Minu arust on kisa ulukikahjustuse koha pealt liiga suur.Olen oma 30 aastat metsa maha võtnud ja kevadeti istutanud.Ei tea küll ühtegi lanki kuhu poleks uut metsa peale kasvanud.Kas leidub mõni,kes on jälginud nn.ulukikahjustatud lanki kuni raieküpseks saamiseni?Ei usu.Kui kits naksab istutatud kuusel ladva ära,ajab see uue ja 80-ne aasta pärast ei ole selles kohas enam jõnksugi.Männiga on teine lugu,tema sureb tõesti ära.Suuremat kahju teevad mo meelest hoopis need europutukad(kärsakad,üraskid...).Oli aeg ,kus lankidel kooriti kännud ja põletati oksad,et sitik ei saaks paljuneda.Aga jah...ta ka jumala loomake.Neil põdrauputuse aastatel võis tõesti rääkida ulukikahjustustest.Siis kooriti ikka lankide kaupa noori haavikuid-kuusikuid.Hommikul läksid metsa,kõik valendas.Vot nendest puudest ei saanud enam peale kütte midagi.Aja jooksul on igat sugu lolle mõtteid kuuldud ja ka lolle töid tehtud.Nüüd,lugedes,et metskitsest tahetakse väikeuluk teha,tuleb vägisi mõte,et kuulutaks ta hoopis väikekiskjaks.Saaks teda raudadega püüda.

Õli tulle.
http://www.jahindus.iap.ee/doku.php?id= ... utt=&fid=1

See seltskond seal siiski esialgu kahjuks kaduvväike, postituste lugemisi 200-330, paar asjalikumat postitust ka sinna eksinud.

Novot, aga kahjuks on seal minu meelest argumenteeritud jutuga esinenud üksnes metsaomanikud (mis siis, et neid seal vähe). Jahimeeste huvi peaks ju Jahinduse Arengukava juures laes olema, et mis homme toob, aga millegipärast savi paljudel. Eriti peaks ju EJS jalad rakku jooksma praegu.

Jajah, ainult et leia EJS-i juhtkonnast see inimene, kes suudaks ratsionaalseid ettepanekuid esitada seal aengukava protsessis.

BM

Kommenteerin veidi seda pöördumist, mille erakondadele saatsime. Kahtlemata on metsaomanike peamine tänane murelaps maksupoliitika, mis on metsaomaniku suhtes halvim kogu euroopas. Ei ole ühtegi riiki, peale Eesti, kus metsamaa on põllumaast suuremalt maksustatud ja kus metsamajandamisel ei saa tuludest kulusid maha arvata, vaid maksustatakse käive.
Jahindus on täna kindlasti väga jahimehe keskne, st. omanike huvidega ei arvestata piisavalt. Selleks on lisatud sinna pöördumisse ka jahinduse teema. Siin foorumis on kõva diskussioon metskitse väikeulukiks määramise kohta. Isiklikult (sellest nädalast ei ole ma ka enam juhatuses) arvan, et see on väga vähe oluline muudatus. See kas kits on väike- või suuruluk ei oma mingit tähtsust, sest mitte keegi ei hakka neid sellepärast rohkem laskma. Ega siis väikeulukit ilma jahimehe tunnistust omamata lasta ei saa. Need maaomanikud, keda jaht huvitab on täna jahimehed ning kuuluvad seltsidesse ja mina pole kuulnud, et kellegile oleks piiranguid tehtud. Ainuke probleem on riigijahi piirkonnad, kus eraomanikud on jahindusest kõrvale jäetud.
Usun, et tänast jahinduse süsteemi ei tuleks mitte lõhluda, vaid hoopis reformida. Jahiseadusesse peab saama numbri mitu % jahimaast peab olema lepingutega kaetud, et jahipidamisõigus säiliks.
Ulukite loenduse tulemusi peavad saama maaomanikud vaidlustada, mis tooks kaasa spetsialistide poolt eksperthinnangu andmise.
Mingi kahjustuste kompenseerimise mehhanism peab käivituma ja mingi osa sellest peaks olema ka jahimeeste kanda.

Jahimehed lasevad täpselt sellise koguse ulukeid kui palju on riik eraldanud lube, kui kõik load on realiseeritud, mis kahjusid see jahimees siis korvama peab, äkki valgustad, mis nägemus Sul selles on !?

Selle jutu esimene lõik on mõistetav ja arusaadav.
Kõik ülejäänu aga küll, mis jahindust puudutab,on üsna segane ja julgeks öelda kohati asjatundmatu.

