Kusjuures ei ole nii. Need on nö eurorondid. Metsnikud isegi kiruvad seda jama, aga need puud on selleks et rähn ja puukoristaja süia saaks. Naerge kui tahate aga nii see on. See on kuskilt kaugemalt tulnud teadus jälle
Teine koomika on keset suuri lanke kasvavad "seemnepuud", palju te neid olete 2a hiljem seismas näinud, eriti arvestades viimase aja sagenenud "jaanuaritorme".

No kui rähna puudeks jäätud, siis jah... Midagi ei oska kosta.
Siis võiks ju olla ka seadus, mis käsib jätta iga hektari kohta teatud hulga puid, et põder ning kits saaksid oksa närida ja sigudikel oleks kuusk kus all magada. Karule puu, mida ümber lükata ja koprale, mida närida.
Mis puutub seemnepuudesse, siis jah, oma 90% kukub neist vist tõesti aasta/kahega pikali

Tegemist on metsaelustiku hoidmise võttega, mille puhul jäetakse lindudele ja putukatele toimetamiseks püsti jalal surnud puud. Mitte et raha napib nende mahalõikamiseks, vaid metsamajandamiskava lausa nõuab, et nad püsti jäetakse. Lisaks veel säilikpuud, samuti teatud arv lageraielangi kohta. Need, tõsi, peavad olema küll elusad puud

BM

Üks väike lõik kohe kohe kehtima hakkavast metsaseadusest.
§ 42. Omaniku kohustused metsa majandamisel
4) järgima metsa majandamisel õigusaktidega, sealhulgas metsamajandamiskava kehtestamise otsusega, kehtestatud nõudeid.

Võrreldaks küpset viljapõldu ja niinimetatud raiekupset metsa.
Krt ei saa võrrelda sardelli ja tilli kuigi mõneti sarnased paistavad.
Ja nagu teada hakkabki kõik peale vildakast seadusandlusest.
Meil pundist ka mehi tean kel selle korralduskava alusel peaks ammu kõik lage olema aga ei ole miski pärast.
Kakuke sulle võin privas seletada miks lage ei ole veel ja miks mehed metsa hoiavad. Ei väida et nad üldse raiunud ei ole aga seda tehakse väga mõistlikult.

Minu arvates võiks ka olla kuni paar tihumeetrit hektari kohta lamapuitu või jalal kuivanud puitu. Metsas võiks meelis elupaik olla ka mittejahiulukitel, kasvõi näiteks need puukoristajad ja rähnid ja paljud teised. Kui koristada mets täielikult, siis ei ole see enam mitte mets, vaid park. Kindlasti on minu mõtte vastaseid, et see hakkab üraskeid ligi meelitama ja äkki isegi ronivad tervete puude selga. See ainult minu arvamus.

KAKUKE: metsa majandamise kava on ikkagi soovituslik, ükski raie pole NÕUE
PRIIT:repellendid töötavad paraku ainult müüja unistustes, olen ise nendega kokku puutunud ja kogemuseks on et meie kitsede peal nad ei tööta. Sööb täiesti süüdimatult nädal tagasi töödeldud istikud. Natukene jäi arusaamatuks see kuuskede vaigutamine mida sa pakkusid!?
RAJALEIDJA:need mädada puud ei ole mitte suures rahaahnuses püsti jäetud vaid seadusega ette antud. usu, ei meeldi meilegi neid püsti jäta, olid ju kunagi need puud esimesed puud mis langilt raiet alustades langetati(ohtlikud puud), nüüd aga käivad nii inspektorid kui ka igasugu audiitorid vaheldumisi neid langi servas üle lugemas ja oi seda kisa kui mõni puudu on.

ega ei poolda isegi kitsede viimseni mahatapmist, arvan et praegune arvukus on viimaste soodsate aastate tagajärg. paar karmi talve ja kül kõik loksub paika

Andke mulle andeks minu võhiklikkus. Olen lihtne lillepede, kes teab vaid seda, et aasalead ei ole mõtet hollandist tellida vaid ikka taanist. Pole kursis nende metsandus seadustega, aga nüüd siis targem ja asi klaar, milleks tüükad püsti jäätakse.

No luba ennast siis veel veidi valgustada.
Tundub, et kõige ahvatlevamad tegelased öises metsas on kakulised.
(too teeb võhikule hundi ulgu järgi nii et laksub). Ja üldse ilus hiirejahimees. Aga nokk tal augutoksimiseks sant. Kuhu tema siis oma muna poetab? Hiireviud otsivad oma harjumuslikest jahimaadest oma pesapuud juba kaugemalt kui paar kilomeetrit. Kõik kõrgemad ja kobedamad elus kuused lännu.
Mesilased enam sülemitega metsa ei kipugi, sest õõnsustega puid lausa napib. Töllavad niisama paar päeva mõne oksa peal
Nugiste populatsioonid on täitsa oma tavajahiteed ära pööranud, ja näeb neid ikka harvem (hea, et poisid uuel linnupeakastil augu ekslikult suurema tegid, oravalgi kindel peavari).

