Metsaomanikule tahan ikka kangekaelselt öelda,see et sinu metsas on palju ulukikahjustusi on osaliselt ka sinu enda viga.Metsa omamine ei tähenda pelgalt puude langetamist ja uute istutamist.Mina pole mingi kaugelt tark seda sulle ütlema,aga ole hea ,räägi elukogend inimestega, endist eluaegsete metsavahtidega,küsi nende käest,milliseid töid nemad tegid ja näed,et sulgi ehk midagi tegemata ja midagi tehti ka NL aegu paremini kui praegu.

Tundub, et Mart tahab vägisi tüli norida.
Kas Mart tooks ühe näite, mis olid need vahendid, millega nõukogude ajal metsavahid loomi kultuuridest eemale peletasid. Olen kogu elu metsameeste sees elanud ja sellist asja ma küll ei mäleta. Seda mäletan küll, kuidas isa näitas mulle metsakultuuri, mida oli rajatud viis korda ja alles siis sai mets hoo sisse, kui pasatõbi kitsedest üle käis. Tollel ajal ei olnud muidugi see probleem, kui pidid viis korda sama koha peale istutama, sest plaan oli ees ja ühises katlas raha laialt.
Rõhutan siis veel kord, kui loomade arvukus on metsas optimaalne, siis on normaalne,et ulukikahjustused mis ikkagi võivad tekkida, kannab maaomanik, kui on üle selle, siis enam see ei ole normaalne.
Aga iseenesest võiks ka sellest uue teema algatada. Kuigi tean, et ega see kuhugile ei vii ja pealegi ma ei viitsi nii palju vihastada ning selles foorumis olen ma selges vähemuses.
Taavi.

Ei taha ma midagi
Lihtsalt on sel teemal palju mõtteid vahetatud ja küsitud,miks asjad on nii nagu nad on.
Jumala õige jutt,et tänapäeval ei saa sellist luksust lubada,et kultuure mitu korda üle istutada,kaob igasugune metsamajandamise mõte ära,idee on ikkagi tulu teenida.
Lihtsalt tekib kartus,et kui hullult ühe aastaga arvukust reguleerima hakkame võib asi välja kukkuda selliselt,et tahtsime parimat,aga välja kukkus nagu alati.Ülalpool kusagil mainisin ka,et kindlasti reguleeritakse arvukust allapoole,kuna tegemist on ikkagi faunaga ning kui siin drastiliselt sekkuda võib inime saavutada hoopis soovimatu ja prognoosimatu tulemuse.
Ikka rändab mõte sinna kiskjate juurde.Nendepoolne reguleerimise aeg alles jõuab kätte ja nemad reguleerivad ikka ainult allapoole.
Äärepealt oleks unustanud,ise viskasin kinda,aga vastama peab ikka ka.
Üks talviseid töid oli metsavahtidel ,piirkondades kus vajalik,haabade maha laskmine ja seda otseselt söödaks ning uluki hoidmiseks eemal sealt,kus teda ei tahetud.Tänapäeval seda enam ei tehta ja ainuke,kes sellega viitsib mässata on kobras. Talvel eriti hästi näha,kui kopra langetatud haavad on puha ära söödud ja mitte kopra poolt.

P.S.Taavi,mis sest et vähemuses,aga täiesti respekteeritakse sinu arvamusi.Läbi diskussioonide,kui need ei muutu hüsteeriaks,toimuvadki muutused,kompromissid.Mina leian põhilise olema,et ei jääks sellist hüüdja hääl kõrbes tunnet või lihtsalt põrkumist vastu tuima ükskõiksust.

Siia vahele natuke teemavälist juttu. Ei tea kuidas mujal Eestis lood, aga Järvselja põdrad on hakanud virnadesse pandud palke koorima. Nii et sealkandis hoolitsetakse küll loomade ninaesise eest, ehkki tahtmatult. Päris lõbus pilt, kui põdrad on ümber palgivirna, nagu kitsed sõime juures.

Metsameestele - kas lisaks Raplamaale seda ajuloendust veel lähiajal mujal ka tehakse/tehtud on ?

BM

Ajuloendust oli plaanis teha veel paaris kohas Tiit Randveeri juhtimisel. Kas need on tehtud - jään praegu vastuse võlgu.
Mis põtrade haavanottide koorimisse puutub, eks seda ole igalpool, kus vähegi haavalanke on. Lähitulevikus ei tohiks seda muret olla, et põtradel haava koort süüa pole. Käivitati ju haava tsellutehas Kundas ja seega on haava järgi nõudlus tõusmas. Söödabaasi vähenemist karta ei ole.
Mart tõi näiteks, kuidas saab ulukeid kultuuridest eemal hoida, haabade langetamise. Ütleks selle peale, et mõistlik näide(hea, et saa ei räägi aia ehitamisest - see ajab mind jubedalt närvi), aga kuida saab toimida 10-20 ha. omanik. Nii väiksel maa-alal ei ole selline ulukite suunamine kuidagi võimalik. Siin peaks ikkagi appi tulema jahindusorganisatsioon, kes vaatab, kuhu ulukeid meelitada jne.
Näiteks toon siia oma plaani, kuidas sigade kahjustusi vähendada. Meil on üks massiiv(ca. 2500 ha), kus on küll mahajäetud põlde, aga põllumajandusega ei tegeleta. Plaan on selline, et rajada sinna 3-4 hektarit korraliku söödapõldu(nisu)ja seal august-september jahti ei pea. Samal ajal põllumajandus piirkonnas anname endast parima

Mnjah,väiksemate metsadega on probleem,aga need samas nii väiksed tukakesed,et seal ei sa ka ulukite arvukuse reguleerimisest midagi rääkida,põder ei mahu ümbergi pöörama ja kui ulukid on sellest metsast läbi ka oma käiguraja "rajanud",siis neid sellelt rajalt kõrvale meelitada pea võimatu.Kuigi kui rajada näiteks soolak sobilikku kohta,siis nad muudavad küll kurssi,kuigi mitte palju,küll nähtud,et soolak ei hakka tööle,aga kui rajad käiguradade piirkonda,kohe töötab.Kui nüüd meie seltsi jahimaa peale mõelda,siis uluk liigub ikkagi üsna truult kindlaid suundasi pidi ja ega naljalt harjumusi ei muuda.Selles suhtes kõige "dresseeritavam" ongi metssiga.

Noores segametsas aitaks ulukikahjustusi vähendada ka see, kui harvendusraiel jätta peenike võsa kasvama ja raiejäätmed ülepinnaliselt langi peale laiali. Mõte selles, et teha loomade liikumine tülikamaks. Paraku ajab selline asi KKI tagajalgadele Ametnikega pole isegi mõtet sel teemal vaielda, nemad ajavad ikka oma joru raiejäätmete hakkimisest, omal pliiats pihus, et trahviotsus välja kirjutada Räägin seda oma kogemustest.
Soomes, eriti Kesk-Soomes on metsamassiivide pindala ikka kordades suurem kui Eestis. Nende loendusmeetodid ei pruugi anda Eestis tulemust. Ka seal ei ela ulukid kogu massiivide pindalal, vaid koonduvad omale sobivatesse paikadesse. Tulin just Soomest metsa lõikamast ja võin öelda, et Eestis näeb metsade vahel loomade jälgi palju rohkem kui Soomes ühe massiivi piires. Kuigi põtra ja kitselisi on seal palju. Talvel nad lihtsalt ei liigu igal pool.