Jänes

Ulukihoole tänapäeval.
Kasutaja avatar
Mart
Lehe päälik
Postitusi: 2339
Liitunud: L Dets 07, 2002 8:59 pm

Jänes

Postitus Postitas Mart »

Et siis algataks sellise teema, jänes ja tema eluke meie metsades. Mida ja kuidas tema käekäigu heaks teha saame, muidu varsti ohustatud liigiks muutumas. :) Kakuke lubas ühe teise teema all omi mõtteid jagada. Anna tulla.
Messer
Postitusi: 225
Liitunud: T Nov 30, 2010 9:17 pm

Re: Jänes

Postitus Postitas Messer »

Kas kellelgi jänes söödal porgandit on käinud söömas :?:
aberukk
Postitusi: 97
Liitunud: P Dets 18, 2011 2:26 pm

Re: Jänes

Postitus Postitas aberukk »

Meil jänes niiväga ohustatud liik nagu polegi kui pilk õunapuuaeda heita. :) Kui soovid jäneste arvukust tõsta siis tuleks alustada looduslike vaenlaste arvukuse piiramisega,hulkuvad kassid koerad ja rebased .Kuna aga hulkuvaid koduloomi lasta ei tohi ja rebast ka keegi ei lase(väljaarvatud üksikud entusiastid ) tema mittemidagi maksva naha pärast siis jänesele helget tulevikku küll ei ennustaks.Kodus ühekorra trehvasin nägema kui kass mööda redelit poegadele jänest üles tassis.Samas on ju ka veel ilves kes jänestest kõvasti matti võtab aga ega sinnagi pole midagi teha .Seega jääb nagu on,kes võidab,kes kaotab.
baddmann
Postitusi: 2830
Liitunud: E Nov 15, 2004 11:27 am

Re: Jänes

Postitus Postitas baddmann »

Jäneste arvukuse tõusuks (eelkõige halljänesest jutt) peaks olema laias plaanis kolm eeldust:

1. selle vastu huvi - kui suurulukijaht ja sellesse panustamine on niivõrd valdav, kui meil paraku praegu on, siis seda huvi paraku piisavas mahus ei teki;

2. ressursi ehk elupaikade valdaja soodne suhtumine - põllumajandusmaastike majandajatele ühiskonna poolt antud soodustus (ehk toetus) mis ei välistaks põllumajandusmaastike loomastikule elupaikade loomist või säilitamist. Meil jällegi praegu praktikas suur ja ümmargune null või ehk isegi negatiivne väärtus.

3. jänese bioloogia uurimise jalulesaamine (mis viib meid huvi juurde tagasi) - paraku hetkel vägagi soikunud.

BM
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Re: Jänes

Postitus Postitas kakuke »

Mart kirjutas:... Kakuke lubas ühe teise teema all omi mõtteid jagada. Anna tulla.

Nüüd panid küll pange, see oli ikka pigem BM.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
sworbe
Postitusi: 55
Liitunud: N Mai 19, 2011 7:51 am

Re: Jänes

Postitus Postitas sworbe »

Sel talvel raba ääres sigu taga ajades oli jänese jälgi palju (Loe: tohutult). Rebase jälgi samas mitte ühtegi :) .
Aga tegu siis valgejänesega ja õnnestus mõni isegi ülesse ajada. Tundub, et meie piirkonnas rebaseid on väga vähe liikumas ja jänest üha rohkem näha on.
Kasutaja avatar
sooviku
Postitusi: 2291
Liitunud: R Nov 19, 2004 7:22 pm

Re: Jänes

Postitus Postitas sooviku »

Ei taha uskuda,et metsjänes nüüd päris ära kaob.Eks läheb samuti kui kogu aeg,mõni aasta on teda rohkem,siis jälle vähem.Sellist aega,kus teda massiliselt oli kindlast tagasi ei tule. :M Jahi pärast nagu tahaks,õunapuuaia pärast jälle mitte.Kahju,et kadunud on see veneaegne komme jänestele lisasööta panna.Oli kohustus igal mehel kasvatada teatud kogus söödakapsast,teha vihtu,koguda kartulit ,vilja.Nüüd teevad seda mõned üksikud ja söödetakse põhiliselt siga,harva kitse ka.Jänestele või näiteks põldpüüdele(nurmkanale :wink: )keegi eraldi lisasööta enam ei pane.Aga võiks.Kui külvata kuskile põlluserva üks vaojupp söödakapsast ja jätta talveks maha,hakkavad jänesed seda kohe kindlasti külastama.Muide,olen tähele pannud,et kapsast süüakse meelsamini juurika pealt,kui seda mis on maha lõigatud ja metsa viidud.Võimalik,et selline lisasöötmine tõstab ka metsjänese arvukust.
Naine võib olla,koer peab olema!
kirp
Postitusi: 597
Liitunud: K Jaan 02, 2008 12:12 am

