Jahieeskirja täiendus: laskekatse pukijahi jaoks

Vasta
linnukütt
Postitusi: 182
Liitunud: K Dets 05, 2012 8:49 pm

Re: Jahieeskirja täiendus: laskekatse pukijahi jaoks

Postitus Postitas linnukütt »

"Pauli. mul oli siin mõni aeg tagasi selline küsimus:
2) harjutus sooritakse toelt või vabalt valitud asendist, välja arvatud laskeasend lamades.
Seda punkti saab ju täita ainult ilma toeta, sest ükskõik mis laskeasendi sisse võtad, ei saa sa enam tuge kasutada sest kas toelt või asendist Või oskab keegi öelda kuidas lasta ilma laskeasendita? Ministeeriumis ei pruugi keeletoimetajat olla ja ministriälla ilmselt ei lugenud, mis jamale alla kirjutab."


Ei ole võimalik lasta toelt ilma asendit sisse võtmata, kuid on võimalik lasta vabalt valitud laskeasendist ilma toeta. Ei ole kirjutatud selliselt, et "toelt ja vabalt valitud asendist" vaid on "toelt või vabalt valitud asendist". Kui "või" asendada sõnaga "ja", siis tõepoolest. Laskeasend on laskmise praktikas kindel termin. Selles on lühidalt asja sisu. Filoloog ega jurist ma pole, selleks on teised arvamusliidrid.
Tuge kasutades pole laskeasend määratletud. Püssilaskurite hulgas nii trennis kui võistlustel tuntakse kolme (nelja) laskeasendit, mis on meie keelepruuki juurdunud (Vaatasin ÕS järele, laskeasend on nii tavaline käibesõna (lamaasend, põlveltasend, püstiasend), et seletust ei vajanud) ning nendest asenditest lastakse tuge kasutamata. Kui te lasete toelt, valige milline asend sinna toe taha. Minugipärast või selline asend, mis laskmise reeglistikku silmas pidades pole üldsegi laskeasend vaid muu asend. Kui te lasete vabalt valitud laskeasendist, hetkel on neid sportpüssilaskmises kolm, te tuge ei kasuta. Ma küll ei õigusta siin keelelist toimetamist, aga kunagise püssilaskurina mul selle lause tõlgendamine raskusi ei valmistanud. Ma usun jätkuvalt, et enamikele jahimeestele ja katse vastuvõtjatele ka mitte.
Ja muidugi saanuks seda keeleliselt korrektsemaks e selgemaks teha, selles nõus.
Kasutaja avatar
aadu kadakas
Postitusi: 1469
Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm

Re: Jahieeskirja täiendus: laskekatse pukijahi jaoks

Postitus Postitas aadu kadakas »

Pauli kirjutas:Ja et pöörduda tagasi teemasse, siis millised on seltskonna küsimused ja ettepanekud (mis veel ei ole vastust saanud) seisva märgi laskekatse osas?

Baddmann ja Unt sättisid sõnastust juba paremaks.
Minu mõte jookseb sealt, et asi peaks olema võimalikult lihtne, vähese bürokraatiaga ning arusaadav kõigile.
Arne Taal "Eesti Jahimees" nr 1/2015 "Põdrakellast ja "Kütiliinist"" tsitaat:
Suuruluki küttimise oskus koosneb kahest osast: oskusest mõtestada jahisituatsiooni ja laskeoskusest.
Edasi saab lugeda igaüks, kel huvi.
Kui jätta kõrvale laskmine sportlikul eesmärgil, siis laskekatse peaks väljendama jahimehe oskust piisaval tasemel sooritada õnnestunud lask ehk olema oma relvaga sina peal. Tiirus väljendub see ennekõike, kuidas laksja suudab sooritada lasu nii, et kasutab vaid nö iseenda keha ja püssirihma. Hätta jään ma siin, et kui suur peaks olema märklehe tabamisala ja laskekaugus. Usun, et suurema ajumahuga tegelased suudaksid selle proportsiooni kindlasti välja mõelda. Noh, näitena võiks olla "Põdrakella" 100% tabamisala mingi mõistliku kauguse pealt jmt.
Kirjuks ei maksaks ajada asja nii, et juba igale suurulukile vastavalt hakkame laskekatset välja mõtlema. Hallhüljesele kuis?
Ma ei usu, et tehes vahet suuruluki laskekatsel nii, et tornist peaks see olema kuidagi lihtsam, saavutatakse jahis laskmisel paremaid tulemusi. Eks enamus võib pajatada, kuidas tornist on võimalik ikka imelaske teha. Ja kuidas sa ikka kontrolli garanteerid, et see võib vaid niimoodi suurulekeid lasta ja see igatmoodi.
Ja teatud välisturistide ja ka vananeva jahiseltskonna pärast tegelikult ei peaks kannatama laskeoskus.
Kasutaja avatar
unt
Postitusi: 476
Liitunud: K Aug 27, 2008 12:40 pm

