Kuulda, et jahinduses uued lood.Nüüd tuleb jahtkonnas ise viia läbi kohustuslik jahiulukite loendus ja selle põhjal määrata ka laskelimiit ISE!Ja see laskelimiit on kohustuslik.SEDA VÕIB ISEGI ÜLETADA! vähem aga lasta ei tohi.Sellised asjad,et mees võtab loa(kitse näiteks) ja jätab laskmata(ei saa külge, polńud aega jne)peavad kaduma.Kui talumees kaebab,et metsloomad teevad liiga ja jahihooaja lõpul selgub, et jahtkond ei loendanud õigesti,ei määranud õiget laskelimiiti või jättis laskeplaani täitmata, siis tulevad trahvid.Jaht kui selline muutub jahimehele kohustuslikuks tegevuseks,mille veel ise kinni maksad.Arvan, et selline kord vähendab jahimeeste ridu tunduvalt.Juba 100 kroonise aastamaksu tõstmine tekitas nurinat, sest paljud jahimehed pendsionärid.
Juba praegu on mitme ulukiliigi arvukus väljunud, või väljumas jahimeeste kontrolli alt(kobras, kits, siga, rebane)mis saab siis kui paljud jahimehed panevad püssid käest?Niigi haigused metsloomadel kallal.

Kust kohast antud info pärineb?

Aga minu teada, see laskelimiit juba aastaid olemas?

Info pärit Tartu klubist.Kui lähemalt tahad, küsi Liivi käest üle.Varem määras laskelimiidi Keskonnaamet.Muidugi loendusandmete järgi mis jahimeestelt tuli.

Jorr, ära tekita asjata paanikat. Jahindus on Eestis nagunii hobitegevus, mille kulud maksad ise kinni. Lihtsalt hobitegevuse kaudu reguleerid keskkonda ühtlasi kah.

Laskelimiitide koha pealt - see, mida Jorr tahtis väljendada, on uus lähenemine: määratakse kindlaks ainult minimaalne laskelimiit, s.o vähim arv konkreetsesse suurulukliiki kuuluvaid loomi, mis tuleb kindlasti ära lasta. Rohkem võib samuti lasta, see on siis juba jahipiirkonna kasutaja enda otsustada. Trahvide kohta niipalju, et trahve tõenäoliselt ei tule, vaid hakatakse vaatama, kas jahipiirkonna kasutusõiguse luba on järgitud. Jne.

AGA: mulle teadaolevalt (allikat ei avalikusta) kavandatakse seda lähenemist ainult metskitse osas.

BM

Metskitsed on ehk need kes talumehele kõige vähem kurja teevad.Sead ja koprad aga kindlasti, põder ka.

Hehh, ise asendaks enda jahimaal küll selles nimistus põdra metskitsega.

Metskitsega käitutakse sel moel seetõttu, et tema arvukust on kõige raskem ja vigaderohkem hinnata praegusel ajal. Põdra osas on loendusandmed usaldusväärsed ning selle liigi kasutus kergemini ja konkreetsemalt planeeritav, samuti on tõenäolised tagasilöögid vigade esinemisel kasutuse ökoloogilises õigsuses kergemad tulema ja on ka tuntavamad. Seetõttu kõigi eelduste kohaselt põdra osas limiiti vabaks ei lasta, aga võib muidugi maakonniti erisusi olla (ei usu siiski). Metssea kohta väga täpselt ei oska öelda, aga põhimõtteliselt (klubilise alluvusega jahiseltsid ehk välja arvatud) on nende limiit ka praegu küllaltki "vabalt libisev", nii et pole põhjust midagi muuta.

BM

Seda loendust oled sa Jorr ju iga aasta ise teinud. Viimastel aastatel on juttu ka sellest olnud, et ulukite arvukus peab jääma minimaalse ja maksimaalse lubatud arvu piiresse. Kui loetud on alla min. siis lasta ei saa ja kui üle max normi, siis võid jahipiirkonna kasutusloast ilma jääda, kui tekivad kahjustused. Samas kuulsin, et sellest aastast pidid rakendama sellist meedet, et kui näiteks konkreetse jahipiirkonna rentnik ei suuda asju reguleerida, siis leping nendega peatatakse ja tulevad teised rentnikud, kes asjad joonde ajavad. Seega oma asi palju sa ulukeid lased. Meie kandis põhiprobleem metskitsedega, keda on tõesti palju. Eelmisel hooajal oli lasta ca 60 isendit (kui mälu ei peta, st. sokud, kitsed, talled). Isegi see ei aidanud, et soku loa hinda tõstsime. Ikka oli sokulubadest puudu (sokku andsime välja 20). Samas aga kasvas huvi ka kitsede vastu ning usun, et sellel hooajal läheb arvukus normi piiresse (kussjuures laskmata jäi mõnel üksikul). Selline asjade käik peaks panema rentniku "majanduslikult" mõtlema ja ka ulukite arvu optimaalsena hoidma.
Endal selgelt meeles koosolekud kus jutuks, et paneme ikka kirja nii ja niipalju, siis antakse nii ja niimitu luba. See nn. suhtarv oli ju enne ka teada, kui mitu luba saad lotletud loomadest. Seega toimis süsteem ka enne, kuid veidi teisiti. Egas praegultki sul ikka piirkonda tühjaks küttida ei lasta (siis oleks juhatus küll "sooda").

Kuidas kuskil, Tartu klubis jäi möödunud jahiaastal 40 kitseluba laskmata,terve klubi kohta ehk arv väiksevõitu a mõtelda võiks.Muide loendusest,on ikka erinev, kas viia loendus läbi koosolekul, meeste info põhjal, või ühe päeva ulukiloenduse järgi ja kohustuslikus korras.Ruudu loendus, külje pikkusega 3kilti jälgede järgi, a kuidas sa kitsed paned kirja kui orasepõld on segi pööratud? Mitu kitse käis, jälgi ju terve põld täis?

Võtad kuuvalgel ööl binokli ja lähed loed kõik orasepõllul magavad ja muidu toimetavad loomad üle.Lihtne ju.

Nii oleks lihtne kitsed küll üle lugeda aga ei tohi nagu.Nüüd antakse igale jahtkonnale loenduskaart.Seal märgitud kõige loomarikkam ruut külje pikkusega 3-kilti ja need küljed tuleb ühel päeval läbi käia ning kõik leitud jäljed kirja panna.Sellepärast ma küsingi, et kuidas sa need kitsejäljed põllus kirja paned, kui loenduse eel peab olema kaks lumesajuvaba päeva ja põld jälgedest kirju.Kirjas peavad olema kõigi loomade jäljed, isegi nirk ja kärp.Ma kahtlen,kas kõik jahimehed suudavad kohevas lumes olevad suure tuhkru ja nugise jälgi eristada +need peenemad murdjanid?

Jorr ajab üldloenduse ja ruutloenduse totaalselt sassi Üldloenduse käigus tuleb ikka need öösel põllul uitavad kitsekesed ka üle lugeda.

BM

aga ikkagi, kuidas sa sel ruudu küljel asetseval põllul need jäljed loed, sisse ja välja, kui jälg jälje peal ja maa välja kaabitud .... lugesime möödund laupäeval ja mõistatasime, palju neid kitsi võis olla

Kahjuks ei aja ma midagi sassi,lihtsalt anti kaart, kus ruutloendus peal ja muud loendust ei soovitudki.Selle loenduse järgi pidavat määratama ka loomade keskmine tihedus antud jahtkonnas ja laskelimiidid.