Viimasest numbrist arvan, et see on nagu mustlasorkester- dirigendita. Mustlastel on seal vähemalt primaš, kes üritab protsessi suunata. Ajakirjal peaks olema selle koha peal toimetaja. Lk. 11 "Šaakalijaht pikeneb kaks kuud". Kas alustatakse varem või lõpetatakse hiljem jääb meil teadmata. Lk. 6 "Juunikuine juhatus" eelviimane lõik: "Arutelu šaakali üle juhtis juhatuse liige Priit Vahtramäe, kes on erinevates väljaannetes ennegi arvamust avaldanud. Ta selgitas, et šaakali küttimine on plahvatuslikult kasvanud ja jahimeestel tuleb olla väga hoolas. Otsustatati kutsuda jahimehi üles šaakalit aktiivsemalt küttima ja teha ettepanek keskkonnaministeeriumile šaakali jahiaja pikendamiseks..." Plahvatuslikult kasvanud küttimisele lisame veel aktiivsema küttimise. Kõlab nagu jutustus Pavlik Morozovist. Hoolsuskohustusest ei saa üldse aru.

Kas november-detsember on juba ilmunud?

Minu postkasti ilmus täna.

Viimases numbris siis huvitavad seisukohad härrastelt teadlastelt! --"Küttimise mõju" , "Millised on maaspesitsevate lindude kaitsmise võimalused?"

Mida siis sain teada viimasest ,peab ütlema küllalt sisukast ajakirja numbrist ?

Kõigepealt pakkus mulle huvi ülevaatlik tabel Eestis kütitud ulukitest, mida uurides tekkisid kohe mingid võrdlused, kahtlused /küsitavused mõningate samas ajakirjas kajastatud artiklitega. Mõni tähelepanek: Eestis kütitakse aastas suurusjärgus 1000 põtra rohkem kui hane. Kohati isegi punahirve küttimise numbrid on hane omadest kõrgemad Miks küll siis see tohutu hanede kaitse ja heidutuse kampaania ? Küsin , mis juhtuks kui hanejaht nii kevadel kui sügisel oleks vaba? Ma arvan , et kütitud hanede hulga kasv oleks marginaalne. Jah, ilmselt esimesel aastal oleks huvilisi kevadjahil rohkem ,aga samas oleks põllumeeste toetus tõhusam . Kui ka põdra ja hane küttimis numbrid võrdsustuvad v hane kasuks pööravad ? Kas see oleks katastroof ?

Siis võttis sõna ka keegi "makaronipuurija" . Kes tahaks enda kaasmaalastele eesti maal , eesti seadustega piirangud kehtestada , v koguni kaitseala luua . Sellest samast tabelist selgub , et just nemad need põhilised nepikütid on , sest nagu covid puhkes langes kardinaalselt ka kurvitsa küttimine . Meil eestlastel lõpetati nepijaht juba aastaid tagasi , kevadjahi keelustamisega ja sügisjahil me eriti ei käi, on muid tegevusi ja vara läheb pimedaks. Kui kevadjaht keelustati , oli põhjenduseks vist pesitsema asuvate lindude kaitsmine , nüüd siis oleks kena kui keelustatakse rändel olevate lindude küttimine?! Huvitav mis mõttes Itaalias v Hispaanias lastud lind rohkem kaitstud on ? Järsku annaks suurema loodussäästu sealne lubatavade normide vähendamine näiteks kümne võrra per. nägu ?

Kiskjate teema on minu meelest ka jätkuvalt kuidagi üleolev . Jätkuvalt on suhtumine - inimene peaks kiskja eest taganema- Ikka võiks kiskjaid rohkem olla??? Pean Tiit Randverist väga lugu ja teda oma ala pädevaks , aga kas kannatanul on vahet ,ründab teda poegadega emakaru v siis pahur isane? Väidetavalt on karuga kokku jooksnud inimese ja karu rünnaku tõesus karu rünnakuks 9,1 %, kas see on tõesti küllalt väike % ????? Ma ei räägi siin söödud põdravasikatest jne... Millal küll aru saadakse ,et kiskjaid on saanud eesti oludes palju, Kõik ei ole Tiidud ja Peebud ,kes metsloomaga kohtudes käituda oskavad.