Re: Jahieeskirja täiendus: laskekatse pukijahi jaoks

Postitus Postitas unt »

linnukütt kirjutas:Ei ole võimalik lasta toelt ilma asendit sisse võtmata, kuid on võimalik lasta vabalt valitud laskeasendist ilma toeta. Ei ole kirjutatud selliselt, et "toelt ja vabalt valitud asendist" vaid on "toelt või vabalt valitud asendist". Kui "või" asendada sõnaga "ja", siis tõepoolest. Laskeasend on laskmise praktikas kindel termin. Selles on lühidalt asja sisu. Filoloog ega jurist ma pole, selleks on teised arvamusliidrid.
Tuge kasutades pole laskeasend määratletud. Püssilaskurite hulgas nii trennis kui võistlustel tuntakse kolme (nelja) laskeasendit, mis on meie keelepruuki juurdunud (Vaatasin ÕS järele, laskeasend on nii tavaline käibesõna (lamaasend, põlveltasend, püstiasend), et seletust ei vajanud) ning nendest asenditest lastakse tuge kasutamata. Kui te lasete toelt, valige milline asend sinna toe taha. Minugipärast või selline asend, mis laskmise reeglistikku silmas pidades pole üldsegi laskeasend vaid muu asend. Kui te lasete vabalt valitud laskeasendist, hetkel on neid sportpüssilaskmises kolm, te tuge ei kasuta. Ma küll ei õigusta siin keelelist toimetamist, aga kunagise püssilaskurina mul selle lause tõlgendamine raskusi ei valmistanud. Ma usun jätkuvalt, et enamikele jahimeestele ja katse vastuvõtjatele ka mitte.
Ja muidugi saanuks seda keeleliselt korrektsemaks e selgemaks teha, selles nõus.


Vabanda linnukütt, kuid Sinu seletus ajab minul asja veel segasemaks. Ma nagu loen siit välja, et kui ma valin nn pukikatse sooritamiseks toe, siis ma võin selle toe taga kasutada mistahes laskeasendit; kui ma aga valin laskeasendi, siis ma ei tohi enam kasutada tuge.

Eesti kohtupraktikas (kodanik versus riigivõim) levib aina kindlamalt mõiste "keskmine kodanik". Selle mõiste sisu on, et nn keskmine kodanik peab suutma igasugustest temale suunatud keeldudest aru saada. Kui ei saa, siis tuleb ametnikkonnal need niimoodi afišeerida, et keskmine kodanik neist aru saaks. Vastasel korral mõistab kohus suure tõenäosusega kodaniku õigeks.
Siit paralleel selle määrusega. Pean ennast keskmiseks jahimeheks ja saan määrusest aru nii, et ma võin minna tiiru ja sooritada laskekatse toelt ja vabalt valitud asendist (va lamades). Seega - ka tripoodilt ja teistelt . . .poodidelt. Samuti liivakotilt. Sest ka see on tugi ja relv ei ole sellega mehhaaniliselt ühendatud. Ka küünarnukkidega lauale toetudes, sest ka see loetakse toeks. Sest Sa ju ütled, et "valige milline asend tahes"! Ja tugesid võin valida sinnani kuni minu relv ei ole nendega mehhaaniliselt ühendatud. Mehhaaniline ühendus peaks tähendama siin seda, et relva liigutades jääb tugi omale kohale ja vastupidi. Et nad on eraldi asjad, mitte (keermega või muu kinnitusega) omavahel ühendatud.
Suhtun lugupidamisega Sinu püüdu asi lahti seletada, aga mul on ikkagi selline tunne, et KKM asjapulgad peavad selle määruse ümber sõnastama - nn "keskmisele kodanikule (jahimehele)" arusaadavaks tegema.
Jahil juhtub nii mõndagi... ja kõigil pole vaja kõike teada!
Kasutaja avatar
aadu kadakas
Postitusi: 1469
Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm

