Gunnar,sinu postitust lugedes peaks eeldama,et sa ise kirjutad ilma vigadeta.....Aga kahjuks nii see ei ole!

Ju siis mul puudub korrektor samamoodi kui ajakirjal.

Olen hr. Vainura tekstidest alati lugu pidanud ja kogemust ju on mida teistega jagada. See lause aga häiris mindki tõsiselt. Jätab mingi meki kindlasti juurde kui edaspidi tema avaldatut loen.

Võtaks kah jälle hädaldamisejoru üles. Kirja(või trüki)vead, nagu Gunnar juba mainis, - see on ju lausa õudne. Eriti hirmus oli lugeda FACE päevikut ja kirevaid veergusi (ma seda meelt, et kui asi juba postkasti sattunud on, siis võib ta tasapisi kaanest kaaneni läbi töötada). Kas see neidis, kelle nimi mainit veergude all tõlkijana seisab, on ikka inimene, mitte masin? Tekst nägi kangesti sedamoodi välja, nagu viletsast tõlkeprogrammist läbi lastuna - sõnad on küll otse ja õieti tõlgitud, aga lausete mõtet võib vaid aimata.
Vainura jutu jätan kommenteerimata, ta vana mees, mis tast ikka maa sisse tampida.
P.S. Keelekorrektorit ei oma ja filoloog ei ole, ni ed andesdge mule väikkset girjavikat.

Mulle on juba mitmete EJ viimaste numbrite põhjal selgeks saanud, et tegelikku ja professionaalset toimetajatööd seal ei tehta. Tõlked on vigased ja algajalikud (vaadake või novembrinumbri FACE tegevuse refereeringut - "poliisid"), isegi suured pealkirjad ning isegi kaanepealkirjad mõnulevad trükiveakuradi käes, rääkimata siis artiklite sisu valikust. Kui on avaldatud mõni arvamusartikkel, mis eelduslikult põhjustab või võib põhjustada vastukaja (hea näide seesama V. Vainura üllitis rebase-kähriku jahiajast jms), siis oleks hea toon, kui sellele küsitaks vastava ala asjatundjatelt ka samasse ajakirjanumbrisse vastuartiklit või kasvõi lühikest repliiki. Kuid tundub, et sisulist tööd Eesti ainukese jahindusajakirja edendamiseks juba mõnda aega ei tehta. Kui venelaste "Oxoma"-t lehitsen teinegi, mõnikord kolmaski kord peale kaanest kaaneni läbilugemist, siis EJ viimaseid numbreid enam uuesti lugemiseks kätte ei võta. Väga kahju tegelikult.

BM

Ma pole viimast nubrit suutnud siianu läbi lugeda Ja retseptinurka saadetut olen hakanud ka 3 korda läbi lugema.. kui viitsimist on (ja pilte enam ei saada väikselt, sest pärast niigi nigelat kvaliteeti oleks justkui, ehk mul veab, töötlus tehtud ja see lehte pandud (kui vaadata viimase numbri pilti ja mõne eelmise numbri oma, siis vast saab vahest aru)).

Ma mõtlen, et keegi võiks ikkagi Vainura loole mingi vastuloo kirjutada, kui juba kolmas lugu samasse auku, ilma lehes ilmuva kommentaarita (mujal igasugust tagasisidet ja arvamusi kuuldud sellel teemal), siis tekib juba tunne, et kas tõesti katsutakse ülejäänud jahimehi suruda raamidesse - kui Vello oma esimese sileraudse sai ja rebasenaha maha sai müüdud?

tundub, et viimane EJ on küll natuke enam keeletoimetajakätt tunda saanud kui mõned eelmised numbrid. kuigi - olen sportliku huviga vaadanud, millal muutub kuulutusteküljel pakkumine Kütiliin 2006 laskuritele

mis oluline - nii pr. Tegevjuht kui ka hr. Toimetaja on ära märkida võtnud "erinevad interneti foorumid" ja "elektroonilised väljaanded", seda küll mitte eriti sõbralikult.

Tegevjuhiproua mõtteavaldust omas meeles tõlgendades: tavapärane ja suhteliselt läbipaistmatu väljund seltside esindajate kaudu ei ole tõesti see ainuõige interneti ajastul. nõuka-aegsete praagamagude susserdamine tagakambreis ei saa kuidagi piirata eneseväljendamist veebis. ehk on ka EJS-il aeg uue (virtuaalse) reaalsusega kohaneda...?