Näit. soov metskits väikeulukiks kuulutada annab hea võimaluse nad armutult kõik maha nottida. Kui seda reformimiseks nimetada...

Ja kui see siin kommentaaris mingit tähtsust ei oma, miks siis pöördumises selline asi kirjas on!?

Miks Soomes kits on väikeulukite kirjas, on hoopis midagi muud.
Ulukit, mida praktiliselt viimaste aastateni ei olnud, ei olnud ka mõtet suurulukite nimekirja kanda ja olematu kohta arvet pidada. Kui ta muutub ka seal arvestatavaks jahiulukiks, siis saab ka neil metskits suuruluki staatuse, nagu kõik sõralised. Selline seletus soome jahimeestelt.

See ju ainult põdra, hirve ja suurkiskjate kohta käib.

Ma arvan ,et sa ilma loata loomi, s.o. väikeulukeid lased ikka rohkem kui oleks loaga lasknud.
Venelastel nt kobras uputab sama edukalt kui meil, luba aga on midagi umbes 600 ruublit elik 300 eeku, palju neid ikka nii lastakse ...
Samas on iga Kakukese sugune vend neid ikka üsna palju purki pand, ega isegi aastas 10-20 ära lasknud. Tõenäoliselt läheb kitsega sama seis, et jääb teisi üsna vähe järgi. Samas ei ole meie kandis küll oma arust erilist kitsede/põtrade üleküllust ja seda suurt hädaldamist ei mõista.
Vene ajal (70-ndatel mida mäletan) oli kitse märgatavalt rohkem ja ega mets kasvamata jäänd - selge see et looduse (loomade arvukuse) ja metsaäri vahel tuleb kompromiss leida, aga kas nii loomavaenulik kui tänased metsaomanikud tahavad ...
Oma nõrga mõistuse järgi on ainuke tõsine metsakahjur see va kobras, kitse-põdra kahjud on lokaalsed, kes muidugi võivad ühe õnnetu omaniku istandusele tohutu kahju tekitada aga samas 10 omanikku kõrval peenikest nearu pidades edukalt majandada. See on nagu põllumehel ilmast tingitud kahjud, selle vastu ei saa muidu kui kindlustuse või riigi abiga. Sinna suunda tuleks suruda. Kui me ikka tahame elada normaalses keskkonnas, kus on loodus: loomad ja mets, aga mitte tootmispind, siis tuleb tõesti osa kahjust jätta omaniku riskiks ja ülejäänu riigi kompenseerida. Muidugi kui jahimehed pole riigi antud normi=load ära lasknud, siis on teine tera. Ja tahaks loota et riigi poolt seatud spetsialistid ei sea laskelimiite nii kõrgeks, et metsaloomad maa pealt sootuks ära hävitatakse ...

No minu jutu mõte oli nii, et iga jahtkond määrab ju ise palju laseb. Kirjutab aga load ja laseb või teil jätkuvalt riik kirjutab kitse ja sealubasid?

Jahtkond ka seda ei määra, jahtkonna esimehele on antud volitus limiidi piires load ise välja kirjutada.

Me räägime vist erinevatest asjadest.
Väikeuluki loa kirjutab aastaks välja jahiselts ja sellel pole kütitud ulukite arv limiteeritud. Ja see ongi see, miks metskits peaks saama väikeuluki staatuse erametsaomanikele.

mina sain oma kitse- ja sokuload küll jahindusklubist. kuigi kuulun jahtkonda, kus ka härra kakuke hingekirjas on. olen ma millestki valesti aru saanud?

Mnjah. Egas organisatsiooni liikmed peegeldavad suurepäraselt organisatsiooni taset (vihje EJS-ile).

Keskmine jahimees võiks juba ükskord aru saada, et suuruluki jahiluba ei ole mitte mingi müstiline, heledate või tumedate jõudude poolt saadetud indulgents, mis annab õiguse looma elu võtta - luba on kõigest üks pisikene dokument, mille kirjutab välja jahipiirkonna kasutaja ise. Kuipalju ta neid välja kirjutab, on tema enda otsustada. Lihtsalt et mõne uluki puhul rohkem, mõne puhul vähem peab ta järgima Keskkonnateenistuse poolt ette antud limiite. Mõnel juhul on need limiidid soovituslikud, mõnel puhul kohustuslikud.

BM

Võibolla Sa tegelesid parasjagu lobisemisega seal tagareas, kui mina ees kogu juttu protokollisin ja jahipäälik seletas, et sellest aastast uus kord, kus iga jahtkonna määrata palju loomi lastake? Ja siis võeti vastu ka otsus, et palju lastakse ja kes laseb.