Kui palju foorumlasi loeb artiklit uue kaitsekava saanud KASETRIIBIKUST. Kui tõesti pole midagi kirjutada, siis tehke ajakiri 6 lk lühem. Mingit kvaliteeti võiks ikka hoida- see pidi olema ju jahiajakiri.

Miks Sul jahiajakirjast ja jahipidamisest nii kitsas pilt on? Ega jahimees ei pea ju olema isik, kes suudab vaid jahiulukile igast asendist kindlasse kohta augu tekitada?! Natuke võiks ka ümbritseva vastu huvi tunda ja teada, keda nähakse ja kes ümbritsevas veel "tegijad" on. Ka väljaspool jahiulukite loetelu. Muidugi, peab tõdema, et ega jahimeheks hakkamisel sellisele suunale eriti tähelepanu ei pöörata. Seda enam võiks ja peaks selliseid teadmisi omandada juba jahimeheks oleku käigus. Seega, minu meelest, täitsa huvitav lugemine ja igati silmaringi laiendav.
Tegelikult võiks ka see teema olla "Mida arvad viimasest numbrist?" all!

Paljud seda võibolla ei teagi, et hiirtel on suurem seos nii jahinduse, kui loodusega üldse, kui arvatakse. See on aga omaette teema, millest kahjuks ei räägita peaaegu üldse.
Mõeldakse, et näriline ja parasiit, kellele seda veel tarvis on ..

samas meenub mitte väga ammune aeg, kui "silmaringi avardamise" huvides olid Eesti Jahimehes pikad lood eksootilistest loomadest ja loomapiltidega postmarkide tutvustused.
EJ-s avaldatud jahimaade piirikirjeldusi mäletate? ku*at seda teab, kas ja kes neid luges...

võrreldes tolle ajaga on ikka tubli sammukene edasi astutud. samas võib alati öelda, et kirjutage ise EJ veergudel sest, mis hingel kripeldab. siin foorumis kõvad kirjamehed ju kõik

Silmaringi arendamiseks ei pea kasetriibiku artikkel olema 6 lk- tõenäoliselt kogu ajakirja pikim lugu.
Ma mõtlesin ka selle üle, et jahiulukite nimekiri on Eestis ikkagi piiratud-7 suurulukit, 11 väikeulukit ja 36 jahilindu. Sellest hoolimata ei ole mul metskitse kohta artikli lugemine iga 2 aasta tagant mingi probleem. Samas on meil naabritel jahiulukeid, keda meil ei ole ja kelle kohta võiks samuti kirjutada. Või samas meeldis mulle väga see tava, kui naabrite jahiajakirjadest oli tehtud paar tõlkelugu. Jahiajakiri ei ole ammugi ainult loomadest, naabrite METSÄSTÄJÄ on pidevalt uute jahirelvade võrdlused, analüüsid, mida meil Kaupo ka mõnikord teeb, kuid pigem erand. Jään ikkagi seisukohale, et 6 lk kasetriibikut on nonsens.

Suurulukeid on nüüd 8. Hallhüljes lisandus juurde.

Metslane kostis "Mingit kvaliteeti võiks ikka hoida- see pidi olema ju jahiajakiri."
No mida siia vastuseks kosta, võib olla ehk niipalju, et ajakirja kaanele on kirjutatud: Eesti Jahimees jahindus- ja loodusajakiri. Seega siis vähemalt kolm aastat juba mitte enam puhas jahiajakiri. Lisaks arvas Kalle Palling repliigi korras ajakirjast nõnda, tsiteerin: "Kahjuks on ajakiri Eesti Jahimees jäänud pisut kitsa ringi ajakirjaks jahimehelt jahimehele" (EJ nr 1/2015 lk 51). Riigikogulast ja tema arvamust tuleb austada, eriti kui ta on peavooluerakonnast.
Kasetriibik e mittejahinduslik liik võttis kogu mahust 6,5 %, üljäänud liigid, mida kajastati seekordses numbris, olid jahinduslikud ja võtsid mahust 25%. Kaitstavaid liike võiks jahimehed ikkagi natuke tunda, olgu tegemist või hiirelaadse loomaga. Eh, elu ei seisne ainult söödavate elukate jahtimises vaid elust saab mõnu tunda ka söödamatuid loomi vahtides.

Linnukütt, ma tõesti tahaks loota, et mõtlesid seda ikka "tõsiselt".

Berettale. Pihtas, põhjas. Polegi rohkem vaja selgitada. Nii see jah on. Selles osas oleme ilmselt ühel meelel.

Kas linnukütt arvad, et kehval ajal kasetriibik ei kõlba süüa või?

"Küll ta kõlbab kui partei käseb" Oli kord sihuke mõttetera käibel.

Selline kohtumine siis ...

Kahe käega poolt, juba ammu on arusaamatu mulle mis moodustis see EJ- ajakiri on. Pool väljaandest Jahti-Jagt reklaamid, mingite tundmatute looma, -linnu- ja taimeliikide tutvustused, jahimeeste suvepäevade kokkuvõtted ja tagatipuks jahimeeste surmakuultused ja nn järelhüüded.
Tekib küsimus- Miks?
Vb oleks aeg tellimine tasuliseks teha (lisaks reklaamile) ja kasvõi "päris" Jahiajakirjadest asjakohaseid artikleid refereerida?

Meie ajakiri koos JahtiJagt reklaamiga on teinud ära tänuväärse töö-valdav osa ei käi jahil enam suvalistes "kaltsudes". Ja kes jahtijagt-i ära proovinud võib edasi minna näiteks Cabelas või Frankonia valiku juurde.

Olen lapanud neid Soome, Rootsi, Saksa ja Briti "päris" ajakirju. Minu hinnangul on seal kordades rohkem miskit suvalist pahna ja reklaami. Tõesti, harva leiab sealt loodusteemalisi artikleid ja paljud jahiteemalised artiklid on väga huvitavad, sest teemaks on reaalne jahipidamine. Meil kipub tihti kõige jahiteemalisem artikkel olema mõni uso statistiline artikkel. Aga miks see nii on, tuleb ikka peeglisse samuti vaadata.