Tänase biotehnika idee

Ulukihoole tänapäeval.
Vasta
Kasutaja avatar
aadu kadakas
Postitusi: 1469
Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm

Tänase biotehnika idee

Postitus Postitas aadu kadakas »

Paaris teemas on tekkinud kerget "raginat", kui jutuks torn-söödakoht-jahipidamine.
Hakkas huvitama, kui palju üldse peale jahikasutuse enam erinevad jahiseltsingud tegelevad biotehnikaga laiemas mõttes. Kasvõi lihtne variant maa jahinduslikust kasutusest selliselt, et üks osa alast pannakse mingiks ajaks nö "puhkama" ja teistel peetakse jahti. Ning näiteks iga 5+ aasta tagant muudetakse seda "puhkavat" ala. Või lisasöötmine ilma sooviga sealt kohe midagi "tagasi saada." Rääkimata siis veel biotehnilistest abinõudest, mida tuleks teha, et näiteks ulukite varje-, pesitsus- või sigimistingimusi parandada. Minu kogetu/nähtu kipub enamasti olema selline, et tehakse söödakoht sigadele (kust kitsed, linnud, kährikud jt ka "matti võtavad"), siis torn/kantsel ja pidev söötmine koos küttimisega. Varitsusega või siis ajujaht piirkonnas.
Kas see ongi domineeriv biotehnika Eestis või on lisaks ka miski teadusliku lähenemisega variant/variandid? Õnneks muidugi on siin-seal veel söödavihtade tegemist või heinategu, kuid vist marginaalselt.
Kasutaja avatar
Feen
Postitusi: 3079
Liitunud: T Veebr 03, 2004 4:58 pm

Re: Tänase biotehnika idee

Postitus Postitas Feen »

Meil hetkel on 1 söödakoht kus kantsel ka olemas, sellestki vist 1 siga ja ajujahist põder seni lastud (vaatlustorniks hea). Mitte, et leitaks, et söötadel ei tohiks kantsleid olla või nendes kantides jahti mitte teha, ajalooliselt nii kujunenud, et jahitakse põhiliselt talvel koeraga ning viimasel ajal ka suvisel perioodil põldudest.

Ja nt Baddmannil on olemas söödasõim jänestele ning head plaanid kuidas kanaliste ja jäneste eest paremini hoolt saaks kanda (loodetavasti jõuab riik ka selleni, et põllumeestel tasub hakata võsaribasid jätma põllutükkide vahele). Suuremat sorti väikekiskjate küttimine käiks ka asja juurde. Neid küll lastakse alati ja südamest kuid hetkel pole sellist - väikekiskjad nulli, aktsiooni tehtud.

Kitsedest, meil igal kahe mehe kohta kitsele söödakoht, sigu toidetakse seltsi eelarvest kindlate kohtade peal. Küll aga juhtub seda, et sead sätivad ennast kitse söödakohta sisse, siis tuleb küll piisavalt süüa viia, et kitsedele, lindudele jt-le jaguks (hein lisaks, silo söövad nii sead kui kitsed).

Ps. ja sellega ma nõus ei ole, et söödakohal on kantsel ja sigade laqskmine paha-paha. Tegemist ühe jahivormiga ning tegelikult ei ole lastud notsul erilist vahet kus ta maha lastakse, kantslist saab valikut teha ning see oleks nagu rohekm majandamise valdkonna jaht.

PPS.see, et keegi söödale püssiga läheb, krt, jahimees käibki püssi ja noaga ringi. Räägitakse jahimeestest, kes padrunid kodutrepil rauda panevad ja kodutrepil rauast võtavad, kunagi ei tea millal vaja võib olla. Küsimus on lihtsalt viitsimises, et kui peaks olema vaja sööta samal ajal vedada.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Kasutaja avatar
kärss
Postitusi: 109
Liitunud: T Dets 04, 2007 1:58 pm

Re: Tänase biotehnika idee

Postitus Postitas kärss »

Meil on nn.põhisöödad kust loomi ei lasta ja on olemas nn. peibutussöödad kus kantsel ja peetakse jahti.
metsas on mõnus
Kasutaja avatar
aadu kadakas
Postitusi: 1469
Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm

Re: Tänase biotehnika idee

Postitus Postitas aadu kadakas »

Feen kirjutas:Ps. ja sellega ma nõus ei ole, et söödakohal on kantsel ja sigade laqskmine paha-paha. Tegemist ühe jahivormiga ning tegelikult ei ole lastud notsul erilist vahet kus ta maha lastakse, kantslist saab valikut teha ning see oleks nagu rohekm majandamise valdkonna jaht.


