Jänes

[Tiit Karp]

60-ndatel aastatel oli näha igas ajus jäneseid ja ikka mittu. Ka jänesejahis saadi päeva peale mittu jähest üles. Viimastel aastatel on ime kui metsas jänese jälgi näed. Kolhooside ajal süüdistati liigses väetise kasutamises halli jänese arvukuse vähenemist. Peale üheksakümnendat aastat ilutses põldudel umbrohi ja jäneste arvukus peaks hakkama tõusma, aga põldudel võis korraga näha 5-6 rebast korraga. Jänese jälgi oli vaid majade ümbruses, kaugemale minek tähendas rebase kätte sattumist. Lasin iga aasta 25-30 rebast ja ühistu peale kokku üle 50 rebase. Kuue aastaga rebaste arv ei vähenenud üldse. Nüüd on igal teisel vintrelv ja rebaseid põllus näha pole. Võiks arvata, et olukord on kontrolli all, aga kaugeltki mitte. Levib tendents, et kui sul on vintrelv, siis tuleb lasta igalt distantsilt. Tulemuseks möödalasud ja hea koolitus rebastele, et valges lagedale välja tulla ei tohi. Tundus, et vintrelvade tulekuga oleks pidanud rebaste arv vähenema miinimumini, aga jahimeeste teadlikus veel ei ole sel tasemel, et lasta tuleb kindla peale.
Kui halljänese vähenemises võib süüdistada nii röövulukeid kui ka põllumajandust, siis valgejänese vähenemises komentaaridest hoidutakse. Suures metsas väätist ei kasutata ja rebase jälgi ka näha eriti pole. Kuhu siis valgejänes kadus? Eks oma osa mängib ka jahipoolitika. Jäneseid on vähe, kitsede arv kukkus drastiliselt, aga ilvese ja hundi laskeliimite hoitakse tagasi. Mida siis hunt ja ilves söövab? Naad peavad lihtsalt rohkem jahti pidama, et üles leida ka need vähesed jargi jäänud loomad. Võib-olla peaks selle raha mis on eraldatud rebaste ja kährikute vaktsineerimisele, kulutama röövulukite vähendamisele ja jäneste kitsede arvukuse suurendamisele.
Peab tõdema, et jänese populatsioonile aitas kaasa see, kui heina tehti ka metsalagendikelt ja ära veeti talvel reega, midagi pudenes maha ka. Talunik tegi lepikust küttepuid, kus maha jäi ka haavapuu oksi. Ei jatnud jänesed külastamata ka siloaukusiid, nüüd siloauke pole. Silo on kilepallides põllul. Esiteks jänes ei tohi põllule minna, sest öösel on seal rebased, teiseks ta ei ole veel õpinud kilest läbi närima.

[Tormis]

Ärge unustage tulareemiat ja teisi haigusi, jänes närilisena võib põdeda ja hukkuda ka sellisel moel.

[rajaleidja]

Mina ei tea nendest 80`date või 90`ndate jänese suurest arvukusest midagi. Tean aga, et 10 aastat tagasi oli meie kandis jänest ikka päris palju. Oma esimestel jahimehe aastatel sai jänest ikka päris kõvasti kütitud. Oli teisi lihtsalt igal pool risti jalus ees ja mööda pääsemiseks tuli mõni ära lasta. Põllumajandus oli sellel ajal meie kandis samasugune nagu praegu. Juurikaid ja kapsast kasvatati võibolla natuke rohkem. Aga kindlasti oli sellel ajal sigu, kährikut, rebast ja toonekurge kordades vähem. Hunti ja ilvest loomulikult ka. Aga ma ei tahaks uskuda, et suurkiskjad jänese arvukuse langemises väga suurt rolli mängiks. Kits nende jaoks ikkagi esimene valik vast. Jänese arvukus kukkus esimesena ja seejärel kits. Kas ilves tegi kõigepealt jänesega 1:0 ja siis asus kitse kallale? Ei usu.

