Super hää forum...nii palju uusi tarkusi. Praegusele söödaplatsile loodan kevadel, kui aega rohkem, muretseda ka söödaautomaadi. joonised ju kah olemas....tuhat tänu kõigile!!

Mõtlesin, et kas selle vastu ei aitaks mitte selline asi, kui teha see anum, kust nad söövad oluliselt väiksem ja koonuse ette, kust sööt peale tiksub panna laud, kus väike auk sees, et sööb oma osa sealt ära, aga et uut kätte saada peab jupp aega ootama, millal nirseb peenikesest avast. Analoogne efekt pudelisse maisi panekuga. Muidugi sööt peab prahist puhas olema ja ei tohi vett saada kohe kindlasti (terve rida miinuseid).

Võib proovida kuid kui tuleb kena suur kari siis asi ju selles et üks saab oma suutäie kätte aga teised jäävad ootama? Kui kaua ootavad on muidugi küsimus?

Olen kuulnud, et sead ei taha eriti künast süüa. Tahavad ikka tuhnida. Ühel mehel oli sellise pilbasteks lõhutud. Ei tea, ehk oli lihtsalt agressiivne siga. Kui sööt on hea, pole ju midagi tuhnida vaja

Siin üks selline täisautomaatne, kellaajaliselt programmeeritav ja kinnitatakse 200 l vaadi alla. Paiskab mingis raadiuses hommikuti sööda laiali ja nii iga päev, kuni sööta jätkub või kuni patarei tühjaks saab.
Mugav küll, käid korra nädalas täitmas ja kontrollimas, muidugi kaua need patareid meie külmas talves kestavad ?
Pidavat olema väga töökindel.
http://www.marandi.fie.ee/pildid/sootja.jpg

Sead söövad künast küll, kuid kui sööt otsa saab ja küna alla vilja pudisenud on siis keeravad küna teistpidi ja kui vaja siis lammutavad ka ära.
Tegelikult suurt vahet ei ole kas on küna või niisama maha puistatud. peaasi et vee sees ei oleks.
Ise söödan sigu ikka lihtsalt hunnik maha ja siis söögu. Kui ikka sead käivad siis ei jää järgi mitte midagi.

Mind hakkas huvitama selline asi, et kui kauaks selline ilus asi metsa jääks. Mõnele loomapidajale on kangesti meeldima hakanud lakukividki, mis siis sellistest asjadest rääkida ... või on teil seal korralikumad inimesed?

Ühtegi soolakivi ei ole küll veel ära viidud, kuid vahest harva ikka juhtub, et viljatünn ime kiiresti kahaneb, kuid ega ikka mitme tuhandest söötjat küll ei tahaks metsa puu alla panna, et las söödab seal.

Meil kadus küll mingiaeg soolakive. Aga see oli vist mingi lühike periood, ja rohkem pole muret olnud. Igasuguseid leidub

Noo-jahh, eks inimeste haritus on iseküsimus, selle söötja võib ka mingi suvaline saemees kaasa võtta kes sealt mööda satub minema, kivid on meil küll kõik alles siiani. Võib ju panna need kohtadesse kus inimesi vähem liigub, näiteks tihedasse toomingavõssa, kes sinna ikka viitsib pugeda peale jahimehe. Muide selle söötja hind Eestis oleks umbes 900.- EEK, koos saatekulude ja tollidega ning käibemaksuga.

eks ta ole ,pärast vaatad naabril uus käi siginenud .uus ja roheline:)

Sai endal selline 200-sest vaadist valmis tehtud,keeruline vedrudest klapp
sees ja puha(mõttes juba patendiameti honorari raha eest uut vinti valimas) kuid tulemus oli see,et sellest päevast kui sai see akrebuut söödakohale üles riputatud ja vilja-hernega täidetud lõpetasid meie tehnikauuendustest võhikud kärssninad selle söödaplatsi külastuse.Tuhnisid tünnist 10m kaugusel metsaalust ja lähemale ei tulnud.
Söödaautomaat muidu täiesti töötav-allosas klapiga ühendatud hoob,kui siga seda puutub tuleb läbi klapi paras peotäis sööta. Kuid poole aasta jooksul ei õnnestunud neid sealt sööma õpetada. Nüüd võtsime selle tehnikaime maha ja teeme salvtüüpi isevooluteel peale valguva söötja, sedakorda puust. Kellel sellekohaseid kogemusi andke aga teada.

Nalja teete mehed või. Ostke endale raamat Jahindus. Kõik joonised olemas.

Eestikeelsetest raamatutest on minu meelest nälja antud "jahimehe käsiraamat" ja nüüd "Jahiraamat".
paranda mind kui ma eksin, kui ma ikka eksin

Lisaks neile mis sa loetlesid eelnevalt on olemas ka 38' aasta "Jahinduse käsiraamat" Franz Reidolfi poolt.