Re: Jänes

Postitus Postitas kirp »

On arvanud, et halljänes vajab enam sobivat elupaika. Milline see oleks? Endale tundub (kõrvalseisja ja küllaltki võhikuna), et halljänes on rohkem kultuurmaastiku loom. On teine ju tükkinud mõnedes paikades lausa linnaparkidesse. Kas praeguse iseseisvusaja alguses täheldatud jänese vähenemine võis olla seotud ka põllumajanduse kiratsemise ja kohati suisa väljasuremisega? Igatahes poisikesena 70-ndatel (polnud siis jahimees) nägi loomakest ja eriti tema jälgi tohutul arvul. Mäletan, et värsketes aianduskooperatiivides oli ta tõeline "õudusunenägu", sest näris ära iga kaitsmata noore puu (vanu ta ju ei taha). Ja siis kadus, aastakümneteks madalseisu. Muidugi kiskjad on probleem, kassid aga on taludes ikka olnud ja tegevtalude arv on kindlasti vähenenud. Kas meite poputatud metssiga kah jänesepoja ära võtab kui kärsaulatusse satub? Või on hoopis haigused mängus? Kusagilt peaks nagu tegevustega pihta hakkama isegi kui need on alguses pisukesed (talvised söödad jne.). Kindlasti aga oleks kasuks üks korralik uurimisprogramm spetsialistidelt ja sealt saadavad soovitused.

Ja tegemist pole pelgalt küsimusega head praadi saada. Jänes on mitmete euroulukite "söödabaasiks" ja kindlasti väheneks surve kitsele kui ilvesel jänest rohkem võtta oleks. Ja järjest enam räägitakse Eestimaa looduse väärtusest populatsioonide paljususe seisukohalt. Ka sõltub jänese olemasolust meie ainukese kodumaise jahikoera, eesti hagija, käekäik, rääkimata laskeosavus tõusust, looduses liikumisest jne. Kahjuks võib olla õigus neil, kes viitasid probleemile suurulukitega - kuni siga (vähemal määral põder) on peamine jahiseltside huviobjekt, ei jätku muuks auru. Nii ta kipubki rohkem sellesse stsenaariumisse (halval juhul): koorem vilja ette-pauk pukist ja koju asjatama. Siiski olen kohanud järjest enam nn."uut tüüpi" jahimehi (tavaliselt nooremapoolseid), kes suure huviga vanu jahioskusi elustava (vanemad põlvkonnad kes teadsid on ju enamuses läinud) ja nii linnu- ja muude väikeulukite jahiga järjest rohkem tegelevad. Nemad saavad üpris kiirest taas aru, et hea jahikoer on jahimehe parim sõber, õpivad pillitamist, hiilimist, lõksupanekut ja loomade käitumist palju sügavamalt tundma. Just neid asju, mis üheülbalise söödapukijahi domineerimisega kaduma kipub minema.
Kasutaja avatar
aadu kadakas
Postitusi: 1469
Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm

Re: Jänes

Postitus Postitas aadu kadakas »

Hea teema ajal, mil mitmete suurulukite (isegi "ületoidetud" metssea) arvukuse langustrend käsil. Katsun Baddmann`i esitatud "luustikule" pisut ka liha peale kasvatada.
Teadmised jäneste bioloogiast võrdlemisi olematud jah. Parimal juhul on meil lokaalse ala hinnangud esinemise kohta, kuid arvukuse dünaamika telgitagused ehk põhjused pigem interpretatsioonide pinnal. Teisisõnu ei tea me komplekseid põhjuseid, miks jäneste arvukus jätkuvalt nii maas on.
Arvata võib, et erinevalt "lõunamaa" jänestest on meil tõenäoliselt ka ilmastiku roll suurem. Hüplev ilmastik talveperioodil (eriti jahe kevad) on arvukuse (sigivusedukus) mõjutaja ilmselt küll. Viimase 3 aasta korralikud talved aga on olnud sigivusele soodsad. Globaalset ilmastikku meil aga muuta... kahtlane.
Oluline osa on vaenlastel ja neid on hordide kaupa: rebane, kährik, hunt, ilves, nugis, vareslased, röövlinnud, hulkuvad kassid-koerad, metssiga, valge-toonekurg, sookurg jne.
Kui rebast pidada nr. 1 vaenlaseks, siis kaldun arvama, et ka toonekured ja metssiga pole enam eriti väiksema tähtsusega. Kõige enam saame ilmselt muuta jänestele elu soodsamaks just vaenlaste nö reguleerimise osas, kuid kas see meil ikka õnnestub ka parima tahtmise korral?... samuti kahtlane. Prioriteedid ju teised.
Esimene reaktsioon teemas on seega pessimistlik, sest tahet ja mõistust pole. Positiivne on aga see, et õnneks loodus ise jäneste asurkondi taastab. Minu hinnangul jäneste arvukus on tõusutrendis ja kaeme umbes 5 aasta pärast, kas on paremaks läinud. Metssea arvukus igaljuhul langeb erinevatel põhjustel ja siis on hea vaadata, kas lisaks rebase arvukuse madalamale seisule aitab ka sea langus jänestele kaasa.
draiwer
Postitusi: 387
Liitunud: R Mai 29, 2009 9:36 am