[honkomees]

...10 aastat tagasi oli meie kandis jänest ikka päris palju. ....Aga kindlasti oli sellel ajal sigu, kährikut, rebast ja toonekurge kordades vähem. Hunti ja ilvest loomulikult ka. Aga ma ei tahaks uskuda, et suurkiskjad jänese arvukuse langemises väga suurt rolli mängiks. Kits nende jaoks ikkagi esimene valik vast. .... Kas ilves tegi kõigepealt jänesega 1:0 ja siis asus kitse kallale? Ei usu.

1. Ilvese esimine valik on kindlasti jänes. Kitse sööb ta jänese puudumise tõttu. Kui minna ilvese jälgi pidi, siis leiad ikka jänesekarvad üles, ehkki ise pole jänest juba mitu aastat näinud.
2. 10 aastat tagasi oli jänest samapalju või isegi vähem kui praegu (meie kandis), siga ja kährikut, rebast ka umbes samamoodi. Hundi tippaega oli 90-ndate esimene pool ja nii 1996-97, pärast seda peaaegu nullis. Hunti pole meil ka praegu eriti, läbikäijana näha, ilvest on kogu aega olnud üksjagu. Peale 80-ndaid on jänesega tõesti kitsas, isegi ütleks et peale 70-ndaid. See talv on isegi üle mitme-setme aasta jälle jänesejälgi hulgim näha ...

[sooviku]

http://www.youtube.com/watch?v=M4KKIuRFZZ4

Ei ole küll selle metsa loomad aga eks meie kassid armasta sama praadi.Vaadake,kui kavalaid petekaid jänes teeb.

[rajaleidja]

Nendes piirkondades, kus mina oma jäneseid küttimas käisin, on ilves läbikõndijaks saanud viimasel paaril aastal alles. Ja mõnel pool pole ilvest tänase päevani näha olnud. Jänesed kadusid sealt aga ammu enne seda. Seetõttu ei taha uskuda ka, et ilves see peamine süüdlane on.
Talvel viidud silo käisid söömas nii kitsed kui jänesed. Kitsedest tehti ilvese poolt plats puhtaks, jäneseid jäi ikka kevadeni käima.

[Messer]

unt: Ma olen mõelnud, et mis oleks kui hakkaks jäneseid loodusesse taastootma.

Tahtsin ka oma jutuga sinna jõuda. Ärge nüüd naerma hakake, aga peast käis läbi mõte, et käiks loomaaiast läbi ja uuriks võimalust soetada sealt üks jänesepaar ja lasta vabaks oma jahipiirkonnas. Tooks sellega värsket verd jäneste populatsiooni. Teatavasti on jänesel kole kiire tekkima see lähisuguluse probleem. Kui verd ei sega, on pupill pigmenditu hall laik. Vähemalt küülikutega see nii on. Metsas vaevalt nii drastilist lõpptulemust näeb.

[Pauli]

Kuskilt loetust meeles, et jäneste kasvatamine üsna lihtne oli - mitte küll nii lihtne nagu küülikutega, aga mingeid erilisi knihve seal vist ei olnud.

[baddmann]

Kuskilt loetust meeles, et jäneste kasvatamine üsna lihtne oli - mitte küll nii lihtne nagu küülikutega, aga mingeid erilisi knihve seal vist ei olnud.

Jah, kui saab üle halljänese meeletust inimpelglikkusest, mis paneb neid vastu puuri või aediku seina või lage end surnuks või vigaseks jooksma või hüppama. Tšehhoslovakkias (kui mäletan õigesti) oli katsetatud peegelsüsteemi tarandikega, kus paar ööpäeva kaupa hoiti loomi ühel pool vaheseina ja siis jälle teisel pool. Idee seisnes selles, et nii ei näinud loomad inimesi ja neil oli võimalik end ka pidevalt varjata. Puhastamise eesmärgil lasti loomad ajavahemiku järel jälle teisele poole vaheseina ja niimoodi sai ühte poolt puhastada.

