No nüüd olen küll midagi maha maganud,viimases ajakirjas kirjutavad Rae seltsi mehed kuidas nad on arvukalt saarmaid lasknud koos muude elukatega,kui saarmas on jahikeelu alt vabastatud andke mulle ka teada,meil on neid Jägala peal piisavalt palju,söövad õngekala ka juba ära!!!!!!!Artikkel pealkirjaga Jahimehed looduse tasakaalustajatena!

Üks õiendus kah,

mina eip korralda Keilas ei kõrge ega madala kuke võistlusi

Parimat!

Arles

Ma juba jõudsin imestada, et tea, kas Arlesel nii palju vaba aega tekkinud,et tikub suisa haavlivõistlusi korraldama. Vorm nii hea, et muuseas laseb jälle 200 välja ja trenni vaja teha enam pole, nii see vaba aeg tekib
Seda saarma juttu lugesin ise ka ja arvan, et loo autoril lihtsalt keel sõlme läinud või näpud klaviatuuril sassi, sest loendavad nad ikkagi hulgi kopraid, mitte saarmaid.

Viimases numbris üldse toredaid naljajutte palju. Eriti lõbus oli lugeda Malta jahimeeste ühenduse esimehe kirjakest. Kuidagi lohutav on teada saada, et ka teiste maade jahimeeste eestseisuses on "kuldsuuga imidžimeistreid". Vennikesel pole ikka õrna aimugi, mis asi on EL Linnudirektiiv, sest mõne liigi sealt välja võtmine on küll viimane asi, mida Birdlife International tahaks. (Neile, kes samuti ei tea, mis on linnudirektiiv: http://www.envir.ee/natura2000/?nodeid=22&lang=et)

Pole ise seda numbrit lugenud, kuid saarma küttimine on küll kahetsusväärne . Jahimees peab vahet tegeme kas tegu kopra või saarmaga. Saan aru, et raudadega püügil pole midagi teha kui saarmas kopra asemel rauda läheb, kuid inimene kes päästikule vajutab peab ennem veenduma mis imetaja tal sihikul on.
Ja kui nüüd keegi ütleb, et hämaras ei saa aru kes vees ujub siis võin oma kogemusest öelda, et saab ikka küll.

2007 aastal valminud õppefilmis poolveeliste loomade loendusest on ka lõik kuidas saarmal ja kopral vahet teha ning mõlemad loomad kõrvuti kaadris.

Mis sa siin saarmast ja koprast räägid.On ka seda nähtud,kui mitmekümneaastase staažiga jahimees ei tee vahet saarmal ja mingil. Ma ei imestaks sugugi ,kui mõni linnamees näitaks näpuga rebasele ja ütleks et tegu on kährikuga.Alles kuulsin juttu,kuidas üks vend kirjeldas auto ette jooksnud looma:sellised pikad ja peenikesed jalad,põdrast väiksem aga ilves ta vist ei olnud.

Kisub nagu teemast kõrvale,aga möödunud talvel oli Puhjas toornahkade kokkuostja ja temal seal saarmanahk ka nimekirjas,päris head raha lubas saarmanaha eest,hakka või salakütiks.Muide,Sooviku lugu kõlbaks täitsas jahianektoodiks,naerda sai ikka küll.

Raudadega loomad täiesti legaalselt tabatud (koprajahi kõrvalt), seega saab nahka müüa ja osta. Teemast natukene kõrvale, aga äkki oleks aeg varsti mõelda saarmajahi legaliseerimisele. Õudsalt palju liigub neid ringi ning partidega on pidevalt kurvad lood... korduvalt täheldatud, et mõni pesakond poeghaaval ära süüakse.

Et, teeme kaitsealusest liigist jahiliigi ja hakkame neid küttima. Samas mink, kes ilmselt enamuses pardipesakondi nahka paneb, teda meil pole huvi/aega/võimalust/tahtmist küttida. Kui ei saada mingistki jagu, miks siis omale lisa kohustusi võtta.
Huvitav mida IUCN asjast arvaks, kui Eesti saarma jahiliigiks kuulutaks.

Loodan, et Feeni postitus rohkem nali kui tõsine jutt.

Kui antud liik oleks hetkel jahiuluk kas siis oleks oht selle väljasuremisele?

Tegelt sama lugu nagu kopraga oli - nii kaua kaitsti kui enam inimese-jahimehe jõud ei taha üle käia. Mink tundub et on möödund nähtus, nagu ka ondatra - tulid, nägid, võitsid .... ja kadusid. Aga neid kes saarma peale tulivihased on, kalakasvatajad kelle tiigi on saarmas tühjaks teind, tean mitte ainult ühte.