Re: Jahieeskirja täiendus: laskekatse pukijahi jaoks

Postitus Postitas aadu kadakas »

Või Kakukese poolt üles pandud pildi järgi looduses teise mehe tagumik asendada tiirus plastikust mooduliga.
linnukütt
Postitusi: 182
Liitunud: K Dets 05, 2012 8:49 pm

Re: Jahieeskirja täiendus: laskekatse pukijahi jaoks

Postitus Postitas linnukütt »

Vabanda linnukütt, kuid Sinu seletus ajab minul asja veel segasemaks. Ma nagu loen siit välja, et kui ma valin nn pukikatse sooritamiseks toe, siis ma võin selle toe taga kasutada mistahes laskeasendit; kui ma aga valin laskeasendi, siis ma ei tohi enam kasutada tuge.

Ja sa oled õieti aru saanud, et kui valid toe siis võib selle toe taga kasutada mistahes asendit peale traditsionaalsete laskeasendite ka sinna alla mittekuuluvaid asendeid. Kui sa traditsionaalse laskeasendi "püstiasend" laskmisel kasutad tuge, siis on see toelt laskmine ja häda pole midagist. Ma seletan veelkord selle eestikeelse liitlause lahti. Liitlause "harjutus sooritakse toelt või vabalt valitud asendist, välja arvatud laskeasend lamades".koosneb kahest lihtlausest. Üks lihtlause on :"Harjutus sooritatakse toelt." Ja teine lihtlause on "Harjutus sooritatakse vabalt valitud asendist, välja arvatud laskeasend lamades". Lihtlauseid tehakse liitlauseteks sidesõnu, ja, kui, ning, või jne. kasutades elik kui me paneme need kaks lauset kokku ja võtame korduvsõnad välja, saame liitlauseks"harjutus sooritakse toelt või vabalt valitud asendist, välja arvatud laskeasend lamades"[/i] Juristidele eriti ei meeldi sõna "ja" seetõttu on siin kasutatud sõna "või".
Laskeasendeid ma enam lahti seletama ei hakka vt eestpoolt. Lühidalt, kui kasutad tuge loetakse reeglina seda toelt laskmiseks, kui ei kasuta, siis oled ilmselt mingis laskeasendis ja lased.
Rohkem selgemalt ei oska seda lahti seletada.
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Re: Jahieeskirja täiendus: laskekatse pukijahi jaoks

Postitus Postitas kakuke »

unt kirjutas:... Ja tugesid võin valida sinnani kuni minu relv ei ole nendega mehhaaniliselt ühendatud. Mehhaaniline ühendus peaks tähendama siin seda, et relva liigutades jääb tugi omale kohale ja vastupidi. Et nad on eraldi asjad, mitte (keermega või muu kinnitusega) omavahel ühendatud....

Ma jälle loen ja mõtlen, et miks ei tohi see keskmine jahimees ikka laskmisel kasutada seda tuge?
Manused
IMGP0108.jpg
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Kasutaja avatar
unt
Postitusi: 476
Liitunud: K Aug 27, 2008 12:40 pm

Re: Jahieeskirja täiendus: laskekatse pukijahi jaoks

Postitus Postitas unt »

Kakuke kirjutas:
Ma jälle loen ja mõtlen, et miks ei tohi see keskmine jahimees ikka laskmisel kasutada seda tuge?