BM

[aadu kadakas]

Kirk on väga skeptiline selle nö "ettekasvatamise" osas, ehkki teema alguses käis esimese mõttena ka just see mul peast läbi. Parasiidid ja vaenlased teevad asja raskeks. Aga tõenäoliselt on selles osas vaja ikka väga kõrget teadmiste taset, et "ettekasvatamine" õnnestuks. Katsetada tuleks, aga arvan, et looduslikus keskkonnas sihikindlalt elupaiku parandades ning "kahjureid" vähendades oleks efekt püsivam.
Ilvese osas (valgejänese arvukuse mõjutajana) olen kriitilisem ja Honkomehe "tiivas". Mul on ühel lokaalsel alal olnud võimalik jälgida, kuidas ilves toimetab. Isegi kitse kõrge arvukuse juures "tühjendas" ta paigas olles metsa enne valgejänesest. Mitme erineva varitsusjahi käigus on kordunud ka see, et ilves tuleb põldu halljänestki hiilima, samal ajal kitsekarjast sõna otseses mõttes "läbi kõndides."

[unt]

Üks teooria!
Nüüd ma panen siis kirja ühe mehe arusaama, kuidas jäneste arvukust mingis hallile jänesele sobilikus biotoobis suurendada. Ma ei tea, kas see jahimees on selle foorumi kasutaja, aga igastahes on tegemist nooremapoolse (noh, alla 50se mehega ), aga väga kogenud ja pühendunud jahimehega.
Tema seisukoht on, et jäneste arvukus piirkonnas hakkab tõusma kui neid intensiivselt küttida, ehk siis teisiõnu ütleb ta nii „Et jänest oleks palju, on teda vaja liigutada!“
Tema näide on selline: ca 10-15 aastat tagasi alustas ta oma elukohas ühel maatükil (kadakas, mänd, kasevõs, põllumaa, kraavid oma võsaste servadega) jänesejahiga. Esimesel ja teisel aastal oli saagiks 1-2 jänest. Seejärel hakkas jäneste arvukus tõusma ja tänaseks kütib ta igal aastal samast piirkonnast 10-20 jänest. Tema arusaam asjast on selline, et isajänes (jänesetäkk, nagu ta ütleb) on väga kiivas territooriumi hoidja. Kui teda taga ei aeta või ära ei kütita, siis ta hoiab mingit jänestele väga sobivat biotoopi pidevalt ja väga kiivalt oma hirmuvalitsemise all ja teisi sinna sisse ei lase. Kui see isend aga ära küttida, siis vallutavad sama territooriumi teised isendid. Kuna käib võitlus territooriumi pärast ja dominenti alles pannakse paika, siis ei ole paikkonnas ühte suurt ja võimast „täkku“ kes suudaks teisi totaalselt eemale tõrjuda. Seetõttu pääseb rohkem isendeid piirkonda sisse ja seetõttu on nende arvukus kõrgem. Ja kui siis sellist olukorda jätkuvalt hoida, siis ongi piirkonnas pidevalt rohkem jäneseid.
On igaühe oma asi, kuidas sellisesse teooriasse suhtuda. Võibolla mängib siin rolli hoopis mingi muu oluline tegur, mida „teooria“ püstitaja ei oska märgata ja ka kõrvaltvaataja ei suuda tabada. Aga, et see nii on toiminud, see on 100% tõsi. Ja toimib tänaseni.
Loomulikult kütib ta sealt ka rebaseid ja kährikuid!

[aivar00]

Sama juttu olen kuulnud ka põldpüüde kohta. Vana isaslind pidi kanakarja nn. peos hoidma ning tekib karja mandumine. Kui too "kukeke" aga ära koksata, s. o. kari laiali lüüa, siis saavad teiste perede nõrgemad kukekesed kah kanu tallama ning populatsioon jälle kasvab.
Seda on rääkinud mitmed vanemad jahimehed, kes nooruses noid küttisid.
Ainuke asi, mis mulle küsimuse tekitab - kuidas enne laskmist määrata kindlaks "isajänes" ja emajänes". Sama ka püüdega. Ilvestega on asi selge kikilips ja rullikud , sõralistega kah

[rajaleidja]

Unt`i poolt esitatud teoorial võib tõepõhi täitsa all olla. Metssea teemalisel koolitusel räägiti ka sea kohta, et kui tahad arvukust tõsta, lase suured ja vanad kuldid ära. Siis hakkavad noored kuked, keda varem jaole ei lastud, igat liikuvat objekti suksutama(et vana kult põrsa ohtu ja noort emist ei karga. on see nii või ei, ei tea. pole vaatamas käinud).

