Mõtlesin nende automaat söötlate peale . Tegelen plastist mahutite valmistamisega ,kui leiaks 15-20 soovijat võiks ühe partii toota,kogemusi vahetades saaks meie metsade jaoks ka sobiva lahenduse leida.Projekteerija on mul olemas kes kõik paberile kannaks. Üldiselt võimalused on olemas kui vaid huvilisi leiaks.

Tähtis oleks ka hinnaklass ära märkida, ma arvan ,et siis tekkib ka huvilisi.

Püüan kohvipaksupealt ennustada, võtsin aluseks 100l, materjal ~780EEK
töö max.430 EEK. Kokku 1210EEK ilma 18 %.
Muidugi saab määravaks ka kogus ja kuidas asi teostada.
Peaks ühe katsetamiseks enne tegema ,siis saab ka paremini kalkuleerida.

Läheb nüüd küll natukene konkreetsest teemast kõrvale aga loodan et väga ei pahandata. Plaanis teha söödaautomaat (200L) ja vaja siis varuda sööta. Tähtis on ju et söötmine ei jääks poolikuks vaid kestaks pidevalt. Nüüd kuna varem pole sellega kokkupuudet olnud siis äkki oskab keegi nr.-liselt ütelda palju sööta kulub(kg? t?). Loomulikult(!!!!) on see piirkonniti erinev ja seal veel mitmed muud tegurid mis seda kogust mõjutavad. On ju niigi et mõnikord käib väike kari aga mõnikord suur kari käib üle ja puha otsas. Kuid mingisugusegi aimu saamiseks oleks igasugune info selles vallas teretulnud!!

näiteks minul on söödaautomaadid tehtud arvestusega,et sisse mahub umbes 7 kotti vilja ja ligikaudne kulu jääks nädalas 5 kotti.vilja pealejooksu reguleerin pilu laiusega,siga ülesööta pole mõtet aga ilma jätta ka ei või.tee aga automaat valmis kui sead käima hakkavad siis näed kohe varsti kui palju sul minimaalselt antud kohale kulub ja vastavalt isendite arvule jagad sööta(näit 1/2 ämbrit vilja sea kohta ööpäevas s.o 3-4kg).

kuidas siis söötmisega lood on?

Meil tehtud vanast plekk või plast vaadist .Mõlemad põhjad ära, lõigatud kolmnurkade ja poltididega alusekülge.Aluseks vanad ümmarkused põrsasöögi künad.Ise valgub peale ja maksumus=oma töö.Üks on ka selline kiikuv tünn,äärtega plekist pann all (vahe tünni ja panni vahel hästi väike),kõigutab siga tünni ja sööt valgub peale ja põrsastel meeldib ka kiikuda.Tünn toetub keskelt läbi pandud toruga kahele maasse löödud kolmnurgale(põhim.nagu võlla kiik)ja maksumus jälle=oma töö.Ps ei maksa kasutada värskelt kasulatud tünne,mida vanem seda parem,või siis kuskil võõrastest lõhnadest korralikult puhtaks leotada.Ja keegi ei himusta teisi endale ka.Esimene varjant on kolme konksuga maasse angurtatud,et ümber ei ajaks. Seda ,et põrsad söönuks ei saa on küll asjatu mure .Need esimesena platsis ja küll emis nende eest hea seisab.Kivi kotti!

Kui kõrgel see tünni põhi(pann) maapinnast on,noh umbes pool meetrit või?

Meil on tehtud sööda aparaadid 200l plekk vaadist mille üks pöhi on ära lõigatud ja teine on kumeraks löödud. Kumeraks löödud põhja külge on pandud plastik toru mille kaudud sealt sööt välja tuleb. See toru peab peaaegu vastu maad olema et kogu sööt sealt välja ei langeks. Kinnitada saab seda mõne puu najal.

Soovitan!

Meil sama mis Jassilgi, kuid tünnile on keevitatud kolm umbes 1m kõrgust jalga(vinklid) et siga alt läbi mahuks ja korralik kaan peal.

Meil on 200l tünn kahe posti vahel ja saab liikuda kahe võlli peal mõlemal pool tünni ja kaas on peal ja alla on keevitatud midagi lehtri moodi ning sellele alla veel transportööri lindist pikendus.Söötja all on mold 1x1meetrit ja vahe on söötja nibuga 10sm.

Just nii,toru otsa ja maapinna vahe mitte üle 10sm ja toru võiks olla koonus läbimõõduga 5sm alt otsast.Kui tuleb suurem kari, võivad nad muidu tünni väga ruttu tühjaks süüa.

Nonii,ma meisterdasin siis kah mingit sorti söötja. Võtsin siis ühe plastvaadi (võtsin sellise pisema vaadi,ca 40-50kg mahutab ,kuna ma saan aastaringi iga päev seal vaatamas käia ja ma arvan,et üle ei ole mõtet sigu sööta) ja aretasin sinna külge plastik toru(otsisin sellise paksema plastikuga toru, plastiku läbimõõt vast mingi pea 1cm,et siga seda läbi ei näriks), toru enda läbimõõt on ca 10 cm ja küna külge mineva otsa juurde tegin külgedele vastakuti, kaks tikutopsi suurust ava. Toru panin küna külge kruvide,nurkade ja mingi plekk paelaga kinni. Ülevalt toetab vaat kahele lauale,mis on kinnitatud kahe puu külge ja küna on maa sees kinni, nelja ca 1,2 m vaiaga.
Pilte saab vaadata siit !
Mis te arvate,kas selline lahendus peab vastu, või on peale esimese sea külastust pilbasteks?

Kui tegu on näljaste sigadega, siis on pilbasteks. Vedasin eelmisel aastal ka ühe plast nõu metsa. Mahutab kotitäie vilja. Kuna sangad olid tal küljes, siis tõmbasin ta köiega puu külge kinni, nii et põhi jäi umbes 10cm maapinnast kõrgemale. kaks auku alla külgede peale sisse, mõõduga nii umbes 5x10cm. Vili jooksis ilusti peale. jama tekkis siis, kui ilmad läksid niiskeks. Siis tekkis tropp ette ja siga kukkus siis seda tünni ümber puu keerutama. Kardan, et nendest aukudest ei pruugi sul vilja piisavalt peale joosta(eriti kui küna põhi ei ole kaldega) ja niiske ilmaga võib tekkida sama jama, mis minul.

Ega söögi juures on sead vihased loomad jah,kui söögi lõhna tunnevad aga kätte ei saa siis kasutavad ikka seajõudu.Ise tegin nii,et panin tünni(suuauk sisse) kõrgemale ja suu juurest tõin vooliku (koonus) alla,et siis ise lõhuvad seda voolikut kui ummistus tekkib ja igal aastal ikka paar voolikut läheb ribadeks.Parem tundub vana tuletõrje presentvoolik olevat aga talvel jäätub seegi alt söödaga kinni.Viimase tünni panin kolme kase vahele teibiga kinni siis ei pääse sead tünni lõhkuma ja ka voolik seisab paremini paigal.