Ise olen ka selles osas samal seisukohal nii teoorias kui praktikas. Üks aspekt on see, kui aasta läbi see nii on ja viljades ja kartulis ei viitsita käia. Teil paistab asi ka selles osas väga hästi olevat.
hundikütt
Postitusi: 1007
Liitunud: R Veebr 19, 2010 7:13 pm

Re: Tänase biotehnika idee

Postitus Postitas hundikütt »

Meil siis asjad korraldatud sedasi nagu vistpaljudel.Põdrale on rajatud soolakud ja neid hooldavad ja ka sealt lasevad loomi soolaku rajajad.Põdra suhtes mingeid kohustusi ja piiranguid ei ole.
Kitsedega senini erilist muret ei olnud ja nendele ka erilist hoolt ei kulunud.Olid mõned sõimed ja soolakud seal juures ja kogu lugu.Nüüd ,seoses karmide talvedega ,oleme kitsedele vedanud lahti lükatud teede ja sihtide äärde hulgaliselt silo,lisaks sellele ka siis sõimed ja kõige rohkem kitsi on muidugi sigadele mõeldud sööda kohtades.
Sigadega on siis lugu järgmine.Kuna me oleme õnneks või kahjuks selline sektsioon,kes on pidanud läbi elama sellised aastad,kus siga oli tõeline haruldus.Põhjus selles,et kolhoosikorra lõppedes,muutus sigade toidubaas ka järsult aga lisasöötmisega ei tegeldud.Peeti ainult jahti ja seda ka valimatult.Üheksakümnendate lõpus tapeti ühe talvega maha 7 emist ja oligi plats puhas ,ja seda aastateks.Harva liikus vaid kuldijunne,kuid neidki mitte kauaks.Mehi ,kes vähegi proovis kusagil nurgas omaette sööta,naerdi,et veavad vilja metsa mädanema.2006a saime siis enamuse sinnamaale ,et panime ca600ha suuruse metsatüki jahiks täielikult kinni.Seal on siis kaks söödakohta sigadele,kus anti lisa algul ka suvel.Sealt me loomi ei lase.Sead on nende aastatega paljunenud nii jõudsalt,et on laiali läinud üle kogu jahimaa ja poegivad ja elavad praktiliselt kõikjal.Jahti peame sigadele igal pool ,peale selle metsa.Sealsetele loomadele peame jahti ainult siis,kui nad on tulnud üle tee teise metsa.Selline keeluala on sellepärast ka väga hea,et peale jahti loomad ei põgene enam naabrite maale,kus tavaliselt neile uuesti jaht peale lüüakse,vaid istuvad vaikselt keelualal oma 4-5 päeva ära ja siis tulevad uuesti välja .Nii ka teiste karjadega,põgenemise suund on ikka snna.Ja viljast me reeglina ei lase,kuna väga raske looma sugu eristada.
Kasutaja avatar
Sarvik
Postitusi: 576
Liitunud: E Jaan 08, 2007 3:09 pm

Re: Tänase biotehnika idee

Postitus Postitas Sarvik »

ka meil on üks nn. kesksööt kust ei lasta üldjuhul ja seda juba ca 10 a....tõsi vist kaks korda on erandina sealt lastud aastakoosoleku peolauale põrsas/kesik aga see on erand mis kinnitab reeglit...samas koerajahti seal piirkonnas oleme talvel teinud küll....kesksööt finantseeritakse seltsi eelarvest....ülejäänud söödad vaatavad mehed ise

kesksööda asukoht on väga tähtis....kui ta asub 1) maade keskel, metsamassiivis, kaugemal põldudest...2)täidetakse aastaringi ....siis kevadised kahjustused põldudele jäävad ära.... aga sügisel kui nisu läheb piima....ei hoia sigu sealt eemal miski

no ja teadlik emise (eriti juhtemise) laskmine on meil surmapatt :lol: ....samas tööõnnetusi (loe: mittetahtlike emiselaskmisi) juhtub koerajahis aegajalt niikuinii.....seega laskmise soo/vanuseline struktuur tuleb just seetõttu lõppkokkuvõttes ok
kärbes kirbule!
Kasutaja avatar
honkomees
Postitusi: 2969
Liitunud: P Mär 14, 2004 4:13 pm

Re: Tänase biotehnika idee

Postitus Postitas honkomees »

Sarvik kirjutas:...kesksööda asukoht on väga tähtis....kui ta asub 1) maade keskel, metsamassiivis, kaugemal põldudest....

