Erametsaliit saatis järgmise pöördumise erakondadele

jorr
Postitusi: 3240
Liitunud: T Mär 01, 2005 9:52 pm

erametsaomanike.......

Postitus Postitas jorr »

Raha,ikka raha on see mis mõned metsaliidu tegelasd siblima paneb.Nüüd koguni jahinduse ümber ja kumab jutust läbi,et ikka endale seda jahivoli rohkem vaja ning selle nimel nutulaul suurtest metsakahjustustest.Metsloomad ja mets on eksisteerinud miljoneid aastaid ja loodame, et ka edasi.Praegu aga püütakse kust saab kasumit välja pigistada ja sellest kogu see kära.Pole endil täpset ülevaadet ei ulukeist ega kahjustustest aga keegi kuskil rääkis ja sellele siis tuginetakse kisa lüües.Imelik,et keegi ei kurda seda kevadist hanede kahjut mis haneparved kevadel orasepõldudel teevad,aga metsast on muutkui karjumist kuulda.Ning süüdi pole mitte Keskonnamehed kes jahiseadusi teevad, vaid need kes neid seadusi täidavad ja püssiga metsas liiguvad.
noorus on ilus aeg
Kasutaja avatar
honkomees
Postitusi: 2969
Liitunud: P Mär 14, 2004 4:13 pm

Postitus Postitas honkomees »

taavi12 kirjutas:Honkomees, uuri välja mitu hektarit tollel ajal talivilja sealkandis külvati ja siis proovi seoseid otsida.

ja-jah. eks häda selles olegi et pole komplekset majandamist, tahame vaid metsa majandada ja laseme põllud sööti jääda ... kes süüdi, kas jahimees
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
rajaleidja
Postitusi: 2633
Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm

Postitus Postitas rajaleidja »

Minu viimaste aastate tähelepanek on ka see, et kitsed näiteks istuvad aina rohkem raiesmikel ja vaarika võsas. Sobilikke heinamaid on vääääga vähe järgi jäänud
baddmann
Postitusi: 2830
Liitunud: E Nov 15, 2004 11:27 am

Postitus Postitas baddmann »

Oletame, et õigusakte ei muudeta ja (era)metsaomanikud peavad jahinduse valdkonnas hakkama saama samas õigusruumis mis seni. Kas Erametsaliidul või kui mitte ametlikult EML-il, siis erametsaomanikel on selliseks juhtumiks välja mõeldud oma konstruktiivsed ettepanekud jahimeestele - jahinduse organisatsioonilise külje pealt, jahipiirkondade majandamise ja erametsaomanike kaasamise külje pealt. Paha tunnistada, aga enamus jahipiirkondade kasutajaid eesotsas EJS-i alla käivate piirkondadega on paraku sellises seisus, et hea, kui oma ühistegevusega kuidagi jalgadel seistakse, aga rohkemaks ei olda võimelised. Kui aga oleks häid koostööettepanekuid, mis näitaksid, et erametsaomanik ei ole "paha koll kes jahimeest tingimata ahju tahab ajada", siis äkki saaksid jahimehed veidi sõbralikumalt asjast aru.

Küsimus oli mõeldud peaasjalikult Taavile, aga miks ka mitte teistele, kel konkreetsest asjast aimu on.

BM
taavi12
Postitusi: 25
Liitunud: R Sept 09, 2005 7:54 am

Postitus Postitas taavi12 »

Kui Puukoi ja Jorr tõesti kuskilt ridade vahelt välja lugesid, et raha on murede põhjuseks, siis on see nende probleem.
Jahimehed peaksid juba praegu aru saama, et metsaomanikud ei ole kollid, kes jahimeeste ahju ajamist soovivad. Tegelikult oleme ju liitlased, sest üldiselt on meil samad huvid - jahipidamine ehk loomade arvukuse piiramine. Loomakaitsjad tõstavad järjest pead ja mida rohkem inimene loodusest võõrdub, seda enam talle tundub, et liha tuleb poest.
Kaks ettepanekut, mida oleks väga kerge jahimeestel omaks võtta.
1. Maaomanikega suhtlemine, ehk lepingute sõlmimine (80 % jahimaa pindalast)
2. Arvukuse täpsem määramine. Kas luua uus metoodika, või kaasata selleks rohkem eksperte. Ega mul selle punkti juures väga head lahendust ei ole, sest jahimehena saan ma väga hästi aru, et ajuloenduse tegemine on väga kallis. Ühesõnaga, et ei juhtuks see, mis juhtus - metskitse arvukuse reguleerimine jäi hiljaks.
Suhtlemise poole pealt toon näite eelmisest nädalast, kus ma Nissi Jahimeeste Seltsi peale tõsiselt vihastasin.
Olen korduvalt nendega rääkinud, et teeme lepingu jne. Lepingus oleks sees punkt, kus soolaku rajamine tuleb maaomanikuga kooskõlastada.
Läksin siis metsa värskele langile käbisid korjama ja mille ma sealt eest leian - soolakivi on ilusasti kännule kinnitatud. Järgmisel kevadel tulevad sinna taimed ja küll on raske arvata, mis neist oleks saanud.
Kas tõesti on see lepingu sõlmimine võimatu?
1111
puukoi