Ma ei tea! Äkki see raua alune käepide on sinna ikkagi kohtkindlalt ühendatud, pitsitatud? Aga kui pole, siis ma määrusest välja ei loe, et seda kasutada ei tohiks. Kuigi jah, ühel hetkel saab ka minu mõistus otsa. Ja mitte selle laskekatse sooritamise pärast (loodan veel mõned korrad ikka seda jooksvat siga lasta), vaid sellepärast, et kuidas saab ühe lihtsa dokumendi sõnastus olla nii segane ja nii mitmeti tõlgendatav, et üheltpoolt on vaja laskurit/spetsialisti ja teiselt poolt juristi ja jahimees saab siis nende kahe vahel ehk kuidagi ka laskekatse sooritatud. Kui siis enam üldse pihta saab! Kõige parm variant oleks vist ikka see aadu kadaka pakutud tugi ja laskeasend üheskoos :D :D
Jahil juhtub nii mõndagi... ja kõigil pole vaja kõike teada!
Kasutaja avatar
Beretta
Postitusi: 1452
Liitunud: T Nov 25, 2003 4:47 pm

Re: Jahieeskirja täiendus: laskekatse pukijahi jaoks

Postitus Postitas Beretta »

"Ma küll ei õigusta siin keelelist toimetamist, aga kunagise püssilaskurina mul selle lause tõlgendamine raskusi ei valmistanud" Linnukütt- kogu lugupidamise juures Sinu vastu, ei saa ma kuidagi nõus olla. Tartu näide juba on, kus on otsustatud mida tohib ja mida mitte. Seadus peab olema üheselt mõistetav. Kas tead venekeelset lauset "pisku is zisku v odnu ruku ne vzjat". See ongi see või sõna siin kas t...s või t...s aga mõlemat ei saa korraga.
Viimati muutis Beretta, T Juul 21, 2015 6:32 pm, muudetud 1 kord kokku.
Grumpy old man
Kasutaja avatar
aadu kadakas
Postitusi: 1469
Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm

Re: Jahieeskirja täiendus: laskekatse pukijahi jaoks

Postitus Postitas aadu kadakas »

Uitmõttena. Katsuks ühtlustada sportlikku, militaristlikku ja jahinduslikku.
Laskekatse kaugus vintrelvale 100 m, märklaud "ringidega rinnakuju" (cm vaja täpsustada). Laskekatse koosneb 3 lasust: lamades (miks mitte) 1, põlvelt 1 ja püsti 1. Kolmest lasust 2 peab olema rinnakujus. Lamades ja põlvelt võib kasutada rihma.
Sileraudsele ilmselt lamades pole mõistlik ja kaugus loomulikult teine.
Minupärast võib ka 3x10 lasku olla, kuid ebamõistlik rahalises mõttes. Kui aga harjutamas ei käi ning raha sinna ei panusta, siis laskekatsega raskevõitu.
jyri

Re: Jahieeskirja täiendus: laskekatse pukijahi jaoks

Postitus Postitas jyri »

aivar00 kirjutas:
Kas olen mina loll või ei saa Jyri ikka aru, et laskeinstruktor ei ole lasketreener vaid peab maakeeli öelduna jälgima esmalt ohutustehnika nõuete täitmist tiirus ja olema pädev ka nn. vastavate eeskirjade tundmises....

Ja siit tulenevalt ka autojuhtimise instruktor ei pea üldse auto juhtimise oskusi omama. Piisab, kui ta oskab jälgida turvarihma ja käsipiduri õiget kasutamist, tulede sisselülitamist jne. ja kindlasti on kursis liikluseeskirjade teoreetilise osaga (y) . Ja missugused auto"juhid" siis sellest "kooruvad" :M
Kordan veelkord- kui laskeINSTRUKTOR pole võimeline ise laskekatset miinimumtasemel sooritama, pole ta mingi instruktor. Moraalsest seisukohast lähtudes. Aga keda siin ONIAS moraal huvitab :M , on iseasi.
jahipyss
Postitusi: 97
Liitunud: T Mai 13, 2008 1:37 pm