kui on selline jahimaa, meie 17000+ ha paiknevad pika soolikana, 1-3 aju laiusena ja mitmekümne km pikkusena, seega pole sellist keskkohta, kuhu loom pidama jääb, ikka nii, et hommikune piiramine näitab ühelt poolt naabrite maalt tulnud sigu, mis ööga läinud teiste naabrite maale ...
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Kasutaja avatar
Anti
Postitusi: 501
Liitunud: E Dets 05, 2005 2:13 pm

Re: Tänase biotehnika idee

Postitus Postitas Anti »

Ilmselt loomadele ei meeldi teie jahimaadel olla, kiusate liiga tihedalt näiteks. Metsad paistavad ju täitsa normaalsed olevat, seega elupaiga puudust ei tahaks küll uskuda.
http://beta.album.ee/antilaht
arvestav
Postitusi: 18
Liitunud: N Aug 20, 2009 10:46 am

Re: Tänase biotehnika idee

Postitus Postitas arvestav »

Kuna viimases postituses oli juttu metsast, ehk loomade normaalsest elu kekkonnast (pesitsu,poegimine jne.). Siis küsiks erinevate meeste arvamust kuidas te näete oma jahi piirkonnas RMK- ja ermetsa omanike tegevust. Meie jahipiirkonnas on jäänud ainult varemed metsast. Paar aastat olen juba täheldanud,et sead on kolinud looduskaitse aladele! Biotehnika ideest ei saa siin enam juttugi olla.
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Re: Tänase biotehnika idee

Postitus Postitas kakuke »

Seda ise ka täheldanud, et RMK lõikab suurema hooga, kui eales varem.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Kasutaja avatar
aadu kadakas
Postitusi: 1469
Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm

Re: Tänase biotehnika idee

Postitus Postitas aadu kadakas »

Tõepoolest intensiivne metsraie on vaat et üks olulisim häiringute põhjustaja looduses. Sellist sisukat biotehnikat stabiilselt arendada vist tõesti väga võimalik hetkel pole. Võib ju iga mees oma kogemustest rääkida, mismoodi metsaraie lööb sassi harjumuspärase loomade käitumise. Sõralistele muidugi söödabaas noorendike (mõtlen haaba ja kaske) osas jällegi suurem - seda olen kuulnud meie "esilobistide" juttudest ka, kui int.raiete põhjendust lisaks mingile müstilisele süsihappegaasi sidumisele. Aga selle metsakasutusega on mindud väga hävitavat teed küll. Eesti metsanduse arengukava (MAK 2020) võeti ilma kärata vastu ning tõenäoliselt võetakse kasutusse kolmest puidupakkumise stsenaariumist kõige aktiivsem, mis võimaldab muuhulgas kahekordistada nö mõistlikku männi raiemahtu.
RMK suunal õigustatud kriitika tegelikult pole ilmselt mingisugust mõju avaldanud või on kangemad kritiseerijad seal "homme" tööle võetud :D . Aga soovitan tähele panna, kuidas RMK "linnurahust" tegelikult kinni peab. Maa-ameti kodulehelt ka võiks huvi pärast pilti vaadata, kuidas metsade teviklikkus on kadunud ning "malelaual" musti ruute üha vähemaks jääb...
Biotehnika osas tahaksin kangesti loota, et kuidagi metskanaliste seis paraneks läbi teatud sihikindlate tegevuste. Võttes üliintensiivse majandusmetsa, range režiimiga loodusmetsa, metssigade ja kiskjate suure arvukuse + veel mõned kriteeriumid nagu röövlindude kaitse ja ausalt öeldes ei näe siin isegi suurima tahtmise juures häid muutusi. Kõigele sellele lisaks muutub inimese häiring läbi rekreatiivsustaotluse ka veel üha suuremaks (eeldused LKA valitsemise või RMK tehtuste näol ju aina suurenevad).
hundikütt
Postitusi: 1007
Liitunud: R Veebr 19, 2010 7:13 pm

Re: Tänase biotehnika idee

Postitus Postitas hundikütt »

Meil tegi RMK oma metsad 90-date algul suuresti lagedaks ja sead ka samal ajal kadusid.Praeguseks on ainult võpsik-rupsik ja sigadel elupaika küll.Lisaks veel rabaserva vana Natura mets mis jäi enamjaolt puutumata.Siga tahabki tihnikut,vana suure metsa all pole tal erilist varjevõimalust.Erametsad on enamasti tõelise ,,talumehe,,raidega,kus on risu,rämps,tuulemurd ja muu sodi.Seale paremat paika polegi olemas.
Vasta