Postitus Postitas puukoi »

Siin küll taavi12 eksib, konkreetsel juhul tekkinud rahapuudus puudutab ikka neid, kes metsalõikuse pealt teenisid. Mul isiklikult metsa pole, teenin oma igapäevast leiba iga päev töötades.

Teine lugu on see, et sa võid rabelda ja mida iganes välja mõelda, see sinu istutatud mets sinu elueal raieküpseks ei saa. Vaat see ongi metsaomaniku tragöödia ja selline trööstitu perspektiiv tekitab muidugi kõiksugu kiusakaid mõtteid.

Kolmas lugu on see, et kõige viletsamalt läheb kasvama istutatud mets.
Kui istandikust viiendik hakkab elujõuliselt kasvama, on väga hea ja seda ilma loomade(kitsede) pügamata. Kindlalt on metsaistutus kõige tülikam ja kallim viis metsa taastamiseks.

Neljandaks, miks Nissi jahimehed sinuga lepingut ei sõlminud - ilmselt seetõttu, et sinu pakkumises, teeme lepingu jne., sisaldas see jne. midagi olulist peale soolaku, miks seda lepingut sinuga ei tehtud.
Kasutaja avatar
Feen
Postitusi: 3079
Liitunud: T Veebr 03, 2004 4:58 pm

Postitus Postitas Feen »

Selle soolakuga on üldiselt nii ja naa. Ma kahtlustan, et seltsis pole sellised reeglid ja lepingu punktid korralikult reajahimeesteni jõudnud ning ikka leidub neid, kes tahavad loomadele head ning teevad soolakuid, ja on õnnelikud ning teadmatuses, et miskit halvasti sai.

Kitsede teema on tõesti selline, et leidub piirkondasid kus kitsede arvukus ei olegi eriti suur (kui just välja arvata mõninane aeg, mil paaris kohas on kitsed mäegatavas karjas). Sel juhul on kuidagi võõras kuulata nendest kitsehordidest ja kolosaalsetest kahjustustest jne. Ma ise olen kindel, et meil loeti kitsi oma poole väiksemas koguses kui neid tegelikult on (kui juba mingi talveöine vaatlus andis rohkema tulemuse kui kitsede arvukuseks pandi, siis peab neid ikka tunduvalt rohkem olema). Kuidagi aga on asi paigas selliselt, et sinna kitselimiiti on sisse arvestatud ka igasugused hukkumised (koerad, haigused, liiklus, salaküttimised jms), ja polegi probleemi kahjustuste valdkonnas. Kusagilt käis läbi teema, et kui kits oleks väikeuluk, kas siis lastaks rohkem. Kindlasti lastaks. Juba see, et kitseliha ostetakse kokku, annaks kellelegi põhjuse usinamalt jahti pidada.

Lepingute asi on ka arvatavasti piirkondade lõikes erinev. Jama on muidugi nendes piirkondades, kus saaks normaalselt lepinguid sõlmida ja suhteid luua, aga seda ei tehta (kas ei osata või ei taheta). Meil nt nii, et 1/3 maadest pole tiheasustuse tõttu jahiks sobilikud. Ülejäänutest poole lepingutea kaetud.. kui suurulukit jahtida (va siis kitse) pole nagu probleemi, aga kui kusagil põllus rebane passib, siis on natuke paha tunne, et äkki on mingi vale koht laskmiseks (sel teemal tuleb tööd teha, et asi nii poleks). Nii, et 80% on väga suhteline suurus, mõnes kohas normaalne, mõnes kohas aga võimatu või mõtetu. (ka selle % kallal peaks mõlgutama, et kuidas saavutada rahuldavat tulemust).

Kahjustuste hindamine, vat, sel teemal võiks EMÜ tudengid natuke kraadi kaitsta, eelnevalt siis asja uurida (jama selles, et tulemused ei selgu 3 või 5 aastaga, kuid kui asi korralikult ette võtta, siis saja aasta pärast ;) oleks mingi tulemus käes. Mingi metoodika peaks ju ometi olema solema, mille järgi kahju hinnata, aga kui olukord on selline, et puu saab naksatud, sealt võetakse teema, et kõik, puu hävis, aga ometigi kasvab üles puu, mille väärtus oli algsest nt (väga vabavoliliselt pakun) 70%, siis on kahjusid ülehinnatud (lisaks siis teguriteks ju hiired, putukad jms, mis samuti mõju avaldavad metsanoorendikule.