Re: Jänes

Postitus Postitas draiwer »

Olen vaadelnud nimelt selle pilguga,et kus talvel jänesed siis tegutsevad.Skandinaavias tuhandeid kilomeetreid läbides on näha üsna selgelt jälgede põhjal,et jänesed on piirkondades kus näiteks paberitööstus ja aktiivne loomakasvatus.Paberitehastes jäneste nägemine täiesti tavaline nähtus kuna seal ladustatakse puitu mille koort siis maiustatakse.Piirkonnas kus lihtsalt mets ja pole talunikke ega tööstust pole ka jälgi.Sama vaatan meie jahipiirkonnas,et jänest liigub piirkonnas kus on juurviljakasvatus ja lehmalaut.Olen mingis teemas kirjutanud saatest kus väideti,et jänese arvukus ühel maal sõltub ninaesisest,seal siis ühest taimest ja seoses sellega ka ilveste arvukus.
Mina olen vist vendunud,et arvukusele on väga tähtis peale röövulukite ohjamise ka talvine lisasöötmine piirkonnas kus tal ei ole eriti valikuid.Mõtlen ,et teen sellise eksperimendi kahte piirkonda.Nimelt ehitan maadligi katusealuse kust sõralised ei saaks kätte jänestele pandud lisasööta ja saab näha kas mul on õigus ja kas see annab tulemust.
Üllar Tamm
Postitusi: 894
Liitunud: N Okt 13, 2005 12:45 pm

Re: Jänes

Postitus Postitas Üllar Tamm »

Oma jahimaadel küll jäneste vähesuse üle kurta ei saa. Samuti on kasvamas tetrede arvukus (y)
Alles eile trehvasin ühte valgejänest, kes harvesteri eest pisut kaugemale hüppas. Halljäneseid ka piisavalt ringi lippamas. Samas rebast suht harva näha, kähriku jälge pole tükk aega trehvanud.
Usun, et üks peamisi jäneste arvukuse piirajaid on suvine hooldusniitmine eurotoetuste saamiseks. Sellest on ka varem teises teemas juttu olnud. Paljud noored jänesed aetakse lihtsalt läbi niiduki hakklihaks.
baddmann
Postitusi: 2830
Liitunud: E Nov 15, 2004 11:27 am

Re: Jänes

Postitus Postitas baddmann »

draiwer kirjutas:...Mõtlen ,et teen sellise eksperimendi kahte piirkonda.Nimelt ehitan maadligi katusealuse kust sõralised ei saaks kätte jänestele pandud lisasööta ja saab näha kas mul on õigus ja kas see annab tulemust.


Kahetsusväärselt ma hetkel ei suuda viidata allikale, aga väidetavalt ei ole jänese puhul lisasöötmisega loomade ühte kohta koondamine hea mõte. Nimelt hakkavad nad omavahel sõna otseses mõttes kaklema ja konkureerima, levivad haigused ja lõpptulemus ei ole hea. Rohkem väikeseid laiali paiknevaid "söödapunkte" on parem lahendus, kõik ikka vastavalt maastiku iseloomule. Muidugi ei ole tõenäoliselt arvukus konkreetses asupaigas nii kõrge, et see probleem otsekohe ilmneks, nii et eksperiment kombineeritult rajakaameraga oleks huvipakkuv kindlasti.