Re: Jahieeskirja täiendus: laskekatse pukijahi jaoks

Postitus Postitas jahipyss »

:lol:
Viimati muutis jahipyss, K Okt 19, 2016 10:07 pm, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Beretta
Postitusi: 1452
Liitunud: T Nov 25, 2003 4:47 pm

Re: Jahieeskirja täiendus: laskekatse pukijahi jaoks

Postitus Postitas Beretta »

Jyri, jäta juba see instruktori jutt.
Või oled Sa see Juri sealt ENSV sarjast?
Me katsume siin rääkida uuest laskekatsest. Instruktor puutub asjasse ainult nii palju, et ei hakkaks katse juures oma väljamõeldud reegleid kehtestama nagu tundub jurjevi ujezdis saavat.
Grumpy old man
Kasutaja avatar
sammal.habe
Postitusi: 1180
Liitunud: P Jaan 04, 2004 7:43 pm

Re: Jahieeskirja täiendus: laskekatse pukijahi jaoks

Postitus Postitas sammal.habe »

eesti mees on ju olemuslikult tõe ja õiguse taganõudja ning juuksekarva poolitaja (nagu siit arutelustki näha) ning küllap mõni säärane Jurjevi osastisvürstid ja vojevoodid kohtukulli ette tirib aru andma. või tõttab mujale kaeblema, mispärast pealinnast tulnud käsukirja omamoodi tõlgendatakse. kuigi tegelikult tahetakse ju parimat.
Kasutaja avatar
Beretta
Postitusi: 1452
Liitunud: T Nov 25, 2003 4:47 pm

Re: Jahieeskirja täiendus: laskekatse pukijahi jaoks

Postitus Postitas Beretta »

Minister allkirjastas määruse 09.07.2015. Ilmus Riigi Teatajas 11.07. ja jõustus 15.07.
Miski tulekahju kustutamine või? Hea, et ei kehtestatud tagasiulatuvalt nagu on korduvalt tehtud käibemaksuseadusega.
Grumpy old man
Pauli
Postitusi: 1291
Liitunud: E Nov 29, 2004 4:03 pm

Re: Jahieeskirja täiendus: laskekatse pukijahi jaoks

Postitus Postitas Pauli »

Mina olin kättpidi sees siis, kui seda määrust tegema hakati, hiljem käis asi juba kõrges kaares üle minu pisikese peanupu, nii et õnneks ma sõnastuse eest ei vastuta. Ja olen ka valminud asja suhtes veidi rahulolematu.

Aga kuna sõnastus on ilmselgelt probleem, siis katsuks seda asja ikka lahata. Lõige 11 ütleb, et keelatud on relva mehaaniliselt kinnitada toe külge. Seega püssijalad on keelatud. Sest need on ju püssi küljes. Või ma eksin? Edasi tuleb tekst, et keelatud on kasutada põlvekotte, laskurimatte ja muid abivahendeid. Samas lõiked 9 ja 10 ütlevad, et kasutada võib tuge. Mina loen siit välja, et see kasutatav tugi ei tohi seega olla klassifitseeritav abivahendina.
Edasi: püssijalad, nagu me juba arutlesime on keelatud, samas benchrest alus, kui (püss selle külge kinni ei käi) ei ole. Kumb relvale stabiilsemat tuge pakub? Liiva- (oa-, tatra-, misiganes-) kotti põlve alla panna on keelatud, aga püssi alla mitte. Jällegi, mismoodi asi stabiilsem on? Ja jällegi jõuan ma selle varasema järelduseni, et määrusest lähtudes on keelatud abivahendina käsitletavad toed. Ehk teisisõnu tugi võib olla "iz podrutsnõh materialah". Järgi jäävad laskekabiinis olev laud, laskeava serv, tugipostid jms.
Ei, see ei ole Rio de Janeiro, see on hoopis midagi hullemat.
Vasta