[Pauli]

Põldpüüteooria kardetavasti ei päde, sest mul on meeles, et ta (nagu laanepüügi) erinevalt enamikust kanalistest monogaamne liik olevat. Ehk igal kukel oma kana (või vastupidi). Aga äkki mäletan valesti.

Jänestega võib see teooria isegi töötada, aga seal on vajalik üks lisatingimus: kõrval peab olema ala, kust noori jäneseid juurde tuleb. Sest kui kotti pistetud "täkule" ikka naabertukast asendajaid tulemas pole, siis ei saa arvukus (ega sigivus) ka kuidagi tõusta. Ehk ma kahtlustan, et see süsteem töötab ainult väga lokaalselt.

[tädimaali]

Sama juttu olen kuulnud ka põldpüüde kohta. Vana isaslind pidi kanakarja nn. peos hoidma ning tekib karja mandumine. Kui too "kukeke" aga ära koksata, s. o. kari laiali lüüa, siis saavad teiste perede nõrgemad kukekesed kah kanu tallama ning populatsioon jälle kasvab.
Seda on rääkinud mitmed vanemad jahimehed, kes nooruses noid küttisid.

Püüd on ju parves sigimisperioodi välisel ajal, sigivad nad ikka paaridena. Küllap on neilgi oma territoorium oma pesa ümber, kes seda teab, kui suur see on ja kas seda on uuritud täpselt. Linnud küll ilmselt lendavad siis kaugemale, kui võõras paar pesitseb liiga lähedal, ja seal võib juba määravaks saada sobivate elu-pesapaikade vähesus lähikonnas. Ma täpselt ei tea, kuidas see sügisel parveks kogunemine toimub, juhul kui nt on mitu paari, kel on pesitsemine ebaõnnestunud. Tehistingimustes (kus muidu püü käitub vägagi metsikult, isegi tibust peale inimesega kontakt ei tee teda kodustatuks, ning pesitsusajal vale paarilisega kokku sattudes lihtsalt taovad üksteisel ajud välja) annab sügisel teha ka vanalindudest koosnevaid parvi, looduses pesitsuse õnnestudes ilmselt moodustab ühe parve üks pesakond, kas sinna nt üksikut vanalindu võetakse, ma ei tea, kuid kirjandus väidab, et kevadel nad võivad olla juba päeval omaette hoidvad ning teiste suhtes agressiivsed paarid, kuid külmaks ööseks kogunevad ikkagi sülemisse.
Olen uurinud püüde kohta netist, kuna nende arvukus on pea igalpool langenud ja sel teel juba suht ammu, siis on jõutud teha igal maal vähemalt üks uuring, küll on nende elupaikasid hooldatud, erinevaid seemnetaimede segusid külvatud, hekke tehtud jne. Mis mulle on jäänud silma kõigist neist uuringutest (millest enamik pole leidnud täpselt vastust ega ka väga toimivat parandust) -arvatakse, et võrreldes vanade aegadega puudub tänasel päeval püül talvel sama hea ligipääs söödale, ehk et vanasti pudenes seda vilja rohkem igalepoole maha ka talvel. Lisaks see, et põllud on liiga suured, arvatakse, et püüle sobiks pisemad lapid (mälu järgi võis olla ühe põllu suurus selline 10ha - tänapäeval mõeldamatu). Üks uuring, kus uuriti läbi (vist) 6a ühe püüasurkonna arvukust, on mulle jäänud meelde kui ainus, mis näitas üsna suurt edu ning võimalikku toimivat lahendust. Ma ei mäleta praegu peast, kas ja mida nad tegid seal ka maastiku osas, aga põhiline arvatud edu pant oli üks kord aastas korralik loomulike vaenlaste arvukuse vähendamine - enne pesitsusperioodi, varakevadel. Polnud üldse vaja kogu aasta sellega tegeleda, ja arvukus suurenes üsna palju lühikese aja jooksul.