No aga mis noorendike kuuselatvade näksimisse puutub, siis see veel lõplikult ei tapa. Hoopis hullemad on kuraasikad noored sokud (tänavu mul 5 tükki!), kes oma kujutleva vastasega suvega hektari metsa juba seega lõplikult ära solgib. Vanad ajavad lihtsalt karva maha ja elavad väärikamalt. Aga noored kemplevad lõputult iga oksaraoga, isegi siis, kui teine samasugune nokats silmapiiril seisab. Eelsoojenduseks.
Kaitseks soovitatud võrkkoti (või põhupalli võrgu) istikule või puule pähetõmbamine osutub odavaimaks ja effektiivseimaks vahendiks lisaks muudele võtetele. Proovitud, töötab!
Aga milline lisajama!

Nii et las "puhtad" metsaomanikud teevad edaspidi unistavavalt väikeulukina tiinetele kitsedele üks- üks ära, sest vaevalt nad kõrvade vahelt sarve jõuavad märgata, ...ja probleem ongi neile aasta-kahega olematu (tänavu sügise eriti olid veel sokud- kitsed ühte nägu, ja juba sarvedeta sokud käisid ringi koos talledega!).
Ja lisaks veel: hunt sureb siis juba ise nälga

Kaks kärbest hoobiga (põdravasikaid jääb kaa seevõrra rohkem alles ja...).
Mitu pead on ikka mitu pead Egas lihakarnimehed tohi öpetada, kudas palgist pappi teha, ütleks saarlane!
Milles point? Vaja siis kohe kätt taskus rusikasse tõmmata

Millisest repellendist jutt.
Ei ole näinud sõralist, kelle peal karu ja hundi lõhn ei töötaks.
Mida neist puudest pintseldada, riputa kiskjalõhnalised tilgutid oma metsa ülesse ja saad täiesti ulukivaba piirkonna. Ei saa aru, mida siin vinguda, tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka ... .

Jah,need seemnepuud on metsamajanduskavaga küll paika pandud aga kas ka need ligi meetripikused kännud kuuluvad metsamajanduskava sisse.Eriti veel poolupakil puude kännud,et mädanik sees las jääb metsa.

Joosepile: vaata pole siin ilmas kõik nii mustvalge nagu paistab esmapilgul. Mis siis kui see, kes istutama peab, pole see, kes raius? Muidugi võib öelda, et oma asi, mis vingud, aga istutajal tekib terve rida küsimusi ja täitsa loogiline minu meelest. Vähemalt, kui keegi oleks mulle pool aastat tagasi öelnud, et mõtisklen täna sellistel teemadel, siis poleks teda uskunud. Ainus lollikindel lahendus tänases Eestis oleks tarastamine, aga ma vihkan igasuguseid aedu ja eravalduse silte ja veel vähem tahan neid omale. Elu oleks palju kenam kui seadus jätaks võimaluse kasvatada ulukimetsa, istutama ise miskit ei pea ja seega pole ka kulutusi mille pärast tüli tekib, loomad söönud ja kõik häppid. Nüüd, aga loen seadusest, et kui ei istuta, on oht, et istutatakse minu eest ja siis ootab kuni 20kilo per ha kergendust rahakotile. Keegi võidab, keegi kaotab. Imelik, et mina see kaotaja olla ei taha?
Mardi käest kohe küsiks, et kus antud repellenti müüakse, millise hinnaga, kui palju ja kui suurele alale ja kui pika toimega?

No mu meelest võiks asjad õigesse järjekorda panna,kui palju siis kits kahju teeb,kas sama palju kui,üks t.....a,kes oma metsa pool ebaseaduslikult maha müüb ja sealjuures metsateed ära lagastab,no ei ole mina näinud veel inimest ,kes oma järgi tee korda teeb
Kui kits tõesti väikeuluki nimekirja peaks minema......elagu kitsevaba eestimaa,lähim näide on taani

No kui lähebki väikeuluki kirja, siis mitte kauaks ju. Aastake või kaks, ja juba ongi kits üli eurolikult kaitstud uluk nagu hunt.
Siis tuleb hakata neid tasapisi sisse tooma või jooksu ajal läti piiri ääres sokkusid pillitama. Ainult et emas loomi vist pillitades ikkagi ei saa

Eks see vast sõltub mis repellenti kasutatakse ka. Tollest sinisest möginast, millega ladvavõrse kaetakse, loodetakse hetkel päris palju.
Kuuskede vaigutamise all mõtlesin seda, et keskealisi kuuski spets kraabitsaga kergelt kraapides hakkab kuusk sealt vaiku natuke rohkem eritama ning see on sisuliselt looduslik repellent (kraapida neid nö. tulevikupuid). See vaigutamise asi siis põrda vastu...