Ondatrat ja minki just ei saaks nagu võrrelda, ondatrat leidub mõnes üksikus kohas Eestis, mink on siiski ühtlaselt levinud liik. See, et minki on vähem kui ennem on suuresti ka saarma töö kuna liik mõjub mingile üsnagi pärssivalt, seda eriti kuivendatud süsteemides mida meil just vähe pole.
Aga jah kalakasvatajatel on kindlasti probleeme, kuid nad võivad oma kasvandusi ka saarma eest kaitsta. Samas mingi liigiga on alati kellelgi probleeme, nagu näiteks metsaomanikul kitsedega jne.
Võrdlus kopraga on kohatu kuna saarma ja kopra bioloogilist mahtuvust ei anna võrrelda. Üht mahub meile mõni tuhat teist mõnikümmend tuhat.

Mul ka sama tähelepanek,et meil tükitakse selle ulukiliigi kaitsega natike liiale minema ja siis,kui liik juba vohab,alles siis mõeldakse,et midagi ei klapi.Viimane näide oleks valge toonekurg.Vanemad mehed ehk mäletavad,et isegi kährik oli kunagi kaistav liik.Aga mink jah,tuli oli ja näitab juba vähenemise tundemärke,ondatra peaaegu kadunud.Saarmas on olnud kunagi nii kaitse all,kui ka jahiuluk ja pole ta kuhugi kadunud.

Pean tunnistama, et viimasel ajal nii kobrast kui minki suht vähe raudadega (viimast kastlõksudega ka) taga ajanud, samas, miskit ikka ja mingi mälestus sellest ajast kui neid ikka püütud sai (kui talve tuleb, eks siis pisikesi jälle, aga koprale ainult vajadusel. See selleks, olukord on u selline, et iga kastis oleva mingi kohta käib kopra raudadest 1 saarmas läbi. Kopra-pardi jms jahis või kalal näeb iga 5 saarma kohta ühte minki. 100% juhtudest, kus ma olen näinud, et keegi pardipoegasid taga ajab (väikekiskjatest) on olnud saarmad, aga no, ehk pole lihtsalt trehvanud. Igal aastal on piirkondi, kus näen pardipesakonda, või mitut ja seal kandis saarmast liikumas. Mingi aja pärast pole pardipoegasid enam. Viimane juhus oli selline, kus saarmas katsus pardimammat kätte saada, poegasid enam polnud. Ma ei tea meie jahimaadel ühtegi kohta, kus elaks kobrast, aga saarmast poleks, küll aga tean kraave, kus on saarmas, aga kobrast pole. Kastlõksudesse jääb tuhkrut ka rohkem kui minki. Äkki piirkondlik asi, või on lihtsalt kuidagi imelikult trehvanud, aga meil ei tundu mitte olevat probleem mingis vaid pigem saarmas.

Ps, mink pole ka muidugi kusagile kadunud, talvel lumega jälge ikka näeb, ja mõni lõksu ka satub kui püüda. Samas, jutt kisub juba sinna kanti, et jahimehed väidavad toonekure probleemse olevat, aga ise kährikut ei jahi. Sama hästi võib öelda, et ei ole ei mink ega saarmas see põhiline paha, kährik on. Küsimus on pigem see, et on meil tõesti saarmas nii hirmus ohustatud, et teda jahtida ei tohiks? Või, kui lubataks, kas siis enam-vähem normaalse nahahinna juures (karusloomadest kõikse paremas hinnas hetkel) hakkaks keegi püüdma rohkem saarmast (koprarauda jäävad enamasti suuremad isendid, väiksematesse aga saarmas ei roni, ju tehtaks ka saarmale sobivas suuruses rauad siis)? Või on olukord nagu ikka, et need, keda jahtida lubati, neid lubati (hea, et kobrast jahtida tohime), ja edasi elame sellises vaimus, kui Brüsselis ei ela, siis kaitseme?

Jah, saarma arvukus tõesti on viimase paarikümne aasta kõrgeim. Sellest johtuvalt hukkub neid ka kõvasti kopra raudades ja kala mõrdades ning maanteedel. Seda kõike võiks juba nimetada populatsiooni reguleerumiseks kuna mida rohkem neid on seda rohkem neid hukka saab. Seetõttu jaht isesneset pole ju enam vajalik. Saarmas liik, kelle sigimine pole niisama lihtne, suguküpsuski saabub alles kolmandal või neljandal eluaastal. Ilmselt ei mahu ka neid loomi enam eriti palju Eestisse juurde, kuna elupaigad limiteeritud.


Feen, see, et sa näed saarmat seal kraavides või ojades kus kobrast pole on seletatav sellega, et selle looma koduterritoorium võib olla mitukümmend kilomeetrit vooluveekogu jooksvat kilomeetrit, kopra paari kilomeetrise kesmise koduterritooriumi suuruse kohta.

Ehk siis saarmas liigub laialt ringi, sigib üle aasta paari ja on tundlik igasugustele vees leiduvatele ainetele eriti raskemetallidele. See, et seda looma praegu veidi rohkem, on pigem õnn kui õnnetus ja rebase ning kährikuga ei maksaks paralleele tuua ehk isegi kopraga mitte.