Olgu sellega kuidas on, kui arvutama hakata neid võimalikke kahjusid, siis mingi miinimumvariandi juures võib kogusumma sinna 50000-100000 krooni vahele jääda (ka üsnagi meelevaldne number, aga sinna kanti peaks see min jääma kui kahjustusi ikka esineb). Ise kujutan ette et kui jahirent suureneks maa eest (kas siis omanikele, kahjustuste kompenseerimiseks või mille iganes eest) u 30000 krooni võrra, oleks paljudele seltsidele summa juba üsna raskesti seeditav (kes siin iganes tööst rääkis, vot, siis algaks töö, kui sa pead nt 50 metskitse lihakehana maha müüma, või siis sigu-põtru jms). Ma muidugi ise mõtlen, et kui jahiseltsis on nt 30 liiget, ja majandamiseks on aastamaks nt 2000 krooni, siis kuu lõikes antud harrastuse tegemiseks polegi summa ju suur, kui seda ei peaks korraga tasuma, vaid saaks ka osade kaupa... aga siis oleks vaja head ja toimivat süsteemi, ning ma kahtlustan, et eraldi raamatupidamine tuleks ka kasuks.

Kokkuvõttes, pikk jutt, s*** jutt. Mõtlemisainet on antud teema pakkunud usinasti ning pole muud kui juhatus kokku ajada ja vaadata, mida ise paremini teha saab (st, ära ka vaja teha).
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
taavi12
Postitusi: 25
Liitunud: R Sept 09, 2005 7:54 am

Postitus Postitas taavi12 »

Puukoiga ma metsakasvatuse teemadel diskuteerima ei hakkaks, sest neist paarist lausest on juba näha, et metsanduslik haridus puudub.
Mis puutub lepingusse, siis selle sama lepingu järgi olen mina jahimehena ca.. 50 maaomanikuga lepingud sõlminud. Sellest väitest peaks piisama, et aru saada millise lepinguga on tegemist. Kui keegi tahab selle lepinguga lähemalt tutvuda, siis võib minuga otse ühendust võtta. taavi.ehrpais@eramets.ee
1111
puukoi

Postitus Postitas puukoi »

taavi12 kirjutas:Puukoiga ma metsakasvatuse teemadel diskuteerima ei hakkaks, sest neist paarist lausest on juba näha, et metsanduslik haridus puudub.


Vaata, nüüd küll tabasid naelapea pihta - mul ei ole tõesti metsanduslikku haridust.
See-eest olen keskmise kodaniku kohta ehk uskumatult palju metsa istutanud ja mul on jätkunud veel huvi mõned head aastad erinevatel lankidel seda istutusmetsa ja võrdluseks isekasvava metsa käekäiku jälgida.
Minu jutt toetub elus nähtule ja kogetule. Ja nagu ikka erineb praktika teooriast enamasti märkimisväärsel määral.
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Postitus Postitas kakuke »

puukoi kirjutas:Teine lugu on see, et sa võid rabelda ja mida iganes välja mõelda, see sinu istutatud mets sinu elueal raieküpseks ei saa. Vaat see ongi metsaomaniku tragöödia ja selline trööstitu perspektiiv tekitab muidugi kõiksugu kiusakaid mõtteid.

Eks igaüks räägib lähtuvalt oma rikutuse astmest.
Mul küll näiteks ei teki kiusakaid mõtteid, et ei saa lõigata metsa, mida tuleb see kevad istutama hakata, aga samas rõõmustan selle üle, et on paik, kus saan kunagi rahulikult linnulaulu kuulata ja kui veab, siis lõikavad lapsed või lapselapsed.
Ehk jätaks teiste halvustamise ja mõtleks positiivselt?
Rohkem sallivust!!!
Ps. Kes viitsib võib vaadata näiteks viimast (miks mitte ka eelmisi) saadet Metsaomanikukool. http://www.tv.ee
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
puukoi

Postitus Postitas puukoi »

No ei saa Kakuke ikka ilma harja hüppamata kuidagi! :wink:
Kui ma räägin asjadest, nii, nagu nagu see enamasti on, ei tähenda see veel kellegi halvustamist.
Mida sa aga rikutuse astme all silmas pidasid, jääb täiesti arusaamatuks. See, et ma olen palju metsa istutanud, mis ei ole minu omand, ei tekita ometi ju mingit rikutuse astet. Või tekitab!? :roll:
Positiivset mõtlemist ja sallivust soovin sullegi. :)
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Postitus Postitas kakuke »

