad kuhugi tugevasti kinnitama,muidu metssead teevad su automaadiga seatempe.Meil ka selline laudadest ja alt kitsenev olemas aga kahepoolne,paned vahe keskele ja teise sööda teisse vahesse ja molli alla kuhu sööt kitsast pilust langeb.Kogu lugu aga tugevasti kahe kuuse vahele kinni.

no said selle ikka lõpuks valmis,suht norm asi...no meil on selliseid söötjaid suht palju ja pole ükski puude külge kinnitatud ja peale mõne puruks lõõdud laua pole küll midagi juhtunud...

ikka armastavad pilbasteks teha, eriti kui pole katuse alla pandud ja lumi juurde pääseb - tuiskab täis, sulab-külmub ja enam peale ei voola. Siga tunneb et on ja tuleb kätte saada ning saab ka.
Eelistame metalltünne, millel on tollise kõrgusega jalad all ja puitpõrandale kinnitatud. Kogu kupatus soovitavalt siis varjualusesse 3x3 m, nagu söödaplats ikka. Sinna kõrvale saab veel kõike puistata, kartulist mandariinideni.
Ilma varjualuseta on mul istutatud jämeda kännu otsa ja kännuots koonusse lõigatud ning tünn kõvasti kännu külge naelutatud 10-tolliste naeltega. seal on suuremad avad ja ei jää pealevool kinni, aga lume sisse tükib sööta raisku minema

Nüüd siis hakkavad selle söötja halvad küljed ennast vaikselt näitama. Siga, ma selle juurde ei ole veel suutnud meelitada,aga tänu kährikutele ja kitsedele, on üks halb asi välja tulnud. Nimel nad sõid selle küna viljast täitsa tühjaks,aga sealt toru juurest tuleb ikka nii vähe juurde,et vili ei valgu künas üldse laiali. Niiet mul tuleb see ava seal all suuremaks lõigata ja see toru sealt küna küljest vist lihtsalt lahti lasta(viimane kord ei saaanud,kuna asju polnud kaasas),kuna tünni küljes on ta päris kõvasti kinni ja siis nad saavad seda toru mingil määral liigutada, kui sellele vastu lähevad, siis peaks rohkem alla tulema. Jutu mõte on see, et seal, kus sead teil arvatavasti suht tihedalt käima hakkavad, ma sellist lahendust eriti ei soovita, parem ikka see puust variant, aga kuhu lihtsalt vahepeal mõni siga eksib,sinna sellist sorti "automaat" sobib

Selline söötja töötab väga hästi.Ilm teda ei mõjuta ja siga ära ei lõhu.

Ei saa pildist täpselt sotti ,kuidas su automaat töötab ,kas see toigas on tünnis sees ja kui sead toigast liigutavad pudeneb toika vahelt vilja? Või on see tünn ainult "ladu",kust pudelit täidad? Ja kas nii kõrgel seda tünni täitmas käija tülikas ei ole?

Kult, kui varajasemaid postitusi loed siis seal juttu, et toigas sees ja siga liigutab seda ning vahelt pudeneb. Paistab, et selleks täitmiseks on kõrvale redel tehtud. Ma ise panin endale Võrumaale ka 100l tünni puu külge, mille all slinger, et maisi puistaks. Et siga slingerit ära ei lõhuks+ et tünn kõrge, tingis asjaolu, et täidan teda selliselt, et ajan niva ninaga vastu puud ja kapoti peale ronides täidan seda ning vahetan akut. Ka nii saab.

Just nii ongi,et paremal redel.See väiksem totsik on maisiladu ja tünn koos roikaga automaat.Kärsad õpivad selle kasutamise kähku selgeks.

Mul paar küsimust selle tünni kohta tekkis. Paistab, et see seal vähemalt hooaja üleval olnud. Kas külmaga plast tünni serva ei lõhu toigas? Mingit tugevdust serva plekist pandud pole? Mis seal toika otsa pandud, et augu sulgeks? Mingi terasplaat? Endal vaja automaat kiirelt aretada ja see tundub hea variant olevat.

See sinine tünn tundub päris tugev olevat,või siis pole nii kõva külma olnud,et ta tänu sellele rabedaks muutuks.Augu ümber mingit tugevdust pole ja kepi otsas,tünni sees on mingi bensufiltri kest(lehtri moodi asi).Selliseid söötjaid olen ma näinud 200-test plekkvaatidest tehtuid.Plasttünn tundus seepärast hea variant,et talle käib kaas tihedalt peale.Ah-jaa,toikale tuleb allapoole auku lüüa risti nael,et siga keppi väga kõrgele tünni sisse lükata ei saaks.Katsetades saab asja selgeks.Mul lasid sead-lontrused ka algul ühe tünni täie nisu jutiga maha joosta.

Tahaks teada,kui suur teil automaadil (Sellise siis!) see ava seal all on? Endal praegu pandud 2 cm umbes ja vaatan,et tuleb kuidagi nigelalt sööta välja(sees siis kaera-nisu-maisi segu). Palju normaalne ava olema peaks??