Looduslike vaenlaste vastu aitab esiteks nende arvukuse kontrolli all hoidmine (jahiulukite puhul, s.o mitte kaitsealuste röövlindude jt puhul) ning lisaks ka maastiku mitmekesistamine. Põllumajandusmaastik (kui jutt halljänesest) peab olema eriilmeline, s.o erinevad kultuurid peavad vahelduma, põldude vahel võiks olla võsaribad, hekid või põllupeenrad. Nurmkana ja halljänese varjevõimaluste biotehnika on paljuski kattuv. Samuti on osaliselt kattuv ka nurmkana ja halljänese talvise söödakultuuri biotehnika, s.o halljänesele sobiv varje-söödakultuur sobib ka nurmkanale, kui seal on seemneid kandma jäänud söödataimi. Talveks okste külge jäänud marjadega hekid pakuvad mõlematele varjet ning nurmkanale toitu ja tõmbavad ligi teisi talvituvaid linde, mis võimaldavad omakorda röövlindudele saaki ka teistest liikidest (olenevalt röövlinnu liigipõhistest eelistustest loomulikult). Hekid muidugi ei ole Eesti põllumajandusmaastikule iseloomulik element, aga nendest riikides, kus nad seda on, on nad vaieldamatult üks põllumajandusmaastiku liigirikkuse element ja seda ka jahinduslikust aspektist.

Eestis on valdav vastuväide see, et meil on niigi palju looduslikke maastikke ja ei ole vähimatki põhjust põllumajandusmaastiku keskele neid juurde rajada. Jah, jutt jumala õige, kõik on valikute küsimus. Kui me soovime hoida loodusliku elustiku põllumajandusmaastikult eemal ja iga viimase kui ruutmeetri intensiivpõllumajanduslikult ära kasutada, siis ongi see meie valik ja looduslik elustik jääb loodusmaastikku. Nurmkana ei oma vähimatki soovi sinna looduslikku metsa elama asuda ja "eelistab väljasuremist mängida". Halljänes veel peab vastu, kuna ta ei ole AINULT põllumajandusmaastiku loom, aga kui talle anda võimalus ekstensiivpõllumajandusmaastiku näol, siis ta eelistaks seda.

Lisamärkusena: Eestis peetakse mingil minule arusaamatul põhjusel jahindust ilmtingimata metsanduse osaks. Seega ei võeta a priori n.ö jahinduse poole pealt tulnud väiteid ja ettepanekuid põllumajanduse kohta tõsiselt, kuna need ei tule "mängu seest". Kui suuta leida statistika, kui palju ulukeid surmatakse jahipidamise käigus põllumajanduslikel kõlvikutel ja kui palju metsanduslikel kõlvikutel, siis arvatavasti ei oleks põhjust nii resoluutselt jahindust metsandusse paigutada. Maaelu osad on nad kõik ja nii tuleks neid ka käsitleda.

BM
baddmann
Postitusi: 2830
Liitunud: E Nov 15, 2004 11:27 am

Re: Jänes

Postitus Postitas baddmann »

Üllar Tamm kirjutas:...
Usun, et üks peamisi jäneste arvukuse piirajaid on suvine hooldusniitmine eurotoetuste saamiseks. Sellest on ka varem teises teemas juttu olnud. Paljud noored jänesed aetakse lihtsalt läbi niiduki hakklihaks.


Väga õige väide! Hooldusniitmine on hävitav kogu niidetava ala elustikule, siin on jahindusel ja üleüldisel loodushoiul suur ärakasutamata ühisosa. Kui maaomanik ja -kasutaja oleksid huvitatud elustiku säilimisest, siis annaks paljugi ära teha säästlikumate võtetega majandades.

BM
Messer
Postitusi: 225
Liitunud: T Nov 30, 2010 9:17 pm

Re: Jänes

Postitus Postitas Messer »

Jänes toob oma pojad ilmale 2-3 korda.
Kui 1 kord aastas niita, siis vähemalt pooled jänesed jäävad alles.
Kasutaja avatar
aadu kadakas
Postitusi: 1469
Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm

Re: Jänes

Postitus Postitas aadu kadakas »

Üks märksõna laiemas pildis oleks monotoonsus. See on BM-i poolt kirjeldatud valik, mille dikteerib soov maksimaalselt kas põllu- või metsamaa kasu teenima (tootma) panna, intensiivselt. Kui kiigata kasvõi Skandinaavia suunas, siis erinevad projektid näiteks viljelusmaadel toetavad seda inimese poolt ärakaotatud looduslikku/loomulikku mitmekesisust. Meie metsadeski on domineeriv raie lageraie ning hooldusraiete suund on enamasti üheilmelise, lausa frigiidse puistu kujundamine (kaalutlus muidugi ikka sama, et lõppraies oleks maksimaalne puidutook nii kvaliteetse sortimendiga kui võimalik).
Seega on ka jäneseteemas (+kanalinnud) tõepoolest vaja otsida ennekõike seda tahet ja seejärel põllumeeste ja metsameeste jt ühisosa.
Vasta