No mina küll ei julgeks välja hõigata, et metsaomanikel peas kiusakad mõtted. See umbes sama moodi kõlab, et jahimehed kõik ühed joodikud ja salakütid. Võibolla on ka tutvusringkonnad nii erinevad. :M
Võibolla asi veel ka selles, et mul puuduvad selgeltnägemisvõimed, mis puukoil paistavad olemas olevat, kuidas muidu aru sai, et Taavi12 lepingus miskit mäda oli, olles seda ise mitte näinud. Ja nii näebki kõik metsaomanikud läbi. ;)
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
aivar00
Postitusi: 3263
Liitunud: K Juun 16, 2004 2:09 pm

Postitus Postitas aivar00 »

Mis te jändate-mars kummituppa ja tehke asjad selgeks!
ikka lõbusalt
Teder
Postitusi: 417
Liitunud: N Okt 07, 2004 3:17 pm

Postitus Postitas Teder »

Ma ise suurmaomanik pole, aga olen seda meelt, et maaomanikul peab teatud tingimustel olema võimalus oma maa peal jahti pidada.
Tingimused on:
1. Jahipilet
2. Relvaluba
3. Kui jutt suurulukist, siis ka laskekatse
Praegu on nõutav 20ha, et saaks oma maa peal väikeulukijahti pidada, loa kirutab vist välja keskkonnatenistus.
Ei arva, et selle soovi taga oma maa peal jahti pidada on ahnus või suur lihanälg. Jahimehed nagu meiegi otsivad võimalusi.
See, et kusagil jahtkonnas kirjas oled ja aktiivselt jahti pead, ei tähenda, et su maa tingimata selle jahtkonna territooriumil asub. Võib olla on kõrvalterritooriumil sõbrad ja väljakujunenud tore seltskond. Aga oma kodu juures tahaks ikka ka püssi selga visata ja veidi jahti pidada - mine nüüd võõrasse jahtkonda kerjama. Saab muidugi survet avaldada ja oma maa peal jahi ära keelata kui muidu luba ei saa, aga milleks. Parem kui seaduslik võimalus olemas ilma närvikuluta.
Mul sõbral maad küll - tal oma maade peale luba olemas. Muidu oleme ühes sektsioonis. Aga tema kodu juures tohib jahti pidada ainult tema. Minule ta luba välja kirjutada ei tohi. Isegi oma isale ei tohi. Ainult naisele ja oma lastele tohib. Läheks mõnikord õhtul koos välja sõbra kodu ligidale, aga mina ei tohi. Mina pean minema oma sektsiooni maadele, sõbra maale ei tohi. Nii et maa on sinu oma, aga õigused piiratud - sõbrale, isale onule jne. ei tohi jahiluba välja kirjutada.
Mul maja teises kohas, maad vähe (alla 20 ha). Proovisin küsida kohalike käest väikeulukituusikut, ei ole siiani veel saanud (pole ehk veel peale käinud). Aga kes see võõraid ikka tahab oma maadele kooserdama.

Mõni mees ehk ei tahagi kollektiivselt jahti pidada, ta on maaomanik ja eelistab tegutseda omaette - miks mitte siis omal maal. Eestlased üldse sellised mitte eriti kollektiivne rahvas. Suurulikijahiks praktiliselt muud võimalust ei olegi kui pead mõne kollektiivi liige olema (kui muidugi ülikallilt edasimüüdavaid lube ei osta kusagile jahtkonda, s.t. originaalhinnaga ei saa luba kätte, keegi teenib vahelt kasumit). Miks peab oma maa peal laskma kellelgi teisel kasumit teenida? Nõutav maakogus 5000 ha suurulukijahiks on liiga suur, selliseid maaomanikke praktiliselt ei ole. Sundkollektiviseerimine? Vist küll. Muud ei jää üle. Metskits on selline väike suuruluk, võib isegi 20ha -l istuda ja elada - temale võiks erandi teha küll. Mulle pole see küll eriti kasulik, kuna enamik metskitsede elukohti on eramaadel, aga kõik maaomanikud pole jahimehed, ehk jääb mullegi.
intu
Postitusi: 103
Liitunud: K Mär 30, 2005 12:43 pm

Postitus Postitas intu »

Teder kirjutas:Aga tema kodu juures tohib jahti pidada ainult tema. Minule
ta luba välja kirjutada ei tohi. Isegi oma isale ei tohi. Ainult naisele ja oma
lastele tohib.


Jahiseadus § 3 lg 2

Jahitunnistust omav maaomanik tohib oma kinnistul jahti pidada, välja
arvatud suurulukitele, kui tema kinnisasja pindala ühes ringpiiris on enam kui
20 hektarit. Õigus jahti pidada laieneb maaomaniku vanematele, abikaasale
ja lastele, kui nad omavad jahitunnistust.
Vasta