Kusjuures ka mul esmapilgul sama mulje. Samas näiteks raadiosageduste kohta avaldatav info paneb juba maeiteamitmendat korda muigama - see 155,xxx asemel 144,xxx kirjutamine on KOHE nii käe sees et anna olla

BM

Peep Männil seletab väga hästi ära,miks meil ahmi ei peaks olema.Aga siiski,otsige ja pildistage jälgi ning see väide saab ümber lükatud.

Minujaoks on jahimehe ajakiri end juba ammendanud. Huvitavat lugemist on seal kaunis vähe, esineb palju vigu. Nt oli alles mingis ajakirjas reklaam, milles mõlemad kontakt telefonid olid valed. Peaaegu igas numbris on reklaam mille "sooduskampaania" on ammu lõppenud enne ajakirja ilmumist... Üldjuhul vaatan pildid läbi, kirjutan retsepti üles ja läheb riiulile. Neid rahasid võiks kasutada kasulikumalt

Ma pean maru hoolikalt siis retseptidega tegelema, kui Margol see ainukene asi, mis tähelepanu pälvib

See slleks, mulle viimane number meeldis. Ühisjahtide temaatika on väga abiks, kogenud jahijuhataja, Agu Taksise poolt. Loodetavasti loetakse seda teemat natuke laiemalt kui jahijuhatajate poolt. Ajuliinipukk (mainitud loos) on tore, aga selline ehitus eeldab suuresti, et neid pukke väga ei liigutata. Saab teha ka kokku pandavaid, mida saab maaomaniku meelemuutuse või vajaduse korral mujale vedada (olgu, kui on kindlad kohad ja pukid igal liinil, siis puudub selleks vajadus).

Arlese selgitus meeldib. Ma ise ka kuulnud kommentaare, et mis need nagad ka laskmisest teavad... muudkui ise teevad ja ise proovivad, aga tarkusi pole ollagi... ja mis see 200 pole siis ära lasta. Vot, aga keegi teine pole teinud, keegi pole lasknud, kelleltki pole nii palju häid nõuandeid kuulnud. Kirjutavad igasugused targad mehed ka selleks, et virised, kus nad siis olid, kui oleks olnud aeg neid omal tark laskmislugu kokku panna. Või ootavad, et rahakotiga huvilised neile ukse taha ilmuvad (kuidagi) ja siis saab neile juba salatarkust jagada, mida suuresti avaldada ei taha. Lisaks, instruktori abiga käib ikkagi praktika. Mis siin muud ikka kui edu Arlesele ja pane samas vaimus edasi. Kui tulevased tipplaskjad sellest loost miskt ei saa, siis mina oma keskmise laskeosakusega mõne tarkuse ikka nopin.

Hundilugu oli ka vahva, ülejäänusid lugusid hakkan alles lugema (ajakiri alles eile tuli ka ning enne magama minekut natuke lugesin).

Muide, kui võtta ette MTR ja sealt sageduluba otsida siis hetkel kehtivad sagedused on:
146,400 MHz, kehtib kuni 01.01.2010 ja
161,475 MHz, kehtib kuni 01.01.2010

http://mtr.mkm.ee/default.aspx?s=slubaotsing
Siia toksi sisse Eesti Jahimeeste Selts ja näidatakse sagedusload ära.

Mina loen välja, et 155,425 MHz ju ka kasutusel ikka. Selle sageduse juurde kirjutatud raadiosaatejaam, teiste sageduste juures kirjas liikuv raadiojaam, milles vahe?

Vahet ei neil seadmetel ei ole. Lihtsalt EJS on jõudnud 12.11.2008 pikendamise avalduse sisse viia ja luba on ka pikendatud ning tõepoolest, 155,425 MHz on kasutuses mitte 2009. a 1. jaanuarini (nagu oli loal varem), vaid 2010. a 1. jaanuarini. EJ ajakirjas valede sagedusloa kehtivusaegadega artiklid olid kindlasti varem kui 2008. novembris, hetkel ei viitsi järele vaadata ja "lahmin" niisama

BM

Nii, püüan jälle edasi minna laskmise teemaga aga selleks vajaksin nüüd vahekommentaare. Et kas kirjutised liiga segased või liiga põhjalikud või liiga pealiskaudsed. Pikad või lühikesed, vähe või liigselt illustreeritud. Ja millised on üldse ootused või käib sari pinda ja võiks ruumi